Batys Qazaqstanda egilgen mıllıondaǵan aǵash nege jersinbeı qýrap ketedi
ORAL. KAZINFORM — Batys Qazaqstan oblysynyń aýdany 15 mln 133,9 myń gektar bolsa, sonyń ishinde 222 159 gektary — memlekettik orman qory. Munyń 162 502 gektary ormandy jerler bolsa, 59 657 gektary — ormansyz. Ormanmen kómkerilgen aýmaǵy — 88 482 gektar, ıaǵnı 0,6 paıyz. Demek, bul áli de az degen sóz. Jalpy, oblysta orman qoryn baıytý jumystary qalaı júrgizilýde? Óńirde qandaı aǵash túrlerin ekken qolaıly? Sońǵy jyldary otyrǵyzylǵan aǵashtardyń shyǵý kórsetkishi kóńil kónshite me? Kazinform tilshisi máseleni zerdelep, mamandar pikirin tyńdap kórdi.
Memlekettik mekeme derekteri qandaı?
BQO tabıǵı resýrstar jáne tabıǵat paıdalanýdy retteý basqarmasy basshysynyń orynbasary Darhan Zakarınniń aıtýynsha, Memleket basshysynyń memlekettik orman qory aýmaǵynda 2 mlrd aǵash otyrǵyzýǵa qatysty tapsyrmasyn oryndaý aıasynda oblys ákimdigimen 2021-2027 jyldarǵa arnalǵan boljamdy qarjylyq shyǵyndarmen «BQO ormandaryn molyqtyrý jáne orman ósirýdiń keshendi jospary» Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligimen kelisilip, bekitilgen.
Soǵan sáıkes ár orman sharýashylyǵy mekemesiniń óndiristik jospary jasalyp, Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi komıtetine jiberildi.
Onyń sózine qaraǵanda, 2023 jyly keshendi josparǵa saı ormanmen kómkerilgen alqaptar kólemin ulǵaıtý maqsatynda aýdandardyń bosalqy jer qorynan memlekettik orman qoryna 5 383 ga jer, sonyń ishinde 606 ga ormanmen kómkerilgen alqapqa berildi.
Budan basqa 203 ga jerdegi jas aǵashtar ormanmen kómkerilgen alqaptarǵa aýystyryldy. 2024 jyly ormanmen kómkerilgen alqaptarǵa aýystyrylatyn aýmaqtar kúzgi túgendeý jumystary aıaqtalǵannan keıin anyqtalady.
— Oblystyń memlekettik orman qory aýmaǵynda 2021 jyldan bastap 2027 jylǵa deıin 15 228 gektarǵa orman daqyldaryn otyrǵyzý jáne 6 253 gektarǵa orman daqyldaryn tolyqtyrý, barlyǵy 56,6 mln dana aǵash ekpelerin otyrǵyzý josparlanǵan. Sonyń ishinde bıyl 2 020 gektarǵa aǵash otyrǵyzý, 800 gektarǵa orman ekpelerin tolyqtyrý, barlyǵy 7,565 mln dana tal-terek egý kózdelgen bolatyn. Kúni búginge deıin 3,303 mln dana túrli aǵash egilip, jospar 43,4 paıyzǵa oryndaldy. Qalǵan jumystar kúz aıynda aǵash kóshetteriniń vegetatsııasy toqtaǵannan keıin jalǵasyn tabady, — deıdi D. Zakarın.
Basqarma basshysynyń orynbasary keltirgen málimetke qaraǵanda, oblystaǵy 8 orman tuqymbaǵynda (256,2 gektar) ósiriletin kóshet orman sharýashylyǵy mekemeleriniń aǵash egý jumysyna degen qajettiligin tolyǵymen qamtamasyz etedi.
Bıyl 20,1 gektar alqapta 13,4 mln dana otyrǵyzý materıaly ósirildi. 15 100 kılogramnyń ornyna 17 480 kg orman tuqymy jınalyp, tuqymbaqtarǵa sebilýde.
Kóktemgi sý tasqyny tuqymbaqtarǵa da zııanyn tıgizdi. Jaıyq ózeniniń tasýyna baılanysty aǵash otyrǵyzýǵa daıyndalǵan jer telimderi men 6 tuqymbaq sý astynda qaldy. Sonyń saldarynan bul tuqymbaqtarda ótken jyldardyń ekpeleri men 2023 jyly sebilgen orman tuqymdary shyqpaı qaldy.
Sol sebepti mamyr aıynan bastap orman sharýashylyǵy mekemeleri jańa ýaqytsha tuqymbaqtar daıyndap, kóshet otyrǵyzdy.
Taǵy bir mańyzdy másele — orman daqyldarynyń jersinýi, ıaǵnı ósip ketýi. Kúzgi túgendeý qorytyndysy boıynsha orman daqyldarynyń jersinýiniń ortasha kórsetkishi 2021 jyly — 44,9, 2022 jyly — 41,6, 2023 jyly — 41,3 paıyz boldy.
