Bári munaıshy bolǵysy keledi: Mańǵystaýda mal sharýashylyǵy nege keıindep qaldy
AQTAÝ. KAZINFORM — Statıstıkaǵa sáıkes, aımaqta 4 myńnan astam sharýa qojalyǵy tirkelgen. Onda 550 myńǵa jýyq mal basy bar. Qazir sharýalar tórt túliktiń analyq basynyń azyǵyna jumsalatyn shyǵyn qunyn arzandatýǵa arnalǵan sýbsıdııaǵa ótinim berýdi bastady. Osy oraıda Kazinform tilshisi sharýa qojalyqtarynyń jaǵdaıymen tanysyp, kásipkerlerdiń máselesin tyńdady.
Muhıt Lesbaev — oblysta mal sharýashylyǵyn damytýǵa úles qosyp otyrǵan jas mamandardyń biri.
Ol basqaratyn «Ram» sharýa qojalyǵynda túıe, sıyr jáne jylqy ósiriledi. Sharýa aldaǵy ýaqytta qoı satyp alýdy josparlap otyr.
— Mal sharýashylyǵymen kópten beri aınalysamyz. Jaǵdaıymyz jaqsy. Sharýashylyq bolǵasyn shytyrman oqıǵalar kóp bolady ǵoı, biraq jalpy bári durys. Sýbsıdııaǵa ótinish berdim. Sol qarajatqa qoı alýdy josparlap otyrmyn. Qoıdy da taýyp qoıdym. Sonda tórt túlik túgendeledi, — deıdi sharýa.
Muhıt Lesbaevtyń sharýa qojalyǵy Jańaózen qalasynan 35 shaqyrymda, Senek aýylynyń aýmaǵynda ornalasqan. Ol tórt túlikti jan-tánimen jaqsy kórip, baptaıtynyn aıtady.
— Mal baǵý ata kásip qoı. Jaqsy kóremin maldyń artynan júrgendi, kóbeıgenin, ony ósirgendi. Sútin, etin paıdalanamyz, — deıdi ol.
Degenmen, másele de joq emes. Shalǵaıda mal baǵyp, kásip júrgizý úshin sharýanyń ózine baılanys jelisin ornatýǵa týra kelgen.
— Malshy ustaısyń, onyń jaǵdaıyn jasamasań bolmaıdy. Áıtpese, jaqsy jer taýyp ketip qalady. Tórt túliktiń jáne jumysshynyń jaǵdaıyn jasap beresiń ǵoı. Ońtústik Ústirt degen jer bar bizde, Jańaózennen 210-220 shaqyrymda, baılanys joq. Sol jerge óz kúshimizben baılanys jelisin ornattyq. Aı saıyn oǵan 60 myń teńge tóleımiz. Memleketten kómektesetin bolsa, sharýalarǵa jaǵdaı jasaǵanyn qalaımyz. Malshylarmen baılanysta otyrsaq, oıdaǵy, qyrdaǵy el paıdalanatyndaı baılanys ornatyp berse, — deıdi «Ram» sharýa qojalyǵynyń ıesi Muhıt Lesbaev.
Sharýa memlekettik qoldaýlardy habarlap, túsindirý jumystaryn júrgizetin maman tapshylyǵyna toqtaldy. Soǵan arnaıy bólim ashyp, maman bekitýdi suraıdy.
— Memleketten qanshama qoldaý, jeńildikter bar - sonyń bárin óz ıgiligimizge paıdalanǵymyz keledi. Ol úshin saýat kerek. Qazirgi malshylarǵa oqyp, tanys deseń problema kóredi, aınalyp ótedi ondaı máselelerdi. Sol úshin túsindirý kerek. Qarapaıym qoıshyǵa, jylqyshyǵa túsindirý kerek. Sondaı mamandy kásipkerler palatasyna nemese ákimdikke otyrǵyzý kerek. Aýyzsha túsindirý kerek. Top quryp, aýyldardy aınalyp shyǵý kerek pe, bilmeımin. Túsindirý jumystaryn óte kóp jasaý kerek, — deıdi ol.
«Ernur» sharýa qojalyǵynyń ıesi Jaras Berishbaev kásipte sý tapshylyǵyn kórip keledi. 200-ge jýyq jylqyny sýarý úshin sýdy tasymaldap otyr. Eki jyl buryn arnaıy mamandardyń kómegine súıenip, qudyq qazdyrǵan. Alaıda, sý qory óte az bolyp shyqqan.
— Sý tasıtyn kólikpen sý jetkizip sýaramyz. Soǵan kólik júrgizýshi alsaq, onyń aılyq jalaqysyna kómek berilse, 50 paıyzyna kómek kórsetilse, jaqsy qoldaý bolar edi. Basqa jerden taǵy da qudyq qazdyrǵym keledi. Qudyq qazýǵa 50 paıyz sýbsıdııa qarastyrylǵan ǵoı, biraq jınaıtyn qujaty óte kóp eken. Oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń basshylyǵy soǵan zańǵa sáıkes qoldaý kórsetetinin aıtty, — deıdi Jaras Berishbaev.
