Batys Qazaqstanda energetıka salasyn jańǵyrtý baǵytynda ne istelip jatyr
ORAL. KAZINFORM — Batys Qazaqstan oblysynda elektr jelileriniń 80 paıyz tozǵany jóninde aıtylyp-aq júr. Jeldi kúnderi elektr jaryǵy aýdan, aýylda ǵana emes, qalanyń ózinde óship qalyp jatady. Úzilgen elektr symdaryna qosa baǵanalar qulap, odan saıyn qıyndyq keltiredi. Endeshe, óńirde energetıka salasyn jandandyrý baǵytynda qandaı jobalar qolǵa alynyp jatyr? Osy oraıda Kazinform tilshisi sala mamandarymen tildesip kórdi.
Elektr jelileriniń tozý deńgeıin qalaı tómendetýge bolady?
BQO energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasynyń basshysy Mıras Múlkáıdiń málim etkenindeı, oblysta elektr berý jelileri men qosalqy stantsııalardyń negizgi bóligi 80,67 paıyz tozǵan.
Jyl basynan beri óńirde 241 apattyq aıyrylý deregi tirkeldi. Jóndeý jumystaryn «Batys Qazaqstan aımaqtyq elektr jelilik kompanııasy» JShS jyl saıyn júrgizedi.
«Elektr jelileriniń tozýyn tómendetý maqsatynda kommýnaldyq menshiktegi atalmysh kompanııanyń elektr jelilerine nesıe berý máselesi kún tártibine qoıyldy. «Elektr energetıkasy týraly» QR Zańyna tıisti ózgerister engizildi. Qazirgi ýaqytta energetıka jáne energetıkalyq ınfraqurylymdy damytý jobalaryna jeńildikpen nesıe berý máselesi pysyqtaldy. Osy oraıda Qazaqstan Respýblıkasy Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵynyń ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq ınfraqurylymy jobalaryn qarjylandyrýdyń 2024-2029 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasy múddeli memlekettik organdarmen kelisilýde. Atalmysh baǵdarlama bekitilgennen keıin elektr jelilerin qaıta qurý boıynsha daıyn 12 joba kezeń-kezeńmen júzege asyrylady. Bul is-sharalar elektr jelileriniń tozý deńgeıin 62 paıyzǵa deıin tómendetýge múmkindik beredi», - deıdi Mıras Rústemuly.
Bıyl kóktemde qardyń tez erýi saldarynan oblys boıynsha 626 baǵana qulap, 12 transformator isten shyqty. 5 keshendi transformatorlyq qosalqy stantsııa jabdyqtary, avtomatty ajyratqyshtary jáne qosqyshtary buzyldy. Sol sebepti kabeldik jelilerdi, sondaı-aq kerneýi 10 kV jáne 35 kV joǵary voltty jelilerdi aýystyrý qajet boldy. Jaryqsyz qalǵan abonentterdiń jalpy sany 14 myńǵa jetti.
Basqarma basshysynyń aıtýynsha, «Batys Qazaqstan aımaqtyq elektr jelilik kompanııasy» JShS-nyń jedel kúshteri tehnologııalyq buzýshylyqtardyń oshaqtaryn joıyp, abonentterdi elektrmen qamtýdy qalpyna keltirdi.
Batys Qazaqstan oblysy ákiminiń «Tabıǵı sıpattaǵy tótenshe jaǵdaıdy jarııalaý týraly» 2024 jylǵy 1 sáýirdegi № 6 sheshimimen oblys aýmaǵynda tabıǵı sıpattaǵy tótenshe jaǵdaı jarııalanǵany málim.
«Kúni búginge deıin oblystyń jergilikti atqarýshy organynyń rezervinen 242 mln 257,286 myń teńge atalǵan kompanııanyń zaqymdanǵan elektr jelilerin birinshi kezekte qalpyna keltirý jumystaryn júrgizýge berildi. Sonymen birge Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń tótenshe rezervinen «Batys Qazaqstan oblysy, Báıterek aýdany 10 kV Shalǵaı – Talovaıa áýe jelisin kúrdeli jóndeý», «Batys Qazaqstan oblysy, Bórli aýdany 35 kV Keńtúbek (Grıgorevka) – Aleksandrovka áýe jelisin kúrdeli jóndeý», «Batys Qazaqstan oblysy, Shyńǵyrlaý aýdany 35 kV Shyńǵyrlaý – Aşysaı (Myrzaǵora) áýe jelisin kúrdeli jóndeý» jobalaryna 1 mlrd 127 mln. 998,981 myń teńge bólindi. Qurylys-montajdaý jumystary jylytý maýsymyna deıin aıaqtalady», - deıdi M.Múlkáı.
