Básekege qabilettiniń bási bıik

ASTANA. QazAqparat - Qazirgi tańda memleketimizdiń úshinshi jańǵyrýyn júzege asyrý aıasynda saıası reforma, ekonomıkalyq ósimniń jańa modelin qurý jáne rýhanı jańǵyrý sııaqty úsh jańǵyrý úderisi iske asyrylatyn bolady. Atalǵan úderisterdiń qatarynda rýhanı salany jańǵyrtý eń ózekti mindetterdiń biri bolyp otyr, dep habarlaıdy QazAqparat «Egemen Qazaqstan» gazetine silteme jasap.

Qoǵamdyq sanany jańǵyrtý jónindegi Memleket basshysynyń ıdeıasy - elimizdegi konstıtýtsııalyq, ekonomıkalyq reformalardyń zańdy jalǵasy. Maqalada jańa zaman kóshine ilesip, órkenıetti el bolý úshin ulttyq sanany saqtaý men ári qaraı damytýdyń naqty joldary usynylǵan. Atalǵan maqala elimizdiń, ulty­myz­dyń taıaý jyldardaǵy qoǵamdyq-saıası, tarıhı, mádenı, rýhanı sa­lalarynyń barlyǵynda bolashaq damý josparyn anyqtap, aıqyndap bergen. Qaıta túleýdiń saıası jáne ekonomıkalyq eki úderisine baılanysty naqty maqsat-mindetter, basymdyqtardy taldap, talqylap, túsindirip, tipti qalaı júzege asyrýdyń joldaryna deıin baıandalǵan. Táýelsizdik kezeńindegi atqarylǵan zor isterge de baǵa berilgen.
Jedel ózgerip jáne damyp otyrǵan myna dúbirli dúnıede, Elbasy aıtqandaı, sana-sezimimiz ben dúnıetanymymyzǵa ábden sińisti bolyp qalǵan taptaýryn qaǵıdalardan arylyp, rýhanı jaǵynan serpilýimiz, jańǵyrýymyz qajet. Bul arada rýhanı jańǵyrýdyń eń basty sharty - ulttyq kodymyzdy saqtaý ekenin árdaıym este ustap, álemdik ózgeristerge saı jańasha oılaý júıesin qalyptastyrǵanymyz abzal. Ulttyq kodty saqtaý degenimiz - ulttyq bolmysymyzdy nyǵaıtyp, ony urpaqtan-urpaqqa mura etý. Ulttyq bolmystyń ózi bizdiń ejelden kele jatqan qazaqı salt-dástúrlerimizden, mádenıetimizden, barlyq rýhanı qundylyqtarymyzdan bastaý alady.
Sol sebepti myna ózgermeli dúnıe­de sol qundylyqtarymyzdy zamanǵa saı odan ári baıytyp, damytyp, ony búgingi urpaqtyń sanasy men turmysyna sińirý arqyly jańa ǵasyrdyń jańa urpaǵyn qalyptastyrý qajet. Rýhanı jańǵyrý ulttyq kodty saqtaýmen birge ulttyq biregeılikti saqtaýdy da talap etedi. Elbasy aıtqandaı, ulttyq salt-dástúrimiz, tilimiz ben mýzykamyz, ádebıetimiz, jalpy ulttyq rýhymyz boıymyzda máńgi qalýy tıis. Árıne ulttyq qundylyqtardyń bári jas urpaqqa otbasynan, balabaqshadan, mektepten berileri anyq. Joǵary oqý oryndarynda ol odan ári tereńdetilýi tıis. Sondyqtan ata-ana da, orta mektep pen joǵary oqý oryndarynyń ustazdary da ulttyq tárbıeni birinshi kezekke qoıǵanymyz abzal. Qazaq halqy úshin bul - búgingi tańdaǵy eń basty shart-talaptardyń biri. ıAǵnı jańa ǵasyr, jańa zaman osyǵan qaraı tez qarqynmen zymyrap, bet alyp barady. Endigi jerde kim jantalasyp jaqsy jumys isteıdi, kim óz mamandyǵyn jetik meńgerip, jańalyqqa qalaı tez qol jetkizedi - sonyń joly bolady. Baılyqqa, tabysqa sol keneledi. Sol halyqtyń juldyzy ońynan týady.
«Máńgilik El» bolýymyz úshin qajetti qasıetter men qundylyqtardyń qaınary toǵysyp, aqyl-parasaty tolysqan, ǵalamdyq ǵylymdy ıgergen adamdar kóp bolsa, elimiz órkenıetti, básekege qabiletti bolatyny aqıqat. Memleket basshysy: «Bolashaqta ulttyń tabysty bolýy onyń tabıǵı baılyǵymen emes, adamdarynyń básekelik qabiletimen aıqyndalady... Sondyqtan árbir qazaqstandyq, sol arqyly tutas ult HHІ ǵasyrǵa laıyqty qasıetterge ıe bolýy kerek. Mysaly, kompıýterlik saýattylyq, shet tilderin bilý, mádenı ashyqtyq sııaqty faktorlar árkimniń alǵa basýyna sózsiz qajetti alǵysharttardyń sanatynda. Sol sebepti, «Tsıfrly Qazaqstan», «Úsh tilde bilim berý», «Mádenı jáne konfessııaaralyq kelisim» sııaqty baǵdarlamalar - ultymyzdy, ıaǵnı barsha qazaqstandyqtardy HHІ ǵasyrdyń talaptaryna daıarlaýdyń qamy» dep tolymdy tujyrymdarymen bólisedi. Básekege qabilettilik saıasat pen ekonomıkada, bilim, ǵylymda, tehnologııada, ıaǵnı bar­lyq salada bolýy tıis.
