Básekege qabiletti bolýdyń kilti — bilim, tehnologııa jáne tájirıbe
Tsıfrlyq tehnologııalardyń dáýirinde jastardyń aldynda básekege qabiletti bolý sharty tur. Al oǵan jetýdiń formýlasy aıqyn — sapaly bilim alý, ozyq tehnologııalardy ıgerý, tájirıbe almasý.
Elimizdiń tehnıkalyq baǵyttaǵy jetekshi oqý oryndary osy úsh baǵytty stýdentterge usynýda birqatar jobalardy qolǵa alǵan.
Jalpy, elde bilimin shyńdaǵan jastar, keıin álemdegi jetekshi kompanııalarda baq synap jatatynyna kópshilik kýá. Mysaly, QBTÝ túlekteri álemge aty málim Google, Microsoft, Booking.com kompanııalarynda jáne Sılıkon alqabynda jumys jasaýda, bul jastardyń alǵan bilimi joǵary deńgeıde ekendiginiń kórsetkishi ekeni sózsiz.
ORTALYQ AZIıADAǴY KÓShBASShY
Tehnıkalyq joǵary oqý oryndary arasynda Qazaqstan-Brıtan ýnıversıteti ABET — Accreditation Voard for Engineering and Technology akkredıtatsııasyn ıelengen Ortalyq Azııadaǵy jalǵyz kóshbasshy bilim ordasy.
QBTÝ 2001 jyly QR Úkimetiniń qaýlysymen qurylyp, sol kezde premer-mınıstr Qasym-Jomart Toqaev basshylyǵymen burynǵy QazKSR Úkimet úıi ǵımaraty ýnıversıtetke berilgen bolatyn.
BІLІM BERÝ BAǴDARLAMALARY
2001 jyly alǵash ashylǵan fakýltet — Munaı-gaz ındýstrııasy fakýlteti boldy. Bul sol kezde TShO, Qarashyǵanaq, NCOC, KQK kompanııalaryna qajet mamandarǵa suranystyń artýyna oraı ashylǵan bolatyn. Sodan bergi 22 jylda ýnıversıtetti 10 baǵytta bilim alǵan 6500-den astam bilikti maman tamamdap shyqqan. Búginde QBTÝ-da otandyq ındýstrııaǵa baǵdarlanǵan ondaǵan mektep ashylǵan.
Munaı-gaz ındýstrııasyndaǵy energetıka, geologııa, hımııalyq ınjenerııa, qoldanbaly matematıka, bıznes mektebi, jasyl tehnologııalar jáne ABET akkredıtatsııasyn ıelengen ІT mektebi ashylǵan. Al bilim berý baǵdarlamalary halyqaralyq uıymdarda, amerıkandyq SBSP-de tirkeýden ótken, al bul baǵdarlamalardyń halyqaralyq talaptarǵa saı ekendiginiń kórsetkishi.
QAZAQSTANDA OQYP, LONDON DIPLOMYN ALÝ MÚMKІNDІGІ
Ýnıversıtettiń biregeı bilim berý baǵdarlamasy — ol Halyqaralyq ekonomıka mektebi. QBTÝ — London ekonomıka mektebiniń bilim berý ortalyǵy retinde tanylǵan postkeńestik elderdiń ishindegi jalǵyz joǵary oqý orny. Bul stýdentterge Qazaqstanda halyqaralyq deńgeıde bilim alyp, oqýdy tamamdaǵanda London ýnıversıtetiniń dıplomyn qosa alýyna múmkindik beredi.
ÓNDІRІSPEN SABAQTASTYQ
QBTÝ bilikti mamandardy daıyndaýda zamanaýı zerthanalar quryp, ónerkásiptik kompanııalarmen yntymaqtastyq ornata bilgen. Osylaısha stýdentter Schlumberger syndy munaı-gaz salasyndaǵy jetekshi kompanııalarmen seriktes ornatyp, modeldeý, kásiporyndardy basqarý, sandyq egizder men SMART Field júıelerin qurýdy meńgeredi.