— Jersiný kórsetkishiniń tómen bolý sebepteriniń biri — qolaısyz aýa raıy men klımattyq jaǵdaılarǵa baılanysty. ıAǵnı 2021-2023 jyldardaǵy kóktem men jazda qurǵaqshylyq boldy. Sebebi orman daqyldarynyń jersinýine jaz mezgilinde túsetin jaýyn-shashyn áser etedi, — deıdi D. Zakarın.
Sonymen qatar Batys Qazaqstan oblysynda qandaı aǵash túrlerin ekken qolaıly, muny da eskermese bolmaıdy.
Buǵan D. Zakarın:
— On jylda bir ret orman ornalastyrý jobasy jasalady. Osy jobaǵa sáıkes Jaıyq jaǵasynda terek (topol), tal (ıva), shaǵan (ıasen), basqa jerlerde jıde, qaraǵash, sekseýil egýge usynys berilgen. Kúni búgin kúzdegi aǵash otyrǵyzý jumystary bastalyp ketti, — dep jaýap berdi.
Mamandar ne deıdi?
Aǵashtardyń jersinip, ósip ketýi úshin ne isteý kerek? Osy oraıda belgili baǵban, Sergeı Isaev atyndaǵy eksperımentaldy kollektsııalyq tálimbaqtyń ıesi Qaırat Kárimov óz pikirin bildirdi.
— Tal-terektiń jersinip ketýi aldymen otyrǵyzylatyn kóshettiń sapasyna baılanysty. Jerdi ázirlep, mindetti túrde belgili bir ýaqytta egý kerek. Merzimi kóp emes, bir aptadan on kúnge deıin. Tabıǵatty aldaı almaısyń, onyń óz zańy bar. Ýaqytynda ekpeseń, jersiný kórsetkishi azaıady. Sodan keıin aǵashtar kúsh alyp ketkenshe bastapqyda sýaryp turý kerek, — deıdi Q.Kárimov.
Baǵbannyń aıtýynsha, Batys Qazaqstan oblysynyń tabıǵatyna beıimdelgen terek, qaraǵaı, qaraǵashtardy egýge bolady.
— Oblys óz aldyna, ár aýdannyń óziniń klımat jaǵdaıynda ózgeshelikter bolady. Qaıyń, qaraǵaılar sýdy kóbirek qajetsinedi. Qaı aǵashtyń da endemık túrin, ıaǵnı bizdiń tabıǵatta beıimdelgenin ekken jón. Mysaly, ózime emen unaıdy. Jaı shyǵady dese de, tamyrlanyp ketkennen keıin qaıǵyrmaıdy. Kóp jyl boıy ósip, bıikteı beredi, saıaly, ottegini de mol bóledi. Tatar úıeńkisi de bar. Biraq shetten ákelinetin aǵashtarǵa saq bolý kerek. Mysaly, amerıkalyq úıeńkiniń keı jerde ósip turǵanyn kóremin. Ǵalymdardyń paıymdaýynsha, amerıkalyq úıeńkini egýdi toqtatý kerek. Munymen kúrespesek, 50-60 jylda tek solar ósip turady. Óıtkeni bulardyń jersinýi óte joǵary, beınelep aıtqanda, 200 paıyz deýge bolady. Ekinshiden, amerıkalyq úıeńkiniń tamyry zııandy zattar bólip, jaıylý arealyn keńeıtedi de, jergilikti aǵashtardy yǵystyryp shyǵarady. ıAǵnı ósýine jol bermeıdi, — deıdi baǵban.
Qaırat Kárimov aǵash otyrǵyzǵannan keıin bir-eki jyl kóleminde tamyrlanyp ketkenshe sýaryp, kútip baptaý kerektigin jetkizdi.
Orman sharýashylyǵy salasynyń ardageri, kezinde ınjener, sondaı-aq Oral jáne ıAnvartsev orman sharýashylyǵy mekemelerinde dırektor qyzmetin atqarǵan Abylǵazy Shamılov qazirgi aǵash egý, ony baptap-kútý jumysyna múldem kóńili tolmaıtynyn aıtty.
— Orman sharýashylyǵy qurdymǵa ketip barady. Munyń negizgi sebebi — oblystyq tabıǵı resýrstar jáne tabıǵat paıdalanýdy retteý basqarmasy basshylyǵyna tek ornynan bosaǵan aýdan ákimderi nemese úsh qaınasa sorpasy qosylmaıtyn basshylar keledi. Bul jóninde kezinde oblys ákimi, mınıstrler, Májilis depýtatyna da jazǵanbyz. Biraq bári bos áýre boldy. Qazir de solaı, ózgergen eshteńe joq. Basshylar maman bolmaǵannan keıin qaraýyndaǵylardan jumysty qalaı talap etedi? Osyny olardy taǵaıyndaǵan kezde eskerý kerek. Jýyrda jergilikti telearnadan berilgen habarda BQO tabıǵı resýrstar jáne tabıǵat paıdalanýdy retteý basqarmasy basshysynyń orynbasary Darhan Zakarın egilgen aǵashtardyń jersinýi 44 paıyz dedi. Eger durystap tekserse, sol aǵashtardyń jersinýi 25 paıyzǵa jeter-jetpesi belgisiz. Óıtkeni jaqynda Tasqala aýdany Amangeldi aýyly mańynda 190 gektar aýmaqqa egilgen aǵashtyń jaı-kúıin óz kózimizben kórgen bolatynbyz, — dedi A.Shamılov.
