Bank lıtsenzııasynan aıyrylsa, depozıttegi aqshany qalaı qaıtarýǵa bolady

ASTANA. QazAqparat – Aqshany qandaı da bir bankte depozıt túrinde saqtaıtyndar az emes. Bul jınaqqa júretin jyldyq syıaqy esebinen qarjyny eki eseleýdiń biregeı quralyna aınaldy. Alaıda, túrli jaǵdaıǵa baılanysty depozıt saqtalǵan bank lıtsenzııasynan aıyrylýy yqtımal. Sol kezde salymshylardyń boıyn «qarjymnan aıyrylyp qalamyn ba?» degen úreı bıleıdi. Biraq, bul rette Qazaqstannyń depozıtterge kepildik berý qory aqshanyń ıesine qaıtarylýyn qamtamasyz etedi. Osy oraıda, QazAqparat tilshisi bank lıtsenzııasynan aıyrylǵan jaǵdaıda qor arqyly depozıt somasy men oǵan eseptelgen syıaqyny qalaı qaıtarýǵa bolatynyn anyqtap kórdi.

Depozıt saqtalǵan bank lıtsenzııasynan aıyrylsa ne isteý qajet?

Eger bank barlyq operatsııalardy júrgizý lıtsenzııasynan aıyrylsa, onda birden úreıge berilýdiń qajeti joq. Óıtkeni, jınaqtaryńyzdyń saqtalýyna Qazaqstannyń depozıtterge kepildik berý qory (QDKBQ) jaýapty. Máselen, atalǵan qor qurylǵannan bastap búginge deıin lıtsenzııasy joıylǵan 11 banktiń depozıtorlaryna kepildi ótemaqy tóledi.

Qor qandaı depozıtterge kepildik beredi?

Qor kepildikteri jeke tulǵalardyń barlyq otandyq bankterdegi jáne (ıslam bankteri men olardyń fılıaldaryn qospaǵanda) sheteldik bankterdiń fılıaldarynda jınaqtalǵan depozıtterine júredi. Onyń ishinde bul tetik qazirgi jáne karta shottardaǵy aqshalarǵa qatysty da qoldanylady.

Bank lıtsenzııasynan aıyrylǵan jaǵdaıda Qazaqstannyń depozıtterge kepildik berý qory onyń salymshylaryna kepildi ótem tóleıdi. Bul oraıda salymnyń túri men valıýtasyna qaraı bekitilgen shekti kepildik mólsheri, sondaı-aq jınaqqa eseptelgen syıaqy mólsherlemesi de eskeriledi.

Kepildiktiń eń kóp mólsheri zańnamamen bekitilgen jáne onyń somasy salymnyń túri men valıýtasyna qaraı ártúrli bolady.

Atap aıtqanda, beligilengen lımıt shegindegi myna mólsherde ótemaqy tólenedi:

- teńgemen saqtalǵan depozıtter boıynsha – 20 mln teńgeden aspaıdy;

- teńgemen saqtalǵan basqa depozıtter, bank kartasyndaǵy aqsha men shottardaǵy jınaq boıynsha – 10 mln teńgeden aspaıdy;

- shetel valıýtasynda saqtalǵan barlyq depozıtter, bank kartasyndaǵy aqsha men shottardaǵy jınaq boıynsha – 5 mln teńgeden aspaıdy.

Ótemdi esepteý barysynda bank lıtsenzııasynan aıyrylǵan kúnge qaraı eseptelgen syıaqy da eskeriledi.

Myna siltemege ótip, bul protsedýra týraly tolyq aqparat alýǵa bolady.

Tólemder qashan bastalady?

Kepildi ótem bank lıtsenzııasynan aıyrylǵan kúnnen bastap, 35 jumys kúni ishinde tólenedi. Alaıda, is júzinde budan da erte beriledi. Mysaly, 2020-2021 jyldardaǵy saqtandyrý jaǵdaılary boıynsha taratylyp jatqan «Tengri Bank», «Asia Credit Bank» jáne «Capital Bank Kazakhstan» bankteriniń salymshylary ózderiniń qarajatyn 6-8 kúnde aldy.

