«Batys Eýropa - Batys Qytaı» tranzıttik dálizin qurýda qazaqstandyq úles 94 paıyzǵa jetedi - mınıstr Á.Qusaıynov
yntalandyratyn bolady. Bizdiń tilshimizge bergen suhbatynda QR kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstri Ábilǵazy Qusaıynov jobanyń júzege asyrylýynan qandaı nátıje kútýge bolatyndyǵy týraly baıandady.
- Ábilǵazy Qalıaqparuly, Siz óz sózińizdiń birinde «Batys Eýropa - Batys Qytaı» tranzıttik dálizi júzjyldyqtyń basynda saladaǵy basty ınfraqurylymdyq joba bolyp tabylatyndyǵyn aıtqansyz. Onyń Qazaqstan ekonomıkasy úshin mańyzy nede?
- «Batys Eýropa- Batys Qytaı» megajobasy Sankt-Peterbor - Máskeý - Tómengi Novgorod - Qazan - Orenbor - Aqtóbe - Qyzylorda - Shymkent - Taraz - Qordaı - Almaty - Qorǵas - Úrimshi - Lanchjoý - Chjenchjoý - Lıanıýngan baǵdary arqyly ótedi. Ol 7,9 mıllıon adam, ıaǵnı elimizdegi halyqtyń jartysy meken etetin 5 oblys aýmaǵyn, atap aıtqanda, Aqtóbe, Qyzylorda, Ońtústik Qazaqstan, Jambyl jáne Almaty oblystary aýmaǵyn alyp jatyr. Joldyń 2452 shaqyrymynyń Aqtóbe oblysynda - 358, Qyzylorda oblysynda - 817, Jambyl oblysynda - 480, Ońtústik Qazaqstan oblysynda - 458, Almaty oblysynda - 339 shaqyrymy qaıta jańartýǵa jatady.
Atalmysh jobanyń balamaly dálizderden, Transsibir avtojol dálizi, Sýets arnasy arqyly ótetin teńiz jol dálizimen salystyrǵandaǵy artyqshylyǵy - onyń uzyndyǵy men jolda júretin ýaqyty bolyp tabylady.
Teńiz dálizin paıdalaný barysynda jolda júretin ýaqyt 45 táýlikke deıin jetip, «Transibir» boıynsha 14 táýlik bolsa, al «Batys Eýropa - Batys Qytaı» dálizi arqyly, jolda, táýligine 2 júrgizýshi 10 saǵattan, saǵatyna 80 shaqyrym jyldamdyqpen júrse, Lıanıýngan kemejaıynan eýropa memleketteriniń shekarasyna deıin 10 táýlik shamasyndaǵy ýaqytta jetýge bolady.
Joba negizgi úsh baǵyt arqyly, Qytaı-Qazaqstan; Qytaı-Ortalyq Azııa; Qytaı-Qazaqstan-Reseı-Batys Eýropa baǵyttary arqyly júk tasymaldaýdy qamtamasyz ete alady.
Jobanyń tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemesin ázirleý barysynda júrgizilgen zertteýler 2020 jylǵa qaraı júk tasymaldaýdyń kólemi jylyna 13 mıllıon tonnadan 33 mıllıon tonnaǵa deıin artyp, 2,5 ese ulǵaıatynyn kórsetip otyr.
Jobanyń júzege asyrylýynan bolatyn jalpy ekonomıkalyq nátıjeniń jyldyq ortasha kórsetkishi ınflıatsııa deńgeıiniń yqpal etýin eseptemegende: jol júrý ýaqytyn qysqartqannan - 33,9 mıllıard teńge; jol-kólik apattary sanynyń azaıýynan - 49,9 mıllıon teńge; jol-kólik apattarynan qaza tapqandar sanynyń azaıýynan - 19,3 mıllıard teńge; avtotasymaldaý quraldaryn paıdalanýǵa jumsalǵan shyǵynnyń qysqarýynan - 9,5 mıllıard teńge; jalpy aımaqtyq ónimniń ósýine baılanysty - 82,9 mıllıard teńge bolady.