Onyń málimdeýinshe, sondaı-aq 2024 jyly birinshi kezektegi arnaıy mashınalar men jabdyqtardy (barlyǵy 58 tehnıka) satyp alý úshin kompanııaǵa jergilikti bıýdjetten 1,9 mlrd teńge bólindi.
Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń qaýlysymen bekitilgen Batys Qazaqstan oblysynyń keshendi damý jospary aıasynda úsh jyl ishinde jalpy somasy shamamen 20 mlrd teńgege 2019,5 shaqyrym elektr jelileri men jabdyqtaryn (0,4-110 kV qalalyq jáne aýdanaralyq elektr jelileri) qaıta qurý (2023 jyly – 6 mlrd teńge, 2024 – 7 mlrd teńge, 2025 jyly – 7 mlrd teńge) josparlanǵan bolatyn.
Qazirgi ýaqytta 12 jobalyq-smetalyq qujattama jasaqtaldy.
«Degenmen 0,4-35 kV jelilerin rekonstrýktsııalaý boıynsha josparlanǵan is-sharalardy iske asyrý úshin, atap aıtqanda, kommýnaldyq menshiktegi óńirlik elektr kompanııalarynyń elektr jelilerin nesıeleý úshin «Elektr energetıkasy týraly» QR Zańyna, «Jylý, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý júıelerin salýdy, rekonstrýktsııalaýdy jáne jańǵyrtýdy kredıtteý qaǵıdalaryn bekitý týraly» QR Ulttyq ekonomıka mınıstriniń buıryǵyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý qajet. Atalǵan Zańǵa qajetti túzetýler «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine jańartylatyn energııa kózderin, elektr energetıkasyn jáne tabıǵı monopolııalardy paıdalanýdy qoldaý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zań jobasy aıasynda pysyqtalýda», - deıdi basqarma basshysy.
Onyń atap ótkenindeı, Memleket basshysynyń 2021 jylǵy 26 qańtardaǵy QR Úkimetiniń keńeıtilgen otyrysynyń qorytyndysy boıynsha bergen №21-01-7.1 tapsyrmasynyń 2.45-tarmaǵyna sáıkes bıyl QR Energetıka mınıstrligi, QR Ulttyq ekonomıka mınıstrligi jáne BQO ákimdigi arasynda Batys Qazaqstan oblysynyń elektr jelileriniń tozýyn azaıtý boıynsha jol kartasy bekitildi.
Elektr qýatyn ózimizde óndirý mańyzdy
Basqarma basshysy bólisken málimetke qaraǵanda, oblysta 5 kásiporyn («Jaıyqjylýqýat» AQ, «Oral gaz týrbınalyq elektr stantsııasy» JShS, «QPO b.v. gaz týrbınalyq elektr stantsııasy», «Batys Paýer» JShS, «Jaıyqmunaı» JShS) elektr qýatyn óndiredi. Óndirý kózi – tabıǵı gaz. Jalpy qýaty 388,46 MVt bolsa, qolda bary – 343,01 MVt.
2023 jyly 2141,2 mln kVt saǵat elektr energııasy óndirildi. Qajettilik – 2182,4 mln kVt saǵat. Reseı Federatsııasynan 41,2 mln kVt saǵat (1,9 paıyz) ımporttaldy.
Bıylǵy alty aıdaǵy kórsetkish 1106,4 mln kVt saǵat elektr qýaty (qajettilik – 1127,3 mln kVt saǵat, Reseı ımporty – 20,9 mln kVt saǵat) boldy.
«Batys Qazaqstan oblysy Qazaqstannyń Biryńǵaı energetıkalyq júıesinen oqshaýlanǵan shalǵaıdaǵy Bókeı ordasy jáne Jánibek aýdanyna elektr qýatyn Reseıdiń energetıkalyq júıesinen alady. Álemdegi qazirgi geosaıası jaǵdaıdy jáne Memleket basshysynyń elimizdiń energetıkalyq qaýipsizdigine qatysty osy salada óz resýrstarymyzǵa súıený qajettigi týraly aıtqan sózin eskere otyryp, elektr energııasynyń ımportynan birtindep bas tartýdy qarastyrý qajet. Atalmysh máseleni sheshý úshin Batys Qazaqstan oblysynyń Jánibek aýylynda qýattylyǵy 6 MVt gaz porshendi elektr stantsııasynyń qurylysyna ınvestor tartý usynylyp otyr. Gaz qozǵaltqyshtaryna negizdelgen gaz porshendi elektr stantsııasyn 110/35/10 kV Jánibek qosalqy elektr stantsııasynyń tikeleı janynan ornalastyrý oılastyrylýda», - deıdi M.Múlkáı.
