Batys Qazaqstanda tasqyn sýdan keler qaýip qandaı
ORAL. KAZINFORM – Kóktemgi sý tasqyny kezeńi jaqyndaǵan saıyn kópshiliktiń alańdaıtyny belgili. Bıyl Batys Qazaqstan oblysynda tasqyn sýdan keler qaýip qandaı? Kúrdeli naýqanǵa daıyndyq jumystary tolyq atqaryldy ma? Osy oraıda Kazinform tilshisi mamandarǵa jolyǵyp, qazirgi jaǵdaıdy saralap kórdi.
Bári aýa raıyna baılanysty — maman
BQO TJ departamenti tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý basqarmasynyń bastyǵy Nuraly Músıevtiń málimdeýinshe, óńirde kóktemgi sý tasqynyna qatysty jumystar qarqyndy júrgizilýde.
Qazirgi tańda 2 mln teńgege ǵaryshtyq monıtorıng jáne 80 mln teńgege aerovızýaldy zertteý júrgizýge, 35 mln teńgege muz jarý jumystaryna kelisimshart jasaqtaldy.
«Jalpy, tasqyn sýdy qaýipsiz ótkizýge baǵyttalǵan 144 km aryq pen kanal, 600-ge jýyq qubyr tazalanyp, 43 myń sharshy metr muz kesildi. 25 myń sharshy metr qamys shabylyp, 4 myńǵa jýyq oıyq burǵylandy. Eldi mekenderden qazirgi ýaqytta 499 myń tekshe metr (2023 jylǵy 19 aqpan — 97 myń tekshe metr) qar shyǵaryldy. 32 myńnan astam qum salynǵan qap daıyn tur. Budan basqa ár apta saıyn sý tasqynyna qarsy senbilikter ótkizilýde. Senbilik barysynda aryqtar men qubyrlar tazalanýda, qaýip tónýi múmkin eldi mekender men saıajaı alqaptarynyń turǵyndaryna túbirshekter qol qoıdyrý arqyly taratylýda» deıdi maman.
Qala jáne aýdan ákimdikteriniń málimetine sáıkes sý tasqynyna beıim 147 eldi mekenge 47 myń adamǵa arnalǵan 219 ýaqytsha ornalastyrý pýnkti, 317 evakýatsııalyq tehnıka bekitilip, úı janýarlaryn kóshirýge 168 qaýipsiz jer belgilendi.
Nuraly Qajymuqanulynyń sózine qaraǵanda, ótken jyly oblysta sý tasqynyna qarsy 141 is-shara oryndaldy, respýblıkalyq bıýdjet esebinen Jaıyq ózeniniń 3 km jaǵalaýy (2,831 mlrd teńge) nyǵaıtyldy, jergilikti qazyna qarjysyna (973 mln teńge) 41 km-den astam qorǵanys bógeti nyǵaıtylyp, 19 ýaqytsha gıdrobeket, 21 km-den astam aryq júıesi, oblystyq avtojoldarda 49 sý ótkizý qubyry men 37 qurylys ornatyldy.
Batys Qazaqstan oblysynyń sý tasqyny qaýpi joǵary óńirlerdiń qataryna kiretini belgili.
Sondyqtan qansha eldi mekenge qaýip tónedi dep kún ilgeri aıtý qıyn. Degenmen sonyń ishinde 147 eldi meken, avtojoldarda 49 ýchaske erekshe baqylaýǵa alyndy.
«Bári de aýa raıyna baılanysty bolmaq. Qar qandaı qarqynmen erıdi. Eger kúndiz-túni erise, onda jaǵdaı qıyndaıdy. Al kúndiz erip, túnde qatyryp, osylaı sozylsa, onyń jaqsy áseri bolady. Reseıdegi áriptestermen árdaıym baılanystamyz. Olardyń aqparatyna qaraǵanda, túsken qar men kúzgi ylǵal normadan joǵary. Naqty boljam naýryz aıynyń basynda belgili bolmaq. Oral qalasynda 80-nen astam saıajaı aýmaǵy bar. Solardyń ishinde eń qaýiptisi — 1-saıajaı jáne 2-saıajaı qaýymdastyqtary jáne Shaǵan, Derkól ózenderi jaıylmalarynda ornalasqan saıajaılar. Eger ózender arnasynan shyǵyp, jaıylmalardy basatyn bolsa, saıajaılarǵa sý kiretin bolady. Munyń tabıǵı jaǵdaı ekendigin túsingen jón. Saıajaı turǵyndaryn kóshirý úshin arnaıy qosyndar ázirlendi» dedi N.Músıev.
