Baqyt Sultanov kópbalaly analardyń muń-muqtajyn tyńdady
Baqyt Sultanov kezekti rette azamattardy qabyldady. Qabyldaýǵa kópbalaly bir top ana keldi. Olar kótergen basty máseleler - turǵyn úı, ataýly áleýmettik kómek alýdaǵy qıyndyqtar, balalardy balabaqshalarǵa jáne jazǵy lagerlerge ornalastyrýǵa qatysty boldy.
Máselen, Uljan Myrzageldıeva tórt balany tárbıelep jatqan jalǵyzbasty ana. Ol balabaqshada jumys isteıdi. Qazirgi tańda memlekettik qyzmetker retinde jalǵa beriletin turǵyn úı kezeginde tur. Kezekte ol 7183-shi orynda. Alatyn jalaqysy 80 myń teńge jalǵyz basty anaǵa qarjy jınap «Turǵynúıqurylysjınaqbankiniń» baǵdarlamalaryn paıdalanýyna múmkindik bermeıdi. Sondaı-aq, onyń januıasyna AÁK tólenbeıtindigi belgili boldy. Onyń birneshe sebebi bar: atap aıtqanda, birinshi toqsanda jan basyna shaqqandaǵy ortasha tabys «kedeılik sheginen» joǵary bolǵan. Bir aıda berilgen premııanyń esebinen Uljan Myrzageldıeva AÁK ala almaı otyr.
«Olar AÁK jańa format boıynsha sanady. Aıyrmashylyq 5 myń teńgege jýyq», - dedi qoǵamdyq damý isteri basqarmasynyń basshysy Danııar Esın ákimge.
Baqyt Sultanov jumyspen qamtý jáne áleýmettik qorǵaý basqarmasynyń ókilderine jaǵdaıdy taǵy da bir márte qarap, AÁK esepterin qaıta sanaýdy tapsyrdy. Ákimniń jeke qabyldaýyna kelgen analardyń barlyǵyn turǵyn úı máselesi alańdatady. Olar ákimnen memlekettik qordan turǵyn úıdi bólýdi jedeldetýdi surady.
«Turǵyn úı kezekke saı beriledi. Kezekti aınalyp ótý múmkin emes, olaı bolmaıdy da. Biraq biz kópbalaly otbasylardyń turǵyn úı máselesin múmkindiginshe jyldam sheshýge tyrysamyz. Turǵyn úı alýdyń túrli nusqalary bar. Ózderińiz biletindeı, Elbasy kópbalaly otbasylarǵa jylyna 2% jeńildikpen nesıe berýdi tapsyrǵan. Bul sharalar Úkimettiń jeńildetilgen ıpotekalyq nesıe erejelerin bekitkennen keıin júzege asyrylatyn bolady», - dedi qala ákimi.
Qazir Nur-Sultanda 12 myńǵa jýyq kópbalaly otbasy bar. Olardyń 2969-y turǵyn úı kezeginde tur. Ákimdikte turǵyn úıge muqtaj adamdar tıisti qujattardy usynyp, turǵyn úı alý úshin resmı túrde kezekke turý kerektigin eske saldy.
Kópbalaly analar kótergen taǵy bir másele - turǵylyqty jeri boıynsha tirkelý, bul sondaı-aq, AÁK alý úshin de qajet. Páter ıeleri kópbalaly otbasylarǵa turǵyn úıdi jalǵa bergisi kelmeıtinin, sondyqtan analar páter jaldaǵan kezde balalardy páter ıelerinen jasyrýǵa májbúr ekendigin aıtty. Al eger jalǵa bergen kúnniń ózinde jalǵa alý qujatyn rásimdegisi kelmeıdi. Olar mundaıǵa kommýnaldyq tólemaqynyń kóterilmeýi úshin barady. Eger tirkeýdi resimdese, kommýnaldyq tólem ósedi.
«Biz «rezeńke páterlermen» kúresýimiz kerek, jalǵa beriletin bıznes zańdy bolýy kerek. Eger olar jaldamaly turǵyn úı arqyly tabys tapqysy kelse, bárin resmı túrde jasaýy tıis. Múmkin, bul baǵalardyń belgili bir deńgeıde ulǵaıýyna alyp keler, biraq tártip bolady», - degen ákim páterdi jalǵa berýshilerge áser etý joldaryn ázirleý úshin polıtsııa bóliminiń ókilderimen, basqa múddeli vedomstvolarmen kezdesý ótkizýge tapsyrma berdi.
Analar ákimge AÁK alý qıyndyqtary týraly shaǵymdandy: shynymen maqsatty kómekke muqtaj bola tura, olardyń kópshiligi ony alý krıterıılerine sáıkes kelmeıdi. Analar zańnamany jetildirý kerek dep sanaıdy. Bul másele jergilikti bıliktiń quzyretine kirmeıtindikten, usynystardy Jumyspen qamtý jáne áleýmettik qorǵaý mınıstrligine berý týraly sheshim qabyldandy.
Budan bólek, kópbalaly otbasylardaǵy balalarǵa arnalǵan jeńildikter týraly aqparat berildi: balabaqshalarǵa tegin barý, qoǵamdyq kólikte tegin júrý, jazǵy lagerlerge barý. Qazir tegin joldamalar az qamtylǵan otbasylardan shyqqan balalarǵa berilýde. Biraq eger otbasy tabysy az dep eseptelmese de, birden tórt balany jazǵy lagerge jiberý múmkin emes. Bul másele birden sheshildi. Baqyt Sultanov barlyq kópbalaly otbasylardan shyqqan balalarǵa lagerlerge aqysyz joldamalar berýdi bilim basqarmasy basshysynyń orynbasary Dýlat Jekebaevqa tapsyrdy.
Osy jyldyń aqpanynan bastap qala ákimi 300-ge jýyq azamatty qