Bastapqy jarnasyz ıpoteka: Úıli ete me, kúıdi ketire me
ASTANA. KAZINFORM – Ipotekany bastapqy jarnasyz da alýǵa bolady. Onyń túrli joly bar. Biraq ol qanshalyqty tıimdi? Qandaı táýekelderimen ushyrasýyńyz múmkin? Kazinform tilshisi máseleniń mán-jaıyn tarazylap kórdi.
Ipotekanyń negizgi sharttary
Jyljymaıtyn múlik, onyń ishinde páter – baǵaly dúnıe. Ekiniń biri birden tolyq qunyn tólep ala almaıdy. Sondyqtan da onyń qunynyń negizgi bóligin nesıege alady. Bul nesıe kóp jaǵdaıda ekinshi deńgeıli bankterden alynady.
Bankter de bul kelisimdi jasarda táýekelge barady. Sebebi qaryz alýshyǵa, birinshiden úlken somada qarjy beriledi, ekinshiden ol uzaq merzimge (ortasha 5-15 jyl) rásimdeledi. Sondyqtan bank sol satyp alynatyn páterdi kepilzat retinde tirkeıdi. «Ipoteka» sózi kóne grek tilinde «kepil» degen maǵyna beretinin eskersek, «ıpotekalyq nesıe» termıni qalaı shyqqanyn túsinemiz.
Banktiń nesıe berýge kelisýine birneshe faktor áser etedi.
Sonyń biri – tólem qabileti. Qarapaıym tilmen túsindirgende, qaryz alýshynyń aı saıynǵy tabysynan otbasy músheleriniń sanyna qaraı (otbasyly adam bolǵan jaǵdaıda) eń tómengi kúnkóris deńgeıin (2025 jyly – 46 228 teńge), onyń basqa da tóleýge mindetti nesıeleriniń aı saıynǵy tólemi somasyn shegergende osy rásimdeletin nesıeniń aı saıynǵy tólem somasyndaı qarjy artylýy kerek. Bul talaptar qaryz alýshynyń statýsyna qaraı (jaldamaly jumysshy, ıaǵnı jalaqy alýshy, jeke kásipker, t.b.) ózgerip otyrady.
Ekinshi — bastapqy jarna. Ol — qaryz alýshy adam ıpoteka rásimdeý kezinde salatyn turǵyn úı qunynyń bir bóligin quraıtyn tólem túri. Ipotekaǵa ótinim berý kezinde jyljymaıtyn múlikke baǵalaý júrgiziledi. Sodan soń onyń bastapqy jarnasy esepteledi. Bank tek turǵyn úıdiń tolyq qunynyń qalǵan bóligin kredıtteıdi.
Elimizdegi bankterde ıpotekalyq nesıe rásimdeý úshin qaryzǵa beriletin somanyń 15-20%-yn bastapqy jarna retinde tóleý kerek. «Otbasy bankinde», arnaıy baǵdarlamalardy esepke almaǵanda, bastapqy jarna — 50%.
Bank úshin bastapqy jarna — qaryz alýshynyń tólem qabiletiniń jáne senimdiliginiń kórsetkishi. Al satyp alýshy úshin turǵyn úı nesıesi boıynsha artyq tólemdi azaıtýdyń joly.
Jarna qanshalyqty joǵary bolsa, bank sonshalyqty tıimdi sharttar usynady. Máselen, qaryz alýshy turǵyn úı qunynyń 50%-yn salsa, ıpotekalyq nesıe somasy da, aı saıynǵy tólem de az bolady jáne ony óteý merzimi de qysqarady.
Sondaı-aq nesıeniń paıyzdyq mólsherlemesi de bastapqy jarnaǵa baılanysty bolady. Bastapqy jarna neǵurlym kóp bolǵan saıyn, ıpotekalyq nesıeniń paıyzdyq mólsherlemesi de azaıa túsedi.
Bir sózben aıtqanda, baspana alatyn adam oǵan qarjylyq daıyndyq jasap, bastapqy jarnany molyraq jınasa, onyń ıpotekalyq nesıesi boıynsha artyq tólemi soǵurlym az, nesıeleý merzimi qysqa bolady jáne banktiń oǵan nesıe berýge kelisim berý yqtımaldylyǵy joǵarylaıdy.
Bastapqy jarnasyz ıpoteka
Krisha.kz sarapshylarynyń derekterine júginsek, resmı túrde bastapqy jarnasyz ıpotekalyq nesıeni tek Halyk bank pen Bank TsentrKredıt beredi.
Basty talap — kepilge quny sol nesıelenetin turǵyn úımen birdeı jyljymaıtyn múlikti qoıý. Nesıe tolyq jabylǵanǵa deıin eki turǵyn úı de (satyp alynǵan da, kepilge qoıylǵan da) kepilde bolady. Sarapshy mundaı kelisimniń eskerý kerek tusy da baryn aıtady.
— Tegin irimshik tek qaqpanda bolady. Eger bank bastapqy jarnasyz ıpoteka berse, ol soǵan saı kepilzat ta talap etedi. Ol, máselen, jyljymaıtyn múlik bolýy múmkin. Mundaı ıpoteka kóbinde ózinde jyljymaıtyn múlki, páteri bar adamdarǵa qoljetimdi, ıaǵnı bul usynys jalpaq jurtqa arnalmaǵan, sol sebepti de naryqqa asa bir qatty áser ete qoımaıdy, - deıdi ınvestıtsııa jáne turǵyn úı naryǵynyń sarapshysy Lev Tetın.
