Batysqazaqstandyq ájeler naýryz kójeni daıarlaý ádisimen bólisti

None
None
ORAL. QazAqparat - Naýryz kójeniń qadir-qasıetin jastardyń da bile júrgeni durys. Batysqazaqstandyq ájeler osynaý ulttyq taǵamnyń qalaı daıyndalatyny jóninde áńgimelep berdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Qaztalov aýdany Jalpaqtal aýylynda turatyn belgili ánshi-termeshi, sazger, ustaz, «Eren eńbegi úshin» medaliniń ıegeri Baıan Qabıevany óńir jurtshylyǵy jaqsy biledi.

Kóp jyldar boıy shákirt tárbıelep kele jatqan óner maıtalmany talaı dodadan júldemen oralyp júrgen «Qyz Jibek» balalar termeshiler ansambline jetekshilik etedi. Sondaı-aq aýyldaǵy ájelerdiń de basyn qosyp, «Shapaǵat» ansamblin quryp, halyq ánderin shyrqap, ulttyq salt-dástúrdi nasıhattap keledi.

- Qazaqstannyń basqa óńirleri sııaqty, Naýryz kóje bizdiń aımaqta da ár úıde pisiriledi. Naýryz merekesi kúnderi kelgen qonaqqa usynylatyn basty taǵamnyń biri - osy kóje. Ony daıyndaǵanda, ettiń salynýy qystyq taǵammen qoshtasý, aqtyń qosylýyn aqpen qaýyshý deýge bolady, - deıdi Baıan Qubaıqyzy.

Ájeler ansambliniń múshesi Ózıpa Rahmatýllınanyń aıtýynsha, Naýryz sóziniń ózi «jańa kúndi» bildiredi. Sondyqtan jyl basynda naýryz kójeni daıyndaýdyń mańyzy zor.

Naýryz kóje ádette jeti túrli dámnen ázirlenedi. Eń aldymen ol sýdan turady. Óıtkeni sý - tirshilik kózi. Ekinshiden, sýǵa qabyǵynan arshylǵan bıdaıdy salamyz. Tuz qosamyz. Sorpasynyń dámi shyǵýy úshin súrlengen etti salamyz. Qatty bolmaýy úshin sábiz qosylady. Bıdaıdyń ózi aǵzaǵa paıdaly, qan aınalysyn jaqsartady.

Ó.Rahmatýllınanyń sózine qaraǵanda, berirekte bıdaıdyń ornyna kúrish nemese basqa dándi daqyldar da paıdalanylyp keledi. Bıdaı bórtip, piskennen keıin qotaryp alyp, sýytý kerek. Sodan keıin aıran men qurt qosylady.

«Naýryz kójeni kesege toltyryp quıyp, kelgen meımanǵa, úıdegi úlken kisi, bala-shaǵanyń bárine usynamyz. Munyń syry - adamnyń nesibesi, rızyǵy mol bolsyn degen yrym. Toqshylyqtyń da belgisi deýge bolady», deıdi Ó.Rahmatýllına.

Naýryzdyń 22-sinde kún men tún teńeledi. Sol kezde qatty shyqqan daýysty qoı estıdi eken sóz bar. Jalpy, kóktem kelgen soń, barsha tabıǵat oıanyp, kók shyǵady. Mal da tóldeıdi.

«Naýryz tólin syıǵa tartpaıdy. Tól basy dep esepteıdi. Mysaly, bir sıyrym qıǵashtanyp, juqa qar jaýǵan kezde buzaýlady. Tóliniń atyn Naýryzsha dep qoıdym. Ekinshi tólge Naýryzkók degen at berildi. Maldyń aýzy kókke jetip, yrys-berekemiz molaıa bersin», deıdi Ó.Rahmatýllına.

Taǵy bir áje Sánııa Arystanova jastardyń ýyzdyń da qadir-qasıetin bilgeni jón dep esepteıdi.

-Sıyr tóldegende, ýyzdy pisirýdi umytpaý kerek. Bul - sapasy joǵary, qunary mol taǵam. Ásirese, balalarǵa paıdaly. Sondyqtan ýyzdy ysyrap etpeı, qaınatyp alsa, dámdi taǵamnyń biri bolyp shyǵa keledi, - deıdi S.Arystanova.

«Naýryz aıy týǵanda,

Toı bolýshy edi bul mańda,

Saqtalýshy edi sybaǵa

Saparǵa ketken uldarǵa», dep aqyn Muqaǵalı Maqataev aıtyp ketkendeı, Naýryz kójeniń taǵy bir artyqshylyǵy - ol birazǵa deıin saqtalady. Saparlap kelgen ul-qyzdarymyz da dámin tatady», deıdi Baıan Qabıeva.

«Naýryz merekemiz barsha Qazaqstanymyzǵa qutty bolsyn. Dastarhanymyzǵa aq tola bersin, basymyzǵa baq qona bersin», dep túıindedi ájeler otyrysyn Kúlán Esenııazova.

Сейчас читают
telegram