Báseke bolǵan jerde árbir tulǵa óziniń eń sapaly qyzmet túrin usynady. Elimizdiń joǵary jetistikterge jetýine tek onyń tabıǵı baılyǵy emes, adamdarynyń bilimi men báse­kege qabileti, adamı qundylyǵy, densaýlyǵy, ulttyq bolmysy da yqpal etedi. Básekelestikke qabilettik jolynda Memleket basshysynyń «Tsıfrly Qazaqstan» baǵdarlamasynyń mańyzy zor. Sebebi damyp kele jatqan jańa tehnologııalar bizdiń ómirimizdi jeńildetedi, damýymyzdy jyldamdatady. Baǵdarlamanyń negizgi maqsatyna sáıkes, elimizdi tsıfrlandyrý arqyly memleket ekonomıkasyn damytý jáne halyq ómiriniń sapasyn joǵarylatý maqsaty alǵa qoıylǵan. Elektrondy sot tóreligin jańǵyrtý bolashaq sot júıesiniń damý baǵyttarynyń biri bolyp aıqyndaldy. Sebebi ol sot tóreligin júzege asyrý protsesin jeńildetip, ońtaılandyrady jáne avtomattandyrady, eń bastysy, halyqtyń qoljetimdiligin qamtamasyz etedi.
Sońǵy jyldary Joǵarǵy sot zamanaýı aqparattyq tehnologııalar arqyly elektrondy is-qaǵazdaryn júrgizýge jáne sot isin júrgizýge aýysý boıynsha úlken jumys atqarǵan. Qazir kúndelikti sot tájirıbesinde sottar IT-tehnologııalar men ǵalamtor resýrstarynyń múmkindikterin kóbirek paıdalana bastaǵan.
Olardyń biri - 2014 jyly engizilgen elektrondy sot isin júrgizýge aýysýdyń mańyzdy quramdas bóligi bolyp tabylatyn «Sot kabıneti» aqparattyq servısi. Bul servıs, azamattardyń úıden shyqpaı-aq, eldiń kez kelgen sotyna talap-aryz berip, keıinnen onyń qaralý dınamıkasyn baqylap otyrýǵa múmkindik beredi. Sonymen qatar taǵy da basqa 50-den astam elektrondy qyzmet kórsetý múmkindigine ıe. Atalǵan servıstiń qoldaný nátıjesinde respýblıka áskerı sottaryna 2017 jyldyń 9 aıynda talap-aryzdardyń 99%-y elektrondy túrde túsken (2016 jyly - 76%). Bul kórsetkish halyq arasynda servıstiń úlken senimge ıe bolǵanyn dáleldeıdi. Sonymen qatar sot júıesiniń taǵy bir aıqyn jetistikteriniń biri - ol sot otyrys zaldaryn 100% dybys-beıne tirkeý qurylǵysymen jabdyqtaý.
Barlyq sot protsesin tirkeý «100 naqty qadam» Ult josparynda Memleket basshysy qoıǵan ózekti máseleleriniń biri. Osy júıeniń artyqshylyqtary týraly aıta ketsek, dybys-beıne tirkeý qurylǵysy barlyq protses­ke qatysýshylardy tártipke salatynyn, sondaı-aq sot otyrysyn júrgizý barysynda týyndaıtyn daýly kezderin sheshý kezinde kómek kórsetetinin atap ótý qajet. Sondaı-aq sot otyrystarynyń ýaqtyly bastalýyn baqylaýǵa, sot oty­rystarynyń hattamalaryn qysqa túrde jazýǵa múmkindik beredi. 2017 jyldyń 9 aıy ishinde garnızondardyń áskerı sottary sot protsesteriniń 96% dybys-beıne tirkeý júıesin qoldanyp, júrgizgen. Bir sózben aıtqanda, joǵaryda kórsetilgen jańalyqtardy engizý sot tóreliginiń júzege asyrý úrdisin jeńildetken. Demek, «Tsıfrly Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrý Qazaqstannyń álemniń neǵurlym básekelestikke qabiletti 30 elderine kirýi boıynsha maqsatqa jetýdiń ózekti faktory bolýy tıis.
Qoryta kele, Elbasymyzdyń rýhanı jańǵyrýǵa, rýhanııatqa, bilim, ǵylymǵa mańyz berýi - úlken kóregendik pen ulttyń alǵa ilge­ri­leýin jyldam qarqynmen jyljytatyn qozǵaýshy kúsh ekenin aıta ketý kerek. Óıtkeni rýhanı baılyqtyń kemel bolǵany bul jeke azamattarymyz úshin de, árbir jeke tulǵadan quralǵan qoǵam, týǵan elimiz úshin de óte mańyzdy úderis. Bul - táýelsiz elimizdiń baqytty bolashaǵy men alańsyz keleshegi úshin jasalyp jatqan jumys. Sondyqtan biz aıryqsha serpin­­dilikpen jyljyp jatqan zymyran ýaqytta ulttyq qundy­lyq­tarymyzdy saqtaı otyra, jańa jaǵdaıǵa beıimdelip rýhanı jań­ǵyrýmyz kerek. Nátıjesinde, jaqyn bolashaqta elimiz birtutas ult retinde órkenıet kóshiniń aldyńǵy qataryna qosylatynyna senimdimiz.
Nursultan BAITІLESOV, Áskerı sot ákimshisiniń basshysy