Balany qyrqynan shyǵarýdyń ereksheligi nede?

Shildehana, besik toı, Tusaý keser, súndet toı, Aı, shirkin aı. Quda túsip, syrǵa salý, Betasharym-aı! - degen án osyǵan aıtylsa kerek. Osyndaı urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp kele jatqan ıgi dástúrlerdiń biri - balany qyrqynan shyǵarý. Qazaq jerine ıslam dini kelgenge deıin táńirshildik sıpat alǵany belgili. Osy ýaqytqa deıin jalǵasyp kele jatqan nanym-senimder osy kezeńnen qalsa kerek. Al endi osy qyrqynan shyǵarý dástúrine kóz júgirtip kóreıik... Jalpy qazaq halqynyń ár dástúriniń artynda tereń maǵyna men qandaı da br syr jatyr. Qazaq jańa týǵan náresteni «bóten kózge» (jaqyn týys-týǵandarynan basqa) qyrqynan shyqpaǵanǵa deıin kórsetpegen. Al bul týraly medıtsına ǵalymdary zertteı kele mynadaı qorytyndyǵa kelgen: Jańa týǵan nárestege qorshaǵan orta jańa orta bolyp esepteledi. Aýa, ony qorshaǵan zattar men jan-jaǵyndaǵy adamdar. 9 aı 9 kúnnen keıin ananyń jatyrynan shyqqan sábıge túrli mıkrobtar juǵa bastaıdy. Ádette, adam sany qansha kóp bolsa, vırýs sany da solaı óse beredi. Bul búldirshinniń aǵzasynyń ómirge kelmeı jatyp álsireýine alyp keledi. Sondyqtan da medıtsınada bala 40-nan shyqpaı jatyp bóten kózge kórsetpeý dástúrin túgeldeı qoldaıdy. Sonymen birge balanyń damý kezeńderine sóz júgirtsek, dál osy 40 kúnnen keıin sábı shırap, kóz toqtatady, qubylys, dybysty seze bastaıdy eken. Buny ejelden bilgen halqymyz osy eń qaýipti degen alǵashqy 40 kúnnen sábı ótken soń toı jasaıdy eken. Bul rásimdi Balany qyrqynan shyǵarý dep ataıdy.

Bala qyrqynan shyqqannan keıin ǵana ol ómirge qadam basady. «Sút tyrnaǵyn», «qaryn shashyn» osy ýaqytta alady. Balany shomyldyryp bolǵan soń, «qaryn shashyn» alyp, aq shúberekke túıip, tumarsha etip, balanyń oń jaq ıyǵyna nemese besigine qadap qoıady, al «sút tyrnaǵyn» adam baspaıtyn jerge nemese «urpaǵy kóp bolsyn» dep jemis aǵashynyń túbine kómip tastaıdy. Balany qyrqynan shyǵararda shomyldyratyn ydystyń túbine kúmis júzik, kúmis bilezik sııaqty zattar salyp, 40 qasyq taza sý quıady. Sebebi, kúmis shaıtannan, jynnan saqtaıdy degen senim bar. Sondaı-aq, qyryq shelpek pisirip, kelgen qaýymǵa taratady. Ádette, er balany erte jetiledi, jyldam ósedi degen túsinikpen 40 kún tolmaı jatyp qyrqynan shyǵarǵan. Al qyz bala, kerisinshe, jeńiltek bolyp ketpesin, baısaldy, ornyqty bolsyn dep anyq qyryq kún tolǵannan keıin qyrqynan shyǵarý rásimin oryndaǵan. Tipti, balany shomyldyrý dárejesi kez kelgen áıelge emes, el arasynda syıly, kóp balaly ana atanǵan, úlgi bolarlyqtaı adamǵa buıyrǵan. Balanyń basyna qasyqtap sý quıǵan saıyn jınalǵandardyń árqaısysy óz tarapynan tilekterin bildirgen. Sońynan barlyq áıel sý túbindegi kúmis tıyndar men áshekeılerdi ózara bólisip alysqan. Negizi, sýǵa salynǵan ár zattyń maǵynasy bar. Balany shomyldyratyn sýǵa kúmisti ol adal, aq, pák bolsyn dep salady. 40 qasyq sýdy yryzdyǵy mol bolsyn dep quıady delingen. Qyrqynan shyqqan bala adam qataryna qosyldy, qaýipti kezeńnen ótti dep sanalyp, el ishine shyǵa bastaǵan. Qazaq dástúrindegi qyrqynan shyǵarý rásiminiń ereksheligi osyndaı bolsa kerek... Gúlden OSPANOVA