Bas prokýror úleskerlik qurylysqa aqsha salardan buryn kompanııadan talap etiletin eki qujatty atady
«Bas Prokýror retinde zańǵa súıenip eskertemin - aqshany úleskerlik qurylysqa bermesten buryn kompanııadan eki qujattyń birin talap etińiz: Kepildik qorymen jasalǵan shartty nemese ákimdiktiń ruqsatyn. Bul qujattardy óz kózińizben kórip, muqııat oqyp shyǵyńyz. Biraq, olar da jalǵan bolýy múmkin. Eń durysy ózińiz ákimdikke baryp nemese onyń resmı saıtynan ákimdiktiń ruqsaty nemese Qordyń kepildigi bar ma, joq pa, soǵan kóz jetkizińiz. Mundaı qujat bar bolsa, onda ekinshi qadam «Turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý týraly shartqa» qol qoıý. Biraq, odan buryn ony da bastan-aıaq oqyp shyǵyp, Ulttyq ekonomıka mınıstri bekitken (28.07.2016 №345 buıryq) úlgilik shartpen salystyryńyz. Sharttyń basqa túrlerin jasaýǵa tyıym salynǵan. Buryn kompanııalar aqsha tartý úshin «ınvestıtsııa jasaý», «birlesken qatysý», «aldyn-ala satý» sharttaryn usynatyn. Endi mundaı qujat túrleri zańsyz. Kelisim tek «Turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý týraly shart» dep atalýy kerek. Bul óte mańyzdy. Nazar aýdaryńyz: bul shart ákimdikte esepke alynǵannan keıin ǵana jasalǵan jáne zańdy kúshi bar dep sanalady», - dedi Asanov.
Bas prokýror sharttyń mazmunynda qandaı da bir kúmánińiz týsa, zańgerden, ákimdikten surap, quqyq qorǵaý organyna saýal jiberý qajettigin, aldanyp qalmaý úshin osylaı barynsha saýatty qımyldaǵan jón ekendigin basa aıtty.
«Egjeı-tegjeıli aqparatty ákimdikterdiń jáne arnaıy ashylǵan ulesker.kz saıtynan alýǵa bolady. Alaıaqtardyń kóbeıýine ózimiz jaǵdaı jasamaıyq, qadirli azamattar! Quqyq qorǵaý organdaryna - turǵyn úı salamyz dep, halyqtan zańsyz aqsha jınaýdyń árbir faktisi boıynsha dereý qylmystyq qýdalaýdy bastańyzdar», - dedi ol.
Aıta keteıik, Bas prokýror bul úndeýin «Prokýratýra týraly» Zańnyń 25-2 babyn basshylyqqa ala otyryp jasady.