Sondaı-aq sarapshy mundaı kelisimniń qarjylyq aýyrtpashylyqtary da baryn túsindiredi.
- Aı saıynǵy tólem somasy joǵary bolady. Qubylmaly ekonomıka jaǵdaıynda adam ony ýaqtyly tóleı almaý qalýy múmkin. Al qaryz alýshy óz mindetin ýaqtyly oryndamasa, bank sot arqyly kepilge qoıylǵan múlikti alyp qoıady, - deıdi.
Sondaı-aq kepilge qaryz alýshynyń dostaryna ne týystaryna da tıesili jyljymaıtyn múlikti qoıýǵa bolady. Biraq onyń ıesi páterdiń kepilge qoıylatynyna kelisim berýi kerek. Eger ıpoteka nesıesi tólenbese, bank qaryzdy qaıtaryp alý úshin kepilge qoıylǵan jyljymaıtyn múlikti satyp jiberýge quqyly.
Broker qyzmeti
Sarapshy budan bólek brokerler usynatyn «bastapqy jarnasyz ıpoteka rásimdeý qyzmetine» de toqtaldy.
— Internette «bastapqy jarnasyz ıpotekalyq nesıe rásimdep beremin» degen jarnamalar kezdesedi. Alaıda bul beıresmı tásil sanalady jáne ondaı qyzmet kóbine bylaı júzege asady: Rıeltor nemese broker banktiń akkredıttelgen baǵalaýshysymen kelisip alady, sosyn satyp alatyn páterge baǵalaý júrgizý kezinde onyń quny joǵary kórsetiledi. Máselen, páterdiń naryqtaǵy baǵasy 30 mln teńge turady delik. Onyń 20 paıyzy - 6 mln teńge. Sony qosyp, páterdiń quny 36 mln dep kórsetiledi. Satyp alýshy bastapqy jarna retinde 6 mln teńgeni aldym dep qol qoıyp beredi. Sońynda oǵan 36 mln teńge kredıt rásimdeledi. Bul shema - zańsyz ári qaýipti, - deıdi Lev Tetın.
Sarapshy broker qyzmetine júginý kezinde utylatyn tus bul ǵana emesin atap aıtady.
— Osy qyzmetti kórsetkeni úshin broker aqy alady. Ol keı jaǵdaıda kredıtke berilgen somanyń belgili bir paıyzy kóleminde, keı jaǵdaıda naqty bir soma kóleminde belgilenedi. Mysaly, naqty 500 myń ber deýi múmkin nemese kredıtke berilgen somanyń 10 paıyzyndaı somany suraýy múmkin. Osy aqshany ol aldyn ala alyp aldy delik, keıin tolyq qujattar paketimen bankke kelgende, bank nesıege kelisim bermeı qoıýy múmkin. Sol kezde ol adam tekten-tekke brokerge aqsha tólegen bolyp shyǵady. Muny aıtpaǵan kúnniń ózinde, ol páterdi naryqtaǵy qunynan 20 paıyz joǵary baǵaǵa alyp otyr. Endi ol adam 36 mln teńge sýmmany bankke qaıtarýy kerek, - deıdi.
Bilgen jón
Bastapqy jarnasyz alynǵan turǵyn úı nesıesiniń tolyq kredıttik júktemesi qaryz alýshynyń moınyna ilinedi.
Banktiń turǵyn úı qunynyń tolyq mólsherinde qaryz berýi mynany bildiredi:
- Kredıt boıynsha shekti artyq tólem esepteledi;
- Aı saıynǵy tólem somasy kóp bolady.
Máselen, 10 jylǵa úsh túrli jolmen ıpoteka alyndy delik: bastapqy jarna 20 jáne 50 paıyz, sondaı-aq jarnasyz negizde. Aı saıynǵy tólem men búkil merzimdegi artyq tólemde aıtarlyqtaı aıyrmashylyq baryn kóresiz.
Qarjylyq daıyndyq
Qoryta kelgende, páter sekildi qundy múlikti alarda satyp alýshynyń «qarjylyq daıyndyq» kezeńinen ótýi mańyzdy qadam sanalady.
Sarapshy Lev Tetınniń aıtýynsha, «bastapqy jarna retinde alatyn úıiniń 20 paıyzyn da jınaı almaǵan adam — qarjylyq turǵydan áljýaz adam. Mundaı tulǵalardyń aı saıynǵy tólemdi óteı almaı, múlkinen aıyrylyp qalý yqtımaldyǵy – 50 paıyz shamasynda». Sondyqtan baspanaly bolýdy maqsat etken ár satyp alýshy ıpotekalyq nesıege ótinim bererdiń aldynda birneshe jyl depozıt jınap, psıhologııalyq turǵyda da nesıe aýyrtpashylyǵyna beıimdelýi kerek. Sonda ǵana onyń ıpotekany sońyna deıin kesteden keshiktirmeı tóleý múmkindigi joǵary bolady. Al asyǵyp, bastapqy jarnany jınamastan úı alýǵa umtylǵandardyń «sabyrsyzdyǵy» óz basyna «qarjylyq aýyrtpashylyq» jáne «óte kóp somadaǵy artyq tólem» bolyp tıedi.
Aıta ketsek, Úkimet basshysy Oljas Bektenov birqatar mınıstrlikke kásiporyndarmen, ákimdiktermen jáne «Otbasy bankimen» birge jumysshy kadrlar úshin ıpotekalyq jáne jalǵa beriletin turǵyn úıdiń jeńildikti baǵdarlamalaryn iske qosýdy pysyqtaýdy tapsyrdy.