«Qazgıdromettiń» boljamy qandaı?
«Qazgıdromet» RMK BQO fılıalynyń dırektory Tilegen Shapanovtyń paıymdaýynsha, kóktemgi sý tasqynyna kúzgi topyraqtyń ylǵaldylyǵy, toń men ózenderdegi muzdyń qalyńdyǵy, qardaǵy ylǵal qory jáne qar erý kezeńindegi aýa raıy áser etedi.
2023 jyldyń kúzgi aılarynda oblys aýmaǵynda jaýyn-shashyn mólsheri normamen salystyrǵanda, 1,5-2 esege joǵary boldy. Mysaly, Tasqala aýdanynda 141 mm jaýyn-shashyn tústi, bul qalyptaǵydan (83 mm) 71 paıyzǵa kóp.
Sol sekildi Oralda 121 mm jaýyn jaýyp, 33 paıyzǵa (91 mm) artyq boldy. Eń kóp jaýyn-shashyn Jańaqala aýdanynda tirkeldi (144 mm, 167 paıyzǵa kóp).
Kúzgi jaýyn mólsheriniń mol túsýi nátıjesinde topyraq ylǵaldylyǵynyń kórsetkishteri oblystyń barlyq jazyq aımaqtary boıynsha ortasha kópjyldyq mánnen joǵary.
«Oblys boıynsha ortasha qar qalyńdyǵy — 12 sm, bul normadan (18 sm) 6 sm tómen. Eń joǵarǵy qar qalyńdyǵy Báıterek, Bórli, Shyńǵyrlaý, Terekti, Qaratóbe aýdandarynda. Terekti, Shyńǵyrlaý, Bórli, Qaratóbe aýdandarynda qardaǵy ylǵal qory normadan joǵary. Al qalǵan aýdandar men Oral qalasynda norma shamasynda jáne odan tómen. Óńirde qardaǵy ortasha ylǵal qory norma (46 mm) shamasynda bolǵanymen, ótken jylǵydan 2 esege kóp. Ózen basseınderinde 60 mm-ge deıin qalyńdyqta topyraqtyń betinde muz jamylǵysy qalyptasqan, bul kóktemgi ýaqytta dalalyq aımaqta erigen qar sýlarynyń ózen arnasyna quıylý protsesin tezdetedi» deıdi T.Shapanov.
Toń qalyńdyǵy oblys boıynsha 23-89 sm aralyǵynda. Oral qalasyna qosa Báıterek, Terekti, Syrym, Shyńǵyrlaý jáne Bórli aýdanynda toń qalyń.
Oblys boıynsha ortasha toń qalyńdyǵy — 57 sm. Sońǵy 10 jylmen salystyrǵanda, bul kórsetkish 10 sm, al 2023 jylǵy málimetten 2 ese tómen.
Fılıal dırektory keltirgen aldyn ala gıdrologııalyq boljamǵa sáıkes oblys ózenderiniń alaptarynda kúzgi topyraqtyń ylǵaldanýy normadan 69-133 paıyzǵa artyq.
Mysaly, Shyńǵyrlaý, 2-Shejin, Derkól, Shaǵan, Óleńti, Shiderti ózenderinde kóktemde kútiletin sý kólemi normadan artyq bolady dep boljanýda.
Shyńǵyrlaý ózeni boıynsha aǵyn kólemi kóktemde 132 mln tekshe metrge deıin (norma 96 mln tekshe metr) jetýi, al Derkólde bul kórsetkish (110 tekshe metr) normadaǵydan (61 mln tekshe metr) 2 ese artyq bolýy múmkin.
Osylaısha, ótken jylǵy aǵyn kólemimen salystyra kele, Shyńǵyrlaý, 2-Shejin, Derkól, Óleńti ózenderinde sý deńgeıi qaýipti shekten asyp, sol mańdaǵy aýyldy aýmaqtardy sý basýy yqtımal.