Nendeı jańa jobalar júzege aspaq?
BQO energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasynyń málimetinshe, Batys Qazaqstan oblysy ákimdigi týrboagregatty aýystyrý bóliginde «Jaıyqjylýqýat» AQ-da Oral jylý-qýat ortalyǵyn qaıta qurý jobasyn júzege asyrýda. Bul elektr qýatyn 12 MVt kóleminde ulǵaıtýǵa múmkindik beredi. ıAǵnı jylý-qýat ortalyǵynda qazir 46 MVt bolsa, ol 58 MVt-ǵa jetpek.
«Jobanyń jalpy quny – 3,2 mlrd teńge. 2023 jyly jergilikti bıýdjetten 2,2 mlrd teńge bólinip, sonyń 1,6 mlrd teńgesi ıgerildi. Qazirgi ýaqytta qurylys-montaj jumystary 96 paıyzǵa atqaryldy. Týrbınany iske qosý-retteýge daıyndyq jáne basqa qajetti jumystar júrgizilýde. Bul joba oblys ortalyǵynyń turǵyndary úshin mańyzdy. Óıtkeni týrbınany aýystyrý elektr energııasyn turaqty óndirý esebinen energetıkalyq qaýipsizdikti qamtamasyz etedi», - deıdi M.Múlkáı.
Taǵy bir mańyzdy joba – Oral qalasynda jańadan boı kóterip jatqan «Aqjaıyq» shaǵynaýdanyn elektr qýatymen úzdiksiz qamtý úshin jalpy quny 2,9 mlrd teńge turatyn qosalqy stantsııa salyndy. Ótken jyly buǵan respýblıkalyq bıýdjetten 1 mlrd 086,503 mln teńge, jergilikti qazynadan 573,485 mln teńge qaralyp, sonyń 1 mlrd 108 mln teńgesi ıgerilgen edi. Respýblıkalyq bıýdjetten bıyl 1 mlrd 109 mln 106,5 myń teńge bólinip, qurylys-montaj jumystary tolyqtaı oryndaldy. Atalmysh nysan 120 myń abonentti jaryqpen qamtıdy. Jobany oblystyq energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasynyń tapsyrysymen «Elektromontaj» AQ júzege asyrdy. Stantsııaǵa qajetti qurylǵylardy jergilikti «Alageum Electric» kompanııasy daıyndady.
Sonymen qatar Oral qalasynda GTS-54 mańynda qosalqy stantsııa qurylysy bastaldy. Bul jobanyń quny – 3 mlrd 731,02 mln teńge. Respýblıkalyq bıýdjetten 3 mlrd 291,251 mln teńge, oblystan 365,695 mln teńge qarastyryldy. Jergilikti bıýdjetten 84,776 mln teńge avans retinde tólengen. 2025 jyldyń basynda paıdalanýǵa berý kózdelip otyrǵan bul joba qalanyń soltústik-shyǵys bóligindegi shamamen 230 myń turǵyndy elektr qýatymen turaqty qamtýǵa múmkindik beredi.
Sondaı-aq qalaǵa qarasty Zachagan kentinde 622,481 mln teńgege jóndeý-óndiristik bazasy salynýda. Mundaǵy maqsat – elektr jelilerinde paıda bolatyn zaqymdar men apatty jedel joıý.
Óńirlik kompanııa áleýeti qandaı?
«Batys Qazaqstan aımaqtyq elektr jelilik kompanııasy» JShS dırektory Qýat Mýsınniń aıtýynsha, bıyl jóndeýge 500 mln teńge qaralsa, sonyń 248,049 mln teńgesi aýdandyq elektr toraptaryna baǵyttalmaq. Osy qarjyǵa jylytý maýsymyna deıin 594,58 km 0,4-110 kV áýe jelilerin, Báıterek pen Shyńǵyrlaý aýdanynda 19 qosalqy stantsııa, 214 jınaqty-transformatorlyq qosalqy stantsııalardy jóndeý kózdelip otyr.
«Kóktemgi sý tasqynynan keıin aýdandarda tótenshe jaǵdaı boıynsha qalpyna keltirý jumystary júrgizilýde. Kúni búgin Qaratóbe aýdany Qorjyn aýylynda 15,22 km, Terektiniń Ańqatysynda 3,6 km, Bórliniń Bórli kentinde 3,83 km, Jańaqala aýdany ortalyǵy Jańaqalada 1,2 km elektr jelileri, Tasqalada Oıan, Báıterekte Beles, Razdolnoe, Rýbejka 35/10 qosalqy stantsııalary jóndeldi. Syrym aýdany Jympıty aýylynda ákimshilik ǵımarat boı kóterýde», - deıdi Qýat Naýryzuly.
