Bárińgel. 18 balasyn ashtyq, 19-shy perzentin soǵys jalmaǵan ananyń hıkaıasy

None
ASTANA. QazAqparat – 9 mamyr resmı túrde Jeńis kúni retinde merekeler tiziminde turǵanymen, meıramnan góri tarıhı salmaǵy basym, ótkennen sabaq alýǵa laıyqty data. QazAqparat osyny eskerip, ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń surapyl zardabyn jalǵyz ananyń qasireti arqyly baıandaıtyn tanymdyq materıal usynýdy jón kórdi.

Ýaqyt qaıǵyny da, qasiretti de umyttyrady deıtin sóz ras bolsa kerek... Jyldar jyljyǵan saıyn bizdiń qoǵam ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń qısapsyz zardaby týraly barynsha az aıtyp, dáleldi-dáıeksiz erlikterdi meılinshe áspetteýge áýestenip barady. Bálkim bul boıymyzǵa batpandap kirgen sovet ıdeologııasynyń mysqaldap bolsa da shyqpaı jatqanynan bolar. Sol tendentsııanyń jeteginde ketpeıik degen nıetpen osydan 70 jyl buryn áıgili Qara Ertistiń boıyndaǵy Qorǵan degen aýyldy túgel egiltken aıanyshty oqıǵa týraly baıandamaqpyz. 18 balasyn ashtyq jutyp, on toǵyzynshy perzentin soǵys jalmaǵan ana men Bárińgel atty ıttiń taǵdyryn bizge jergilikti turǵyn aıtyp berdi.

Zaısan aýdanyndaǵy 40 úıli shaǵyn aýyldan ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa 26 azamat attanyp, biren-sarańy ǵana tiri oralady. Jahan soǵysyn osyndaı kúızelispen ótkergen Qorǵanda soǵystan keıingi alǵashqy perzent 1947 jyldyń 2 mamyrynda dúnıege kelipti. Aýyl halqy yrymdap onyń atyn Jeńisbek qoıady. Bizge Bárińgeldiń oqıǵasyn kóńili bordaı egile otyryp baıandaǵan sol Jeńisbek Káribaev.

Qazir ornynda saıaq qoralar ǵana qalǵan mekende ol kezde shaǵyn aýyl bolǵanyn aıttyq. Ámire ájeı men Orynbaı aqsaqaldyń aýlasynda Bárińgel atty kókala kúshik paıda bolǵanda Jeńisbek aqsaqal 6-7 jasta ǵana eken.

18 balasyn ashtyq jalmap, súzekten ólgende de qudaıǵa shaǵym aıtyp kórmegen momyn ana on toǵyzynshy uly maıdanǵa ketkende de tilegin kóppen birge jalǵap, kúshiktiń atyn yrymdap Bárińgel qoıady. Ondaǵysy «Meniń 18 balamnyń óteýine tiri júrgen jalǵyzym ǵana emes, osy aýyldan attanǵan 26 azamat túgel aman kelsin» degen ańǵal tileýqorlyq edi.

Ári qaraı hıkaıany Jeńisbek aqsaqaldyń óz sózimen baıandaıdyq.

Foto Jeńisbek Káribaevtyń jeke muraǵatynan

«Úlkenderdiń aıtýynsha, Orynbaıdyń otbasy Qorǵanǵa Daıyr aýylynan soǵys bastalardyń aldynda kóship kelipti. Zaıyby Ámire – on toǵyz qursaq kótergen ana. Sonyń 18-i ashtyq kezinde birinen keıin biri súzekten kóz jumyp, jalǵyz ul tiri qalǵan. Soǵys bastalǵanda oǵan da shaqyrtý kelip, maıdanǵa attanady.

Ot pen oqtyń ortasynda júrgen jalǵyz uldyń amandyǵyn tilep otyrǵan Orynbaı men Ámire bir kúni kókala kúshik asyrap alyp, atyn yrymdap Bárińgel dep qoıdy. Jalǵyz uldyń sońynan «qara qaǵaz» kelgende de Ámire ájeı úmitin úzbeı, Bárińgelmen kúbirlep syrlasýyn jalǵastyra berdi.

Ájeıdiń 13 jasynda turmysqa shyǵyp, 19 qursaq kótergenin biz tóbetke aıtqan áńgimesinen bildik.

«Tar qursaǵymdy keńitip, tas emshegimdi jibitken ár perzentimnen aıyrylǵan saıyn qudaıdan «Bergenińdi alsań da, bererińdi ala kórme!», - dep tileýshi edim», - dep kúrsine kúbirlep otyratyn.

Birde aýylǵa «Qýandyq soǵystan keldi!» degen súıinshi habar jetti. Janynyń bodaýyna bir aıaǵyn berip qaıtqan maıdanger Orynbaıdyń nemere inisi bolatyn. Ámeńgerlik salty boıynsha Ámireniń kelinin aldy...

Taǵy bir joly Nurǵazynyń balasy Erlik «qara qaǵazdyń» da qatelesetinin pash etip, aýylǵa oraldy. Osy jaıttyń bári Ámire ananyń kókeıindegi «Meniń jalǵyzym da aman kelse eken» degen tilekti shoqtaı qyzdyryp, úmitin eselegen.

