Bas múftı dindegi oramal máselesi týraly pikir bildirdi
«Qazir dinge bet buryp, namazǵa kelgen, hıdjap kıgen óner adamdary, aqyndar, qoǵam belsendileri arnaıy dinı bilimi bolmasa da bloger bolyp, áleýmettik jeli arqyly kóp elge aqyl aıtyp júr. Tipti dástúrli dinge jat pátýalar, tujyrymdar aıtylyp qalyp jatady. Osyǵan bir baqylaý bar ma? Arnaıy uıymdar qadaǵalaı ma?», - dep surady joba avtory.
Áýeli Naýryzbaı qajy hıdjap degen sózdiń ornyna oramal uǵymyn qoldaný oryndy ekenin aıtty.
«Siz hıdjap dep qaldyńyz. Qazaqshasy oramal ǵoı. Biz áıel balasynyń bas kıimin oramal dep aıtamyz. Qazaq halqynyń kelin túskende basyna oramal salatyn salty bar. Osy oramalǵa qatysty aıtsaq, musylman dininde áıel balasynyń oramalmen júrýi – negizgi sharttardyń biri. Sondyqtan oramal taqqan kez kelgen qyzdy syılaımyz, qadirleımiz. Keıbir oramal kıgen qyzdardyń qateligin búkil oramal kıgen qaýymǵa jabýǵa bolmaıdy. Analarymyz árqashan oramalyn basynan tastamaǵan. Qazir de ondaı analar jeterlik. Oramal týraly aıtqan kezde osy jaǵyn eskerý kerek dep oılaımyn», - dedi QMDB tóraǵasy.
Bas múftı dinı máselege pátýa aıtý kóldeneń kók attynyń quzyryndaǵy sharýa emes ekenin basa aıtty.
«Jalpy pátýa berý – jaýapkershiligi óte joǵary dúnıe. Sondyqtan pátýa berýde adam óte saq bolý kerek. Kez kelgen adamnyń áleýmettik jelige shyǵyp, «mynaý bolady», «mynaý bolmaıdy» dep sóıleýi óte qıyn másele. Árıne, dindar adamdar kitapqa súıenedi. «Eki molda talassa, daýdy kitap sheshedi», - degen keremet sóz bar qazaqta. ıAǵnı, pátýa sharıǵı negizde berilý kerek. Islam dinindegi suraqqa jaýap berýshi kez kelgen adam Quranmen, nemese paıǵambar aıatymen, ǵalymdardyń bergen pátýasy arqyly jaýap berý kerek. Ondaı siltemelerdi bilmese, esinde saqtaǵany arqyly pátýa aıtýdan saq bolǵany kerek. Este saqtaǵan dúnıeniń bir máselesi umytylyp qalsa, burmalanyp ketýi múmkin», - dedi Naýryzbaı qajy Taǵanuly.
Suhbattyń jazbasha nusqasyn myna jerden kórýge bolady.