Sonymen qatar ınvestıtsııalyq baǵdarlama aıasynda 874 mln 354,35 myń teńgege Oral qalasy men aýdandarda 74,66 km elektr jelisin jóndeý josparlanyp otyr.
Kompanııa quramyna 16 aýdandyq elektr toraby, qalalyq fılıal, materıaldyq-tehnıkalyq qyzmet kórsetý bazasy jáne bas basqarma kiredi. Kásiporyn teńgeriminde kerneýi 220-dan 0,4-ke deıin kV 20 531 km elektr jelisi, 35-220 kV 152 qosalqy stantsııa (jalpy qýaty 1 135,841 MVA), 10-35/0,4 2 988 transformatorlyq pýnkt (jalpy qýaty – 533,589 MVA) bar.
Jyl sońyna deıin elektr jelileriniń tozýyn 80,67-den 1,33 paıyzǵa, ıaǵnı 79,34 paıyzǵa deıin tómendetý mejelengen.
«Kompanııada qyzmetkerlerdiń shtattyq sany 1 665 bolsa, tarıftik smetada bekitilgeni – 1 454. Qazirgi tańda 1 499 adam jumys isteıdi. Ortasha aılyq eńbekaqy – 171 404 teńge», - deıdi Q.Mýsın.
Óńirdegi tájirıbeli mamannyń biri, Syrym aýdandyq elektr torabynyń bas ınjeneri Serikbol Muqanov energetıka salasyn jańǵyrtýdyń bári qarjyǵa tireletinin aıtady.
«1973 jyly salynǵan áýe jelileri eskirgen. Kúshti jel tursa nemese qysta boran soqsa, jaryq jıi sónedi. Men osy salaǵa 1978 jyly kelgende, áýe jelileri jańa edi. Qazirgi tańda 35 kV, 10 kV áýe jelilerin, 35/10 kV qosalqy stantsııany jańǵyrtý qajet. Kadr máselesine keletin bolsaq, joǵary oqý ornyn bitirip keletin jastarǵa kóbirek kóńil bólý kerek. Úımen qamtyp, kótermeaqy berý qajet. Sosyn, árıne, kóp nárse aılyqqa baılanysty. Ókinishtisi, bizdiń salaǵa kelgen jas maman 1 jyl jumys istep, úırenip, tájirıbe alyp, basqa kompanııaǵa ketip qalady. Bizdiń de maqsatymyz – bilikti mamandardy daıarlap, olardyń sheberligin ushtaý», - dedi S.Muqanov.
Oral qalasynyń turǵyny, eńbek ardageri Qapıet Ǵınııatuly jel bolsa da, jańbyr jaýsa da, elektr jaryǵy sónip qalatyny aşy shyndyq ekendigin jetkizdi.
«Qala sheti óz aldyna, tipti ortalyq kóshelerdiń ózinde mundaı jaǵdaıdyń jıi oryn alatyny ókinishti. Men bul salanyń mamany emespin. Degenmen óz oıymdy aıtsam, elektr jelilerin jańǵyrtyp, kúsh-qýatyn tepe-teń qylyp, transformatorlarǵa bólmese, jaǵdaı ońalmasy anyq. Sebebi keıde «Ne boldy?» degen suraqqa «Transformator qysymdy kótere almaı, janyp ketti» degen jaýapty estip jatamyz. Sondyqtan elektr jelilerin jańǵyrtyp qana qoımaı, transformatorlardy da retke keltirip, kúsh túsý qýatyn teń bólý kerek dep esepteımin. Jańa shaǵynaýdandar salynǵan kezde osyny eskerse eken. Qalanyń ár bóliginde úıler boı kóterip jatyr, jańa transformator salynyp jatqan joq. Olardy burynǵylaryna qosa salady. Qysymdy kótere almaý sodan shyǵady. Jeliler úzilmeı, apatty jaǵdaı bolmaı, elektr qýaty birqalypty berilip tursa, úılerdegi turmystyq tehnıkalar janyp ketpes edi. Bul halyqqa da zııan. Osylardyń bárin aldyn ala jan-jaqty zerdeleý kerek dep oılaımyn», - dedi Q.Ǵınııatuly.
Mine, biz Batys Qazaqstanda energetıka salasyn jańǵyrtý baǵytynda mamandardyń ýájderin, bul máselege beı-jaı qaramaıtyn turǵynnyń pikirin ortaǵa saldyq. Eń bastysy, salada jyldar boıy qordalanyp qalǵan máselelerdiń sheshilýi qajettigi kúmán týǵyzbaıdy.
Eske sala keteıik, budan buryn Batys Qazaqstanda eldi mekender gazben qalaı qamtylyp otyrǵanyn jazǵan bolatynbyz.