Tabıǵat janashyrynyń aıtary bar
Bókeı ordasy aýdany Han ordasy aýylynyń týmasy, qazirgi kezde Oral qalasynda turatyn zeınetker Raısa Tólenǵalıeva «Atadan mal qalǵansha, tal qalsyn» degen ulaǵatty sózdiń tekke aıtylmaǵanyn eske saldy.
— Ókinishke qaraı, qalada da, aýylda da kógaldandyrý jumystary mardymsyz júrip jatyr. Bireýdiń aıtýymen nemese nusqaýymen aǵash egýdiń nátıjesi joqtyń qasy. Ár adam óz aınalasyna syn kózben qarap, tazalyq saqtap, terek otyrǵyzyp, baý-baqsha egýmen aınalysatyn bolsa, osynyń ózi — úlken jetistik. Mundaı ıgi istermen mektep oqýshylary men zeınetkerler tikeleı aınalysýy kerek dep oılaımyn. Batys Qazaqstan boıynsha egilgen kóshetterdiń ósip ketýi tıisti mekememen qatar ákimshilikke jáne ár adamnyń jeke basyna baılanysty. Ákimshilikke deıtin sebebim, basshylar bul jumysqa durys kózqaraspen qarap, qolyndaǵy bar kúshti (bos qol kúshin, «Jasyl el» jasaqtary jastaryn) paıdalansa, eldi kógaldandyrý jumysy jaqsy júredi dep oılaımyn. Ár aýyl, ár otbasy, tipti ár adam terek ekse, aımaq jaınap keter edi, — deıdi tabıǵat janashyry.
Batys Qazaqstandaǵy Han ordasy aýylynyń tarıhı meken ekeni belgili. 2026 jyly onyń irge kótergenine týra 200 jyl tolady. Osy jerde óziniń saraıyn turǵyzǵan Jáńgir han Orda jerindegi qum kóshkinin toqtatý úshin tal-terek otyrǵyzýdy qolǵa aldy.
Tarıhı derekterge qaraǵanda, ol 1832 jyly Saratov ýezinen aǵash kóshetterin alǵyzǵan. Han ordasyn qum kóshkininen qorǵaý úshin basqa da sharalardy júzege asyrǵan.
Ǵasyrdan astam tarıhy bar Orda orman jáne janýarlar dúnıesin qorǵaý jónindegi mekemesi jyl saıyn túrli aǵash kóshetterin otyrǵyzǵanymen, aýyl ishinde mal ustaý saldarynan jáne turǵyndardyń osy máselege beı-jaı qaraǵandyǵynan olardyń teń jartysy óspeı qalady.
Bul — qynjylarlyq jaǵdaı. Seıitqalı, Úshterek eldi mekenderiniń aınalasyn qum basqan. Osylaı kete berse, basqa aýyldarǵa da osyndaı qaýip tónýi ábden yqtımal.
Ózi zeınetker bolsa da, týǵan aýylynyń tabıǵatyna jany ashyǵan R.Tólenǵalıeva bıyl kóktemde 180 jyldan astam tarıhy bar Jáńgir han mektebi túlekteriniń kúshimen «Túlekter saıabaǵy» jobasyn qolǵa aldy.
— Maqsatym — ózimiz týyp-ósken, oqyǵan, eńbek etken qasıetti mekendi jasyl jelekke toltyryp, saıaly baǵy bar demalys ornyn el ıgiligine usyný edi. Bul jobanyń ereksheligi — Jáńgir mektebi túlekteriniń ataýly teregi bolýy. Ázirge jobaǵa 300-ge jýyq túlek qatysyp, óz úlesin qosty. Sáýir aıynda qajetti quraldardy jetkizip, saıabaqty qorshap, qazirgi zaman talabyna saı pavlovnııa jáne maqtanshaq teregin otyrǵyzdyq. Ystyqty kótere almaǵan kóshetterdiń ornyna kúzde qaıtadan terek otyrǵyzý jumysy júrgiziledi. Eń bastysy, túlekter saıabaǵynyń negizi qalandy, alda atqarylar aýqymdy jumys barshylyq, — deıdi R.Tólenǵalıeva.
Mine, Batys Qazaqstanda aǵash otyrǵyzý máselesine baılanysty memlekettik mekeme basshysy, mamandardyń jáne qarapaıym turǵynnyń pikir-derekterin keltirdik.
Budan túıetin túıin, óńirde egilgen aǵashtardyń jersinýi kóńil kónshitedi dep aıtý qıyn. Eń bastysy, bul baǵytta tıisti is-sharalardyń der kezinde qolǵa alynýy qajet ekendigi daý týǵyzbasa kerek.
Eske sala keteıik, budan buryn Batys Qazaqstanda biregeı alma baǵy joıylyp ketýi múmkin ekenin jazǵan bolatynbyz.