Jaras Berishbaevtyń sharýa qojalyǵy Mańǵystaý aýdany aýmaǵynda ornalasqan. Kásipker tek jylqy baǵady. Aıtýynsha, bul salada jumysshy tabý qıyn.
— Jylqy baǵatyn adam tabý qıyn. Jaryq máselesi taǵy bar. Kúnnen elektr energııa alatyn qondyrǵyǵa buryn sýbsıdııa beriletin. Qazir ony alyp tastady. Sharýalarǵa jaǵdaı jasalsa, óńirde mal sharýashylyǵynyń damýyna, et baǵasynyń arzandaýyna septigi tıer edi, — deıdi «Ernur» sharýa qojalyǵynyń ıesi Jaras Berishbaev.
Sharýa memleketten tórt túliktiń jemshóbine úlken qoldaý kórsetilip otyrǵanyn alǵa tartty. Ol jýyrda 42 bas jylqynyń jemshóbine qarajat alý úshin sýbsıdııaǵa ótinish bergen.
«Balaýsa» sharýa qojalyǵynyń ıesi Bekmurat Qojashev mal sharýashylyǵyn damytý úshin birneshe ret memlekettik kómekke júgingen. Sonyń arqasynda qazir biraz mal jınap, sonyń jemisin kórip otyr.
— 2017 jyly burynǵy atakásipti qaıta bastap, jer alyp, qojalyq ashtym. Jylqy ósiremin. Qystaýym Bolashaq aýyly jaqta, jaılaýym Tólep aýyl mańynda. Nesıe alyp, oǵan jylqy satyp alyp, ósirip bastadym ǵoı. Keıin jubaıymnyń atyna da sharýashylyq ashyp, ol úıde eshki saýyp, ónimin satyp otyr. Qazir bir otbasyna jetetindeı dárejege jetip qaldyq. Qoldaýdyń arqasynda bir januıaǵa jetetindeı mal jınadyq. Kúzde mal soıyp, halyqqa et ótkizemiz. Biz jeke sharýa qojalyǵy bolǵanmen onyń súti men eti halyqqa ǵoı, — deıdi Bekmurat Qojashev.
Bekmurat Qojashev bıyl Mańǵystaýdyń sharýalaryna kóńil bóline bastaǵanyn aıtady. Ózara birigip, «Mańǵystaý sharýa qojalyǵy» birlestigin ashqan. Alda atqarylatyn jumystyń jospary jasalyp jatyr.
— Birlestikti ashqansha 16 talap qoıdyq. Veterınar mamannyń tapshylyǵy, sýbsıdııa, jol salý, baılanys ornatý máselelerin sheshýdi suradyq. Óıtkeni Mańǵystaýda mal sharýashylyǵy artta qalyp qoıǵan. Jastar sharýamen aınalyspaıdy, shetinen munaı salasyna jumysqa kirgisi keledi. Erteńgi kúni naǵyz ózimizge kerek azyq-túlik et pen sútten aırylyp qalamyz ba dep biriktik. Qazir aýyl sharýashylyq basqarmasymen tyǵyz jumys istep jatyrmyz. Jańadan jumys júre bastady. Jospar daıyndap, oblys ákimdigimen talqylap, biraz jumys jasalyp jatyr, — deıdi sharýa.
Mańǵystaý oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń basshysy Dastan Muratalıevtiń aıtýynsha, búginde mal azyǵy sýbsıdııasyna 1028 ótinim túsken.
Ótinim qabyldaý 20 jeltoqsanǵa deıin jalǵasady. Ótinimdi subsidy.plem.kz saıty arqyly berýge bolady.
— Mańǵystaýda tórt túliktiń analyq basynyń azyǵyna jumsalatyn shyǵyn qunyn arzandatýǵa arnalǵan sýbsıdııaǵa ótinim qabyldaý 16 shildede bastaldy. Kómek alý úshin qajetti qujattardy tapsyryp, ótinish berý qajet. 12 aıdan asqan qoı-eshkiniń ár analyq basyna — 6 298 teńge. 18 aıdan asqan iri qara malynyń ár analyq basyna — 25 194 teńge. 18 aıdan asqan túıe malynyń ár analyq basyna — 25 194 teńge. 36 aıdan asqan jylqy malynyń ár analyq basyna — 25 194 teńge qarastyrylǵan, — deıdi basqarma basshysy.
Buǵan deıin mal sharýashylyǵyna arnalǵan jańa nesıe baǵdarlamasy iske qosylatynyn jaǵan edik.