Bas prokýratýra túsikke qylmystyq jaýapkershilik engizip, jas jubaılardy trenıngten ótkizýdi usynady
«Túsik jasaýǵa májbúrlegeni úshin qylmystyq jaýapkershilik engizý qajet. Sebebi, bul qyz balanyń densaýlyǵyna zor qater, al qazir ol úshin eshkim jaýap bermeıdi. Bul norma Eýroodaqtyń Konventsııasynda bar, ony bizdiń zańnamaǵa engizsek», - dedi J. Asanov. Budan basqa, Bas prokýror Neke jáne otbasy týraly kodekske de ózgerister engizýdi usynady. «Ótken jyly Qazaqstanda 149 myń neke tirkelse, 53 myńy buzylǵan. Bul - árbir úshinshi otbasy. Sottar ótken jyly 60 myńdaı daý qaraǵan eken. Ol azamattyq isterdiń 15 paıyzy. Ne isteý kerek? Birinshiden, úılenýge ótinish bergen kúnnen bastap jastar arnaıy trenıngten ótse. Maqsat - eki jaqty eresek ómirge daıyndaý, daýlardy sheshýge úıretý. Saýd Arabııasynyń ózi ajyrasýlardy azaıtý úshin osyndaı daıyndyq kýrstaryn engizbekshi eken. Malaızııa da solaı istemekshi. Ekinshiden, úılenemin degen jastarǵa arnaıy kitapsha usynsaq. Munda ulttyq dástúrdegi otbasy qundylyqtaryn saqtaý, bir-birine qurmetpen qarap, týyndaǵan daýlardy aqylmen sheshý jaıy qamtylsa», - dedi Bas prokýror. Onyń aıtýynsha, atalǵan kitapshada ajyrasý statıstıkasy, eki jaqtyń quqyqtary men mindetteri, ákimshilik jáne qylmystyq jaýapkershiligi, múlikti bólý tártibi, kúsh qoldanbaý jóninde aqyl-keńester jazylǵany jón.
«Ulttyq komıssııa bastamasymen kásibı psıhologtardy, otbasy ınstıtýtyn zertteýshi ǵalymdardy uıymdastyra otyryp, osyndaı kitapshany halyqqa túsinikti, qarapaıym tilmen jazyp shyǵýdy usynamyn. Al, Bas prokýratýra bolsa, bar aqparatty berýge daıyn. Úshinshiden, psıholog-medıator fıgýrasyn engizý. Ajyrasamyn degenderge zań oılanýǵa bir-aq aı ýaqyt beredi. Osy jerde eki jaqty bitimge shaqyrý úshin psıhologtyń kómegi asa qajet», - dedi J.Asanov.
