Balalar úıiniń túlekteri úlken ómirde qandaı kedergilerge tap bolady
ASTANA. KAZINFORM – Elordada balalar úıi túlekteri týraly «Memlekettiń balalary» derekti fılminiń tanystyrylymy ótti. Fılmdi Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń qoldaýymen Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýty ázirlegen.
Derekti fılm Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýtynyń «Balalar úıi tárbıelenýshileriniń qoǵamǵa áleýmettik ıntegratsııasy jáne beıimdelýi» atty 2022 jylǵy zertteýi negizinde túsirilgen.
Bul baıandamada ınternat mekemelerdegi balalardyń psıhoemotsıonaldy damý erekshelikteri, olardyń quqyqtyq mártebesi, bilim alý, jumysqa turý jáne turǵyn úımen qamtamasyz etilýi máseleleri zerttelgen.
«Bul fılm ınstıtýtymyzdyń zertteýi negizinde túsirildi. Ádette ǵylymı uıymdardyń zertteýleri kópshilikke jete bermeıdi. Áıtpese paıdaly zertteýler elimizde kóptep jasalady. Ótken jyly Mádenıet jáne aqparat mınıstriniń bastamasymen «Otbasylyq, genderlik jáne demografııalyq saıasat salasyndaǵy ǵylymı-zertteý uıymdary konsortsıýmy» quryldy. Konsortsıým maqsaty – atalǵan baǵyttar boıynsha zertteýlerdi júıeleý jáne nasıhattaý. Fılm osy konsortsıým aıasynda jaryq kórip otyr»,- dedi Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýtynyń basqarma tóraǵasy Nurbek Matjanı.
Aıta keteıik, fılm 4 keıipkerdiń oqıǵasy negizinde balalar úıi túlekteriniń birqatar máselesin qozǵaıdy. Olardyń ómiri ınternattan túlep shyqqan soń qalaı órbıtini, qoǵamǵa beıimdelýi kezinde qandaı qıyndyqtarǵa tap bolatyny jáne qalyptasqan stereotıpter saldarynan qandaı kedergilerge ushyraıtyny baıandalǵan.
«Jyl saıyn myńǵa jýyq jetim bala ınternat mekemelerden túlep shyǵyp, úlken ómirge aıaq basady. Ómirden laıyqty ornyn tabý barysynda olardyń keıbireýleri qalyptasqan stereotıpter kesirinen jumysqa tura almasa, ekinshileri quqyǵyn qorǵap, ózine tıesili kómekti ala almaıdy, endi bireýleri dárigerge qalaı qaralý keregin de bilmeıdi. Qazir Qazaqstanda osyndaı 22 081 jetim bala bar. Olardyń 82%-y – áleýmettik jetimder, ıaǵnı, ata-anasy tiri bolsa da, túrli sebeppen olardyń qamqorlyǵynsyz qalǵan balalar. Ókinishke qaraı, bul fakt eldegi jetimderdiń máselelerin sheshý qajettigin ǵana emes, bastapqy sebebi – otbasy ınstıtýty problemasyna nazar aýdarý keregin meńzeıdi», - dep jazylǵan fılmniń sıpattamasynda.
Derekti fılmdi búginnen bastap Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýtynyń YouTube arnasynan kórýge bolady.