Kóp ótpeı Bárińgel men Ámire ájeı tosyn ádet taýyp aldy. Ol kezde Qara Ertistiń sýy mol, Tuǵyldan (irgedegi Tarbaǵataı aýdanynyń aýyly) Qytaı shekarasyna deıin parohod qatynaıdy. Erlik pen Qýandyqty sol parohod elge jetkizgenin Ámire ájeı jaqsy biletin. Sonadaıdan parohodtyń tútini býdaqtap kóringende ishken asyn jerge qoıa salyp, Bárińgeldi ertip ózen jaǵasyna aıańdaıdy. Oıyn qamymen júrip ıt pen ájeıge talaı ushyrastyq. Ózenge qaraı shyqqanda Ámireniń aıaǵyna qýat bitip, kózinde úmit ushqyndap, jiti basyp bara jatady. Parohod bulardyń úmitin taǵy bir márte jerlep, qaıta gúrildegen kezde qart ana baǵanaǵy qýatynan aıyrylyp, ilbı basyp, úıine qaıtady. Syralǵy tóbet te ıesiniń kúbiri men eńkish tartqan júrisinen kóńil kúıin birden sezip, qulaǵy salbyrap, pushaıman kúıge túsip bara jatady. Kele-kele Ámire áje men Bárińgeldi jolyqtyrsaq, qaq jarylyp jol ashatyn boldyq. Óıtkeni qaıǵy meńdegen ájeıdiń kúbiri kóbeıip, minezi aýyrlaı bastaǵan edi.


Qara Ertis jaǵasyndaǵy kóńilsiz «serýenderdiń» birinen keıin Ámire ájeı Bárińgeldi byqpyrt tıgendeı qýyp júrip sabady. Áýeli alańsyz mólıip jatqan tóbetti taıaǵymen búıirinen nuqyp qalǵan. Itke de jan kerek, shorshyp tústi.

«Qashpa deımin, ıttiń ǵana balasy! Ittigińdi kórsetpeı beri kel», - dep qaharyna mindi.

Iesiniń jarlyǵyn eki ete almaǵan tóbet alǵash ret basynan taıaq jedi. Qata tımeı bata tıse kerek, kóziniń ústi jarylyp, qan sorǵalady. Alǵashynda shań-shuń aıǵaıǵa eleń etken jurt endi ıtke ne dep arasha túserin, ájeıge ne dep basý aıtaryn bilmeı, ańtarylyp qana qarap turdy.

«Soǵysqa ketkenderdiń bári aman kelsin dep, atyńdy Bárińgel qoıdym. Kózińdi ashyp úlgermegen kezińnen bastap barymdy aýzyńa tosyp, Bárińgel, Bárińgel dep qaqsap kelem ǵoı saǵan! Qalǵan bozdaqtar qaıda? Atyń Birińgel emes, Bárińgel ǵoı seniń! Qaıda deımin saǵan! Qudaı 18 perzentimniń óteýine bergen jalǵyzym qaıda?

Atyń qurysyn! Úmitimdi aqtamadyń! Jyldar ótken saıyn úmitim de senimen birge eseıgen edi. Sen úıtip qyńsylap zyǵyrdanymdy qaınatpa! «Qara qaǵaz» óshire almaǵan úmitimdi sen óshirmekpisiń?!

It bolyp kózin ashqaly adam balasynan mundaı zábir kórmegen tóbet Ámire ájeıdiń demi quryp, sabaýyn toqtatqan kezde baryp muńyn óz tilinde kókke shaǵyp, uzaaaq ulydy.

Іshindegi alasapyrandy áreń aýyzdyqtap júrgen Orynbaı aqsaqal osy kezde ǵana dúńk etip, kempirine zekidi.

«Jazǵan-aý, esińnen adasaıyn dediń be? Kóleńkeńdeı bolyp ketken ıtte ne óshiń bar?! 18 balańdy ashtyqqa baılap, súzekke uryndyrǵan da, solardyń sońynda qalǵan jalǵyzyńdy maıdanǵa jetektep áketken de osy maqulyq qoı deısiń be?!», - dedi ashýlanyp.

Sálden keıin Ámire ájeı sabasyna túsip, ádettegi meıirli únimen Bárińgeldi shaqyrdy. Jasqanshaqtaı kelgen tóbetti aınalyp-tolǵanyp, keshirim surady da úıine kirdi. Sodan qaıtyp Ámire ájeniń úıden shyqqanyn jan balasy kórgen joq. Bárińgel qansha kútkenmen qart ana qaıtyp tóbe kórsetken joq...

Elý jyldan el jańa degen. Qazir sol Qorǵannyń orny meniń ákemniń atymen Qalıhan dep atalady. Aýyldyń jurnaǵy ǵana qalǵan. Sol jaqqa tabanym tıse boldy, ózen jaǵasynda parohoddyń jolyna telmirip turǵan Bárińgel men Ámire áje kóz aldyma keledi.

Ótken kúnnen belgi qalsyn dep, muńlyq ana men adal tóbetke arnap eskertkish ornatsam dep júrmin. Jer basyp, kún súıe tursam, bul sharýany da tyndyrarmyn», - dep aıaqtady 76-daǵy Jeńisbek aqsaqal..

Jeńisbek Káribaev qazir Qara Ertistiń boıynda 6 myń bas qoı ustap otyr. Bárińgel men Ámire ájege arnap eskertkish qoıamyn dep senimdi aıtyp otyrǵany sodan. 19 balasyn ashtyq pen soǵys jalmaǵan bir áýlettiń sońynda tym bolmasa eskertkish qalsyn degen aqsaqaldyń nıetine eriksiz bas ıdik.


Сейчас читают
telegram