Qor salymshylarǵa tólemniń bastalýy týraly aldyn ala habarlama joldaıdy. Aıtalyq, zańnamaǵa sáıkes, bank lıtsenzııasy joıylǵan kúnnen bastap, 30 jumys kúni ishinde Qazaqstannyń depozıtterge kepildik berý qory resmı BAQ-ta habarlandyrý jarııalaıdy. Onda tólemniń qashan bastalatyny, merzimi men oryny, osy tólemdi júzege asyratyn agent bankterdiń ataýy kórsetiledi. Sonymen qatar, mundaı habarlama QDKBQ, Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi jáne agent bankterdiń saıtarynda ornalastyrylady.

QDKBQ men agent bankter habarlandyrý jarııalanǵan kúnnen bastap, 5 jumys kúni ishinde ótinishter qabyldap, tóleýderdi aýdara bastaıdy.

Salymshylar qaı ýaqytta ótinish bere alady?

Salymshy tólem bastalǵan kúnnen bastap, 1 jyl ishinde QDKBQ nemese agent bankke ótem alýǵa ótinish pen qajetti rastaýshy qujattardy tapsyra alady. Olardy qarap, qarajatty aýdarý týraly sheshim qabyldaý qyzmeti 5 kúnnen aspaıdy.

Aıta keteıik, Qazaqstannyń depozıtterge kepildik berý qory tólem merziminiń aıaqtalatyn oǵan jarty jyl jáne ekinshi ret 30 kún qalǵanda habardar etedi. Ol málimetter resmı BAQ betterinde jáne banktiń resmı saıty men áleýmettik jelilerdegi paraqshalarynda jarııalanady.

Tólem merzimin ótkizip alǵan salymshy qaıda júginedi?

Tólem merzimi aıaqtalǵan soń, QDKBQ salymshylardyń talap etpegen aqshalaryn olardyń Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qorynda (BJZQ) ashylǵan jeke zeınetaqy shottaryna erikti zeınetaqy jarnalary retinde aýdarady. Bul rette aqshany shotqa jiberý salymshylardyń derekterin salystyryp, tekserý arqyly júzege asady.

Eger salymshy tólem merzimin dáleldi sebepter boıynsha ótkizip alǵan bolsa, tipti onyń aqshasy BJZQ-ǵa aýdarylyp ketken kúnniń ózinde sol ótem aqshany alý jóninde Qorǵa jazbasha ótinish berýge quqyǵy bar.

Zańnamamen bekitilgen dáleldi sebepterge mynalar enedi:

- áskerı qyzmetke kirý;

- Qazaqstan Respýblıkasynan tys jerde bolý;

- depozıtordyń murasyn qabyldaý jáne murany ıemdenýge nemese ashýǵa baılanysty ózge de sebepter;

- bas bostandyǵynan aıyrý oryndarynda bolý;

- sot anyqtaǵan ózge de mán-jaılar.

Joǵaryda atalǵan kez kelgen sebep tıisti qujattarmen rastalýy tıis. Dáleldi sebepter boıynsha tólem alý jónindegi ótinish QDKBQ-ǵa myna merzim ishinde joldanýy tıis:

- bank túpkilikti taratylǵanǵa deıin;

- zeınetaqymen qamsyzdandyrý týraly zańnamaǵa sáıkes, BJZQ-da erikti zeınetaqy jarnalary esebinen zeınetaqy tólemderin alý quqyǵy týyndaǵanǵa deıin berilýi tıis.

Dáleldi sebepter boıynsha ótemaqy alýǵa ótinish berý týraly tolyq aqparatpen myna siltemege ótip, tanysýǵa bolady.