- Jobany júzege asyrý qashan aıaqtalady?
- Qazaqstan aýmaǵy boıynsha ótetin dáliz qurylysynyń tolyqtaı aıaqtalýy 2012 jyldyń jeltoqsanyna josparlanyp otyr. Jerlerdi jaılastyrý men topyraq qunarlyǵyn qalpyna keltirý boıynsha atqarylatyn jumystar 2013 jyldyń ortasyna deıin jalǵasady.
- Jobanyń tolyqtaı júzege asyrylýy úshin memleket tarapynan qandaı shyǵyndar qajet bolady?
- Jalpy jobanyń tolyq quny 825,1 mıllıard teńgeni quraıdy. Osymen qatar, memlekettik bıýdjetten eń tómengi shyǵyndar jumsalady.
Bul, aqıqatynda, osyndaı qysqa merzim ishinde, álemdik qarjy daǵdarysy jaǵdaıynda eldegi ekonomıkalyq pen saıası turaqtylyqtyń arqasynda halyqaralyq qarjy ınstıtýttarynan tarıhı qysqa merzimde mol qarajat alyp iske asyrýǵa múmkindik berip otyrǵandyqtan bolar. Halyqaralyq qaıta qurý jáne damý banki óziniń tarıhynda alǵash ret bir jobany iske asyrý úshin 2 mıllıard 125 mıllıon AQSh dollaryn bóldi. Atalǵan qarjynyń esebinen Qyzylorda jáne Ońtústik Qazaqstan oblystary arqyly ótetin joldyń 1062 shaqyrymy qaıta jańartýdan ótkiziletin bolady. Eýropa qaıta qurý jáne damý banki 102 shaqyrym uzyndyqtaǵy «Reseı Federatsııasy shekarasy (Mártók) - Aqtóbe» aýmaǵyn 180 mıllıon dollar kólemindegi nesıemen qamtamasyz etti. Azııa damý banki Jambyl oblysyndaǵy 303 shaqyrymǵa sozylatyn aýmaqqa úsh transhpen qosa, 702 mıllıon AQSh dollaryn bóldi. Islam damý banki Jambyl oblysynda 172 shaqyrym uzyndyqtaǵy aýmaqqa eki transhpen qosa, 394 mıllıon dollar kóleminde qarjy usyndy.
Respýblıkalyq bıýdjetten jalpy uzyndyǵy 304 shaqyrym bolatyn dálizdiń jeke aýmaqtarynyń qurylysy úshin, sondaı-aq qosymsha qarjylandyrý úshin 136,1 mıllıard teńge bólý josparlanýda. 301 shaqyrym qashyqtyqqa sozylatyn «Almaty-Qorǵas» jáne 209 shaqyrymdy alatyn «Tashkent-Shymkent -Jambyl oblysynyń shekarasy» aýmaqtaryn jeke ınvestorlardyń kontsessııa negizinde bólgen jalpy kólemi 267 mıllıard teńge bolatyn qarjysy esebinen júzege asyrý josparlanýda.
- Jobanyń júzege asyrylý barysynda júrgiziletin jumystardyń, taýarlar men qyzmettiń jalpy kólemindegi qazaqstandyq úles qandaı bolady?
- Joba 40 ýchaskege bólingen jáne negizgi jol-qurylys materıaldarynyń qajettiligi: qıyrshyq tas - 19,4 mıllıon tonna, qum - 5,4 mıllıon tonna, tsement - 3 mıllıon tonna, bıtým - 570 myń tonnany quraıdy. Jobaǵa bir ýaqytta 54 asfalt-beton jáne 29 tsement-beton zaýyttary, 11 myńǵa tarta jol-qurylys tehnıkasy jumyldyrylatyn bolady. Beıtarap materıaldar men temir-beton ónimderin shyǵarýshylardy, avto jáne temirjol tasymaldaýshylardy qosa alǵanda, 2010 jyldyń qyrkúıeginen 2010 jyldyń sońyna deıin sozylatyn jobanyń júzege asyrylýyndaǵy qarbalas kezeńde 50 myńnan astam adam jumysqa tartylady, onyń 85 paıyzy qazaqstandyq mamandar.