Bilim berý sapasy — tek oqý ádistemesimen shektelmeıdi, oqytýshylar quramy bul protsestegi eń mańyzdysy. Ýnıversıtette 300 oqytýshy bilim berse, onymen qosa ýnıversıtet qurylymyndaǵy eki ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń qyzmetkerleri de oqytýshylyq úderiske tartylǵan.
ǴYLYMI-ZERTTEÝ INSTITÝTYN JAŃǴYRTÝ
Bilim ordasy ornalasqan burynǵy Úkimet úıinde 1957 jyldan beri kúrdeli jóndeý júrgizilmegen. 2001 jyly ǵımarattyń sol kezdegi jaǵdaıy shuǵyl jóndeýdi qajet etti. Al jóndeý jumystaryn asa muqııattylyqpen júrgizý mindeti bar, alaıda Qazaqstanda sol kezde talapqa saı merdiger tabyla qoımaǵan. Bul jaǵdaı QBTÝ-dyń hımııa zerthanasynyń ǵalymdaryn biregeı polımer ónimin ázirlep shyǵýǵa septigin tıgizgen. Keıin ǵımaratty qalpyna keltirý jumystary kezinde bul materıaldy baspaldaqtardy, qabyrǵalardy, edendi jóndeýge qoldanylǵan. 2018 jyldan bergi ǵımaratty qalpyna keltirý jumystaryna QBTÝ 2 mlrd teńgeden astam ınvestıtsııa salǵan.
Qalpyna keltirý jumystary kezinde ýnıversıtet ınjenerlik júıelerdi jańartyp, ǵımarattyń aınalasyndaǵy keńestik kezde salynǵan sýburqaqtar júıesin qalpyna keltirip, ǵımarattaǵy parket pen panelderdiń saqtalýyna asa mán bergen.
INVESTITsIıALAR
Ǵımaratty qalpyna keltirý — bul ýnıversıtet salǵan ınvestıtsııanyń tek az bóligi. Aýdıtorııalardy, zerthanalar men kitaphanalardy, oqý bólmelerin jańartýǵa qomaqty qarajat jumsalýda. Eń bastysy, stýdentterdi jatahanamen qamtamasyz etý máselesi sheshimin tabýda. QBTÝ-ǵa oqýǵa túsýge shetelden jáne basqa qalalardan keletin talapkerler sany artýda, bul óz kezeginde jatahana máselesin týyndatpaı qoımasy anyq. Máseleniń sheshimi — stýdentterge jatahana salý. Reti kelgende aıta keteıik, ýnıversıtet barlyq túsken dıvıdendtterdi tek joǵary oqý ornyn damytýǵa baǵyttaýda, oǵan qosa jataqhana qurylysyna JOO aktsıonerleri qosymsha 7 mlrd teńge qarajat bólgen. Al 980 oryndyq jatahana aldaǵy 2024 jylǵy qańtarda qoldanysqa berilmek.
TÚLEKTERDІŃ JUMYSQA ORNALASÝY
Túlekterdiń jumysqa ornalasýy — bul joǵary oqý oryndarynyń tıimdiligin baǵalaýdyń eń úzdik kórsetkishi. QBTÝ túlekteri eńbek naryǵynda qashanda suranysqa ıe. Bilim ordasyn tamamdaǵan túlekterdiń barlyǵy derlik jumysqa ornalasýda. Bilim ordasynyń túlekterine jumys berýshiler de usynys berýge ázir. Ýnıversıtettiń arnaıy uıymdastyratyn bos jumys oryndar jármeńkesine 80-nen astam kompanııa óz usynystaryn berýge ynta tanytsa, túlekterdiń kópshiligi osy kezdesýlerde birden jumysqa usynys alyp jatady.
