Bas prokýror turmystaǵy zorlyq-zombylyqqa qatysty birqatar usynystar jasady
«Qylmystyq kodeks boıynsha buryn uryp-soqsa nemese densaýlyqqa jeńil zııan keltirse, onda polıtsııa bir-eki kúnde protokol toltyryp, sot 24 saǵatta sheshim shyǵaratyn. 2 jyl buryn bul áreketterdi Ákimshilik kodeksten Qylmystyq kodekske aýystyrdyq. Ne ózgerdi? Zorlyq-zombylyq bolǵanyn jábirlenýshi endi ózi dáleldeýi tıis. Sotqa júginý, ekspertıza ótý, kýálerdi izdeý, qajetti qaǵazdardy jınaý, advokat jaldaý - munyń bári jábirlenýshiniń óz moınyna artyldy. Bul mindetten polıtsııany tolyq bosattyq. Ashyǵyn aıtsaq, jazany kúsheıtemiz dep, kerisinshe, búldirip alǵan sııaqtymyz», - deıdi Bas prokýror.
Onyń keltirgen málimetine qaraǵanda, ótken jyly uryp-soǵý jáne densaýlyqqa jeńil zııan keltirý boıynsha bar bolǵany 627 adam sottalǵan. Bul 2014-shi jylǵa qaraǵanda 37 ese az. Alaıda Bas prokýror «shyn máninde zombylyq kemigen joq, ony dáleldeý qıyndap ketken soń jurt sotqa júginýdi qoıǵan» degen pikirdi alǵa tartty. Osyǵan oraı, Bas prokýror uryp-soǵý men densaýlyqqa jeńil zııandy Ákimshilik kodekske qaıtarý kerektigin aıtady. Áıtpese, zombylyq jasasam, meni eshkim jaýapqa tartpaıdy degen túsinik qalyptasyp kele jatyr.
«Ekinshiden, Qylmystyq kodekste ózine-ózi qol jumsaýǵa jetkizgeni úshin jaýapkershilik kózdelgen. Biraq, kimdi ólimge jetkizdiń - eresek adamdy ma, álde balany ma, ol jaǵy ajyratylmaǵan. Jaza barlyǵyna birdeı. Bul durys emes. Keleshegi alda, oı-sanasy tolyq bekimegen balany ólimge jetkizse, nege jaza birdeı bolýy kerek? Kerisinshe, ony qataıtýǵa tıispiz. Sondyqtan osy bapta balaǵa qatysty arnaıy jaza belgileýdi usynamyz», - dedi ol.