Daǵdarysqa qarsy sharalardy qoldaný aıasynda bıylǵy jylǵy jobanyń júzege asyrylýyndaǵy qazaqstandyq úles 86 paıyz bolady dep eseptep otyrmyz. Jol qurylysyna arnalǵan materıaldar óndiretin birqatar otandyq kásiporyndar iske qosylǵan. Aldaǵy ýaqytta Aqtaý bıtým zaýytyn eseptegende, qazaqstandyq úles 94 paıyzdyq kórsetkishke jetedi.
- Bul dálizdiń qurylysynyń Qazaqstan ekonomıkasyna arttyrýǵa áseri eseptelingen be?
- Atalmysh joldyń qurylysy ekonomıkanyń aralas salalaryna úlken arttyrýshy áserin tıziýde. Olardyń qatarynda - jol boıyndaǵy qyzmet kórsetý pýnktteriniń qurylýy bar. Bul pýnktter trassa boıynda qajetti qyzmet pen yńǵaıly demalysty qamtamasyz ete otyryp, jańa jumys oryndarynyń qurylýyna múmkindik týǵyzyp otyr.
Jýyrda ótken «Batys Eýropa - Batys Qytaı» baspasóz-týrynyń barysynda olar úshin jobanyń júzege asyrylýynan jańa jumys oryndarynyń qurylýy mańyzdy nátıje bolyp otyrǵan jergilikti halyq óz pikirlerin aıtqan. Olardyń sózderine qaraǵanda, joba shaǵyn kásipkerliktiń damýyna jaǵdaı jasaıdy. Mysalǵa, Jambyl oblysyndaǵy bir fermer irgeles ornalasqan merdigerlik uıymnyń qurylysshylaryna kúninen bir iri mal basynyń tutas eti, bir tonna sút, 300 bólke nan, 900 shólmek sý kerek ekenin eseptep shyǵarǵan. Osylaısha ol sharýa úsh jylǵa bıznes-jospar qurǵan. Atap aıtqanda ol, sıyr basyn 1000-ǵa deıin jetkizýge daıyndalýda.
Ámbebap magıstral qurylysynyń bastalýynyń arqasynda Shıeli aýdanynda shaǵyn jáne orta kásipkerlik salasy boıynsha jańa jumys oryndary qurylǵan. Al burynnan qalyptasqan kásibi barlar úshin mol tabys túse bastaǵan. Ol jerde qonaq úılerdiń salynýy bastalyp, tasymaldaý qyzmetiniń mólsheri artqan. Jáne de osyndaı mysaldar salynyp jatqan tas jol aýmaǵynda az emes.
- «Batys Eýropa - Batys Qytaı» dálizi boıynsha otandyq tasymaldaýshylarǵa memlekettik qoldaý kórsetiletin bola ma?
- Qazaqstan Respýblıkasynyń «Avtomobıl kóligi týraly» Zańyna sáıkes avtomobıl kóligi salasyndaǵy memlekettik retteýdiń negizgi mindetteriniń biri halyqaralyq avtomobıldi tasymaldaý naryǵynda otandyq tasymaldaýshylardyń básekege qabiletti bolýy úshin jaǵdaı jasaý bolyp tabylady. Osyǵan baılanysty Mınıstrlik tarapynan kólik dálizderine qaramastan, halyqaralyq avtomobıl tasymal naryǵynda otandyq tasymaldaýshylardyń básekege qabilettilikterin arttyrý úshin olarǵa barynsha qoldaý kórsetiletin bolady.
- Áńgimeńizge rahmet!
