«Baspanaǵa qaraı qadam bas!..» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Elbasy Nursultan Nazarbaev Iran Islam Respýblıkasynyń Syrtqy ister mınıstri Mohammad Djavad Zarıfti qabyldady. Kezdesý barysynda Qazaqstan Prezıdenti bizdiń el Irandy jaqyn saıası jáne ekonomıkalyq seriktes retinde qarastyratynyn, túrli qıyndyqtarǵa qaramastan, qarym-qatynasymyz árdaıym jaqsy damyp kelgenin aıtty.
- Men Irannyń barlyq memleket basshylarymen ózara senisip jumys istedim. Qazirgi Prezıdent H.Rýhanımen biz ótken jyly tórt ret kezdestik. Elderimizdiń arasynda yntymaqtastyq úshin mol áleýet bar. Uly Jibek jolyn jańǵyrtý aıasynda kóp jumystar atqarylýda. Qazaqstannan Parsy shyǵanaǵyna baratyn temirjol ekonomıkalyq baılanystardy nyǵaıtýǵa úles qosady. Sondaı-aq, elderimizdiń arasynda Kaspıı teńizi boıynsha da ózara yqpaldastyq jolǵa qoıylǵan, sol arqyly bul másele de óz sheshimin tabýy tıis, - dedi Memleket basshysy. Óz kezeginde Iran Syrtqy ister mınıstri, sondaı-aq, Nursultan Nazarbaevqa «altylyq» elderimen Irannyń ıadrolyq máselesi boıynsha kelissózder ótkizýge kómekteskeni úshin aıryqsha rızashylyǵyn bildirdi. Bul materıal « Iran - Qazaqstan úshin jaqyn seriktes el» degen taqyryppen jaryq kórdi.
Bas basylymda «Tasqynǵa - tosqyn» atty maqala berilgen. Bıyl qardyń mol túsýi, sáýir aıynyń kúrt jylynýy jáne ortasha temperatýrasy normadan joǵary bolýy Soltústik Qazaqstan oblysyndae 18 eldi mekendi, respýblıkalyq jáne oblystyq mańyzdaǵy 300-ge jýyq jol ýchaskelerin sý basyp qalý qaýpin týdyryp otyr. Sergeev pen Sileti sý qoımalary lyqa tolyp tur. Osyǵan baılanysty Іshki ister mınıstriniń orynbasary Vladımır Bojko men oblys ákimi Erik Sultanov sý tasqynynan zardap shegetin eldi mekenderdi ushaqpen aralap, apattyq qutqarý jumystaryn júrgizýmen aınalysatyn jedel toptardyń daıyndyǵyn tekserdi. Vıtse-mınıstr tótenshe jaǵdaılar týa qalǵan jaǵdaıda turǵyndarǵa barlyq kómekti kórsetý mindeti qoıylyp otyrǵanyn, Úkimet tarapynan tıisti jaǵdaılar jasalǵanyn atap kórsetti. Teriskeıdegi úsh oblysta qutqarý toptaryn kúsheıtý maqsatymen 1500-deı kásibı maman jumyldyrylǵan. 200 tehnıka birligi, 50 júzý quraldary, avarııalyq-qutqarý avtomobılderi, motopompalyq tehnıkalar bólingen. Tikushaqtar attandyrylǵan. Tótenshe jaǵdaılar komıtetiniń sýdan qutqarý, órt sóndirý qyzmetteri saqadaı-saı daıyndyq ústinde. Erik Sultanov dári-dármektiń birjarym aılyq qory jasalǵanyn, joldardy, bógetterdi sý shaıýdyń aldyn alý, oqshaýlaý, aýyldar men nysandardy sý basýyna jol bermes úshin qurylys, ınertti materıaldar qory, ydysqaptar, janar-jaǵarmaı qory jasaqtalǵanyn jetkizdi.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 70 jyldyǵy qarsańynda «Nur Otan» partııasynyń «Ardagerlerdi ardaqtaıyq» jobasy aıasynda «ERG» kompanııasynyń demeýshiligimen qan maıdanǵa qatysqan batyrlarymyz týraly «Qazaqstandyq qaharmandar» beıneentsıklopedııasy túsirilýde. Erligi elge úlgi bolǵan batyrlar jaıly beınerolıkter telearnalardan 9 mamyrdan bastap kórsetilmek. 70 bólimnen turatyn rolıkterdiń árqaısynyń uzaqtyǵy 6-7 mınýt. Partııalyq jobanyń aıasyndaǵy bastamanyń ereksheligi sol, barlyq qaharman qazaqstandyqtardyń tarıhy bir tsıklǵa jınaqtalyp otyr. Jobaǵa stsenarıster men rejısserlerdiń kásibı toby jáne tarıhshy-keńesshiler tartylǵan. Tarıhshy-keńesshiler tobyna Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń prorektory, tarıh ǵylymdarynyń doktory Ǵabıt Kenjebaev jetekshilik etýde.
Jobanyń maqsaty - maıdanger-otandastarymyzdyń máńgi umytylmaıtyn erligin jas urpaqqa taspaǵa jazyp qaldyrý. Telekórermender halyqqa belgili Baýyrjan Momyshuly, Talǵat Bıgeldınov, Álııa Moldaǵulova, Mánshúk Mámetovalardyń ǵana emes, sonymen qatar jurttyń kóbi bile bermeıtin Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn ıelengen qazaqstandyqtardyń ómiri men erligi týraly qyzyqty derektermen tanysady. Maqala «Qazaq qaharmandary týraly fılm» degen taqyryppen berilgen.
Osy basylymda «Baspanaǵa qaraı qadam bas!..» atty taqyryppen «Turǵynúıqurylysjınaqbankiniń» basqarma tóraǵasynyń orynbasary Erbol Qarashúkeevpen aradaǵy suhbat jarııalandy. «Eń aldymen, jastar bizdiń bankke kelip, shartqa qol qoıýy tıis. 10 nemese 20 myń bolsyn, eń tómeńgi somany jınaqtaı berýi shart. «Nurly jol» baǵdarlamasy boıynsha jalǵa beriletin páterler salynyp jatyr. Oǵan úlken mólsherde qarajat quıylýda. Ol baǵdarlamaǵa qatysýǵa da jastardyń múmkindigi bar»,-deıdi Qarashúkeev óz sózinde. Osy suhbatta bank ókili baspanaly bolý jolynda jasalatyn qadamdar jaıynda egjeı-tegjeıli túsindirip bergen.
***
«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Batyr ataǵyna usynylǵan jaýynger deregi jetpis jyldan keıin belgili boldy» degen maqala basyldy. «Jaqynda kezinde bilim berý salasynda basshylyq qyzmetter atqarǵan, aımaǵymyzǵa abyroıly Shámil Kákishevtiń shańyraǵynda bolyp, onyń ǵıbratty áńgimelerin tyńdaýdyń sáti tústi. Sol áńgime barysynda bizdi tosyn bir jańalyq erekshe eleń etkizdi. Endi she? Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta habar-osharsyz ketken aǵasy Jámil Jumashevtyń Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna usynylǵandyǵy taıaýda ǵana belgili bolǵan! Jetpis jyldan keıin jetken bul habarǵa tańdanbaı kórińiz!..»,-dep jazady maqala avtory.