Balasyn nashar tárbıelegeni úshin aıyppul tóleıtin ata-analar kóbeıgen
ASTANA. KAZINFORM – . Sońǵy birneshe jylda elimizde qaraýsyz qalǵan jáne tastandy eresek balalardyń sany kúrt azaıdy.
Ranking.kz portalynyń málimetinshe, Qazaqstanda kámeletke tolmaǵandardyń quqyqtaryn aldyn ala qorǵaý júıesi óz nátıjesin berip otyr. Sońǵy birneshe jylda elde qaraýsyz qalǵan jáne tastandy eresek balalardyń sany kúrt azaıdy.
«Biz tek áleýmettik qyzmetkerlerdiń nemese polıtsııa qyzmetkerleriniń nazaryna túsip, kámeletke tolmaǵandarǵa arnalǵan arnaıy beıimdeý ortalyqtaryna (KAO) túsetin balalar týraly ǵana aıtyp otyrmyz. Eger 2017 jyly mundaı mekemelerge 6,3 myń qaraýsyz qalǵan bala tússe, 2022 jyly shamamen 1,7 myń bala ǵana tústi. ıAǵnı 3,7 ese azaıǵan. Belgili bir sebeptermen úlkenderdiń qaraýynsyz qalǵan, kóshede turatyn nemese jetim qalǵan balalarǵa arnalǵan ýaqytsha baza retinde KAO quryldy. KAO eresekter onyń bolashaq taǵdyryn sheshkenshe birneshe aı boıy balanyń úıine aınalady. Statıstıka kórsetkendeı, kóbine (82,2% jaǵdaıda) 2022 jyly KAO tárbıelenýshilerin ata-analary nemese zańdy ókilderi alyp ketken. 8,9 paıyz jaǵdaıda KAO-dan keıin bala balalar úıine nemese qıyn jasóspirimderge arnalǵan arnaıy mektep-ınternatqa ornalastyryldy», - dep jazady portal.
KAO tárbıelenýshisi qamqorlyqqa nemese patronatqa alynǵan jaǵdaılar óte az: bar bolǵany 1,4 paıyz. Al bala asyrap alý týraly múlde derek joq. Bul bala asyrap alý protsesiniń ózindik erekshelikterine baılanysty. Kóbine bul kóp ýaqytty qajet etedi jáne osy kezeńde balany jaı ǵana basqa mekemege aýystyryp, odan patronattyq ata-analarǵa berýge bolady.
Otbasy qıyn ómirlik jaǵdaıǵa tap bolǵan balalar da KAO-da ýaqytsha turady. Bul asotsıaldy ata-analardyń kemshiligi ǵana emes, sonymen birge otbasyn biraz ýaqytqa baspanasyz qaldyratyn ártúrli tótenshe jaǵdaılar — órt, sý tasqyny jáne taǵy basqa sebepterge de baılanysty. Sońǵy birneshe jylda mundaı balalardyń sany turaqty túrde azaıyp keledi: 2017 jyly 89-dan 2021 jyly 16 balaǵa deıin. Tek 2022 jyly taǵy da ósim baıqaldy: otbasylary qıyn jaǵdaıda bolǵan 54 bala KAO-ǵa tústi.
Bir qyzyǵy, ár óńirde memleket kómegin qajet etetin mundaı balalardyń sany ár túrli. Óńirlerdi bir-birimen salystyrý úshin QR SJRA Ulttyq statıstıka bıýrosynyń mamandary 1 myń balaǵa shaqqanda bul kórsetkishti esepteıdi. 2022 jylǵa arnalǵan derekter aıqyn tendentsııany kórsetedi: qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan balalardyń eń azy ortasha ataýly jalaqysy joǵary ekonomıkalyq órkendegen óńirlerde boldy. Mysaly, Almatyda mundaı kámeletke tolmaǵandar sany 1 myńǵa shaqqanda - 60,4 bolsa, Astanada - 65,2. Mundaı balalardyń kóbi Túrkistan oblysynda tirkelgen. Bul azamattardyń tabysynyń tómendeýine ǵana baılanysty emes. Túrkistan oblysy balalar sany eń kóp oblys, byltyr jyl basynda 911,8 myń kámeletke tolmaǵan tirkelgen (Qazaqstan Respýblıkasynyń 13,6%-y). Sonymen qatar, oblysta kóp balaly otbasylar sany kóp.
QR Bas prokýratýrasynyń Quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý jónindegi komıteti (QR BP QS AEK) jınaǵan málimetter Ortalyq ǵylym akademııasynda KAO tárbıelenýshileri sanynyń azaıý sebebin ishinara túsindiredi. Vedomstvonyń esepterine súıensek, quqyq qorǵaý organdary ata-analardyń tárbıelik mindetterin oryndamaǵany úshin jıi tekserip, aıyppul sala bastaǵan. ıAǵnı, profılaktıkalyq jumystar kúsheıtildi. Balasy panasyz qalýy múmkin otbasylar tekserilip, baqylaýǵa alyndy. Máselen, Almaty oblysynda «Baqytty jáne qaýipsiz balalyq shaq» jobasy júzege asyrylýda, onyń aıasynda polıtsııa qyzmetkerleri otbasylardy aralap, balalardyń qandaı jaǵdaıda turyp jatqanyn tekseredi. Almatyda polıtseıler oıyn-saýyq klýbtaryn mezgil-mezgil tekserip, túni boıy kompıýter oıyndaryn oınap júrgen balalardy taýyp alady. Mundaı jaǵdaılarda ata-analarǵa QR ÁQBtK-niń 132-baby «Kámeletke tolmaǵandardyń túngi ýaqytta oıyn-saýyq mekemelerinde bolýyna jol berý» boıynsha aıyppul salynýy múmkin.
Kóbine bala tárbıesin nasharlatqany úshin ata-anaǵa aıyppul salynady. Óıtkeni, jetkinshek úıde uıyqtamaı, qańǵyp júrse, sabaqtan qalsa, ata-anasy izdemese, onyń qorǵalýyna, densaýlyǵyna, bilim alýyna múlde alańdamaıdy degen sóz. Eger 2018 jyly QR-da QR ÁQBtK-niń 127-baby «Kámeletke tolmaǵandardy tárbıeleý jáne (nemese) oqytý, quqyqtary men múddelerin qorǵaý jónindegi mindetterdi oryndamaý» boıynsha 4,1 myń ákimshilik quqyq buzýshylyq tirkelse, 2023 jyldyń qańtar-qarashasynda olardyń sany 2,8 ese ósip, 11,4 myńǵa jetti. Túngi ýaqytta klýbtaǵy balalardy anyqtaý faktileri eki ese ósti: 2018 jylǵy 935 jaǵdaımen salystyrǵanda sońǵy bir jylda - 1,8 myń. Bul baptar boıynsha aıyppuldar otbasy bıýdjetine aıtarlyqtaı zııan keltirýi múmkin: nashar tárbıe alǵany nemese túnde klýbta bolǵany úshin ata-anaǵa 10-20 AEK kóleminde (2023 jyly 34,5 myńnan 69 myń teńgege deıin) aıyppul salynýy múmkin.
Aldyn alý jedel sharalary balalardy úıge qaıtarýmen ǵana emes, ata-analarǵa olardyń tárbıege jaýapkershiligin eske salýmen de mańyzdy. Basty maqsat — bala qaraýsyz qalǵan kezde keleńsizdikterdiń aldyn alý. Kóptegen jaǵymsyz stsenarııler bar.