«Aldyn ala boljam boıynsha aldaǵy naýryz aıynda ortasha temperatýra norma shamasynda -3,9 + 1,1°S bolady dep kútilýde. Aıdyń alǵashqy onkúndiginde túnde -8-13 gradýstan -3+2 gradýsqa deıin, kúndiz temperatýra tili -4+1 gradýstan +1+6 gradýsqa deıin kóteriledi. Keıin túnde soltústik aýdandarda -12-17, ońtústikte -2 gradýsqa deıin tómendeıdi. Úshinshi onkúndikte aýa temperatýrasy túnde +2+10 gradýsqa deıin, kúndiz +7+17 gradýsqa deıin kóteriletin bolady. ıAǵnı kúndizgi jáne túngi aýa temperatýralary naýryz aıynyń úshinshi onkúndiginde 0 gradýstan joǵary bolady. Taǵy bir aıta ketetin jaıt, naýryz aıynda jaýyn-shashyn mólsheri normadan (14-27 mm) artyq bolýy yqtımal. Qar, qar aralas jańbyr jaýýy múmkin. Aıdyń sońyna qaraı jańbyr jaýady. Bul — aldyn ala boljamdar, áli naqtylanady. Eger sý tasqyny qaýpi týyndaǵan jaǵdaıda „Qazgıdromet“ RMK aldyn ala 2-3 táýlik buryn habardar etetin bolady» dedi T.Shapanov.
«Qazsýshar» RMK Batys Qazaqstan fılıalynyń bas ınjener-gıdrotehnıgi Shymbolat Ermaǵambetov bıylǵy 10 aqpandaǵy málimet boıynsha Jaıyq ózeniniń Oral qalasy tusyndaǵy deńgeıi 145 sm, ıaǵnı byltyrǵydan (83 sm) 62 sm joǵary bolǵanyn jetkizdi.
Oral qalasy kóktemgi sý tasqynyna daıyn ba?
Oral qalasynda tek saıajaı aýmaqtary ǵana emes, shahardyń quramyna kiretin kentterge de qaýip tónýi yqtımal. Sonyń biri — Zachagan kentinde ótken jylǵy kóktemde Murat Móńkeuly kóshesi boıyndaǵy kópqabattyń úılerdiń jertólelerine aǵyn sý kirip ketip, turǵyndar men mekemelerdi ábigerge salǵany bar.
Muny kent ákimi Aqqalı Áýbekerov Oral-Saratov trassasy boıyndaǵy aryqta kezinde úsh qubyrdyń ornyna eki qubyrdyń salynýymen jáne kópqabatty úılerdiń jylý jelilerine gıdroızolıatsııa jasalmaýymen túsindiredi.
«Sonyń saldarynan aǵyn sý jylý jelileri boıymen jertólelerge kirgen. Keıin úsh qubyr túgeldeı salynyp, qalpyna keltirildi. Sondaı-aq qyzmet kórsetýshi kompanııalar, menshik ıeleri kooperatıvteriniń kúshimen jylý jelilerine gıdroızolıatsııa jasaldy. Bıyl budan qaýip joq dep otyrmyz» deıdi kent ákimi.
Qazirgi tańda Zachagan kenti aýmaǵynda merdiger mekeme — «Jaıyq taza qala» JShS-men sý basý qaýpi bar jerlerden qar shyǵarý, aryq júıesin tazalaý, sý ótkizgish turbalardyń basyn ashý, jer aryǵyn keńeıtý jumystary atqarylýda.
Aıtalyq, 80 myń tekshe metrden astam qar shyǵarylyp, 25 myń metr aryq júıesi tazalandy. Kent aýmaǵyndaǵy sý basý qaýpi bar úılerge 159 nusqama taratyldy.
«Zachagan kenti ákimdigi teńgeriminde 4 dana motosorǵy bar, „Jaıyq taza qala“ JShS, „BatysServısPlıýs“ JShS-men qosymsha motosorǵy jáne mobıldi brıgada jaldaýǵa kelisimshart jasaldy. Qum toltyrylǵan 1 myń dana qapshyq daıyndalýda. Sý basý qaýpi bar kóshelerge erekshe nazar aýdarýdamyz» dedi A.Áýbekerov.
Oral qalasynyń basqa da kentteri men shaǵynaýdandarynda osyndaı jumystar atqarylýda.
Qoryta aıtqanda, oblys kóleminde kóktemgi sý tasqynyna daıyndyq máselesi kún tártibinde tur.
Qaýiptiń qaıdan deriń bar ma, sondyqtan san soǵyp, qapy qalmas úshin is-sharalardy shırata túsýdiń qajettigi kúmán týǵyzbaıdy.
Eske sala keteıik, budan buryn BQO ákiminiń bıyl Jaıyq ózeni qaýipti deńgeıge kóterilýi múmkin ekenin aıtqan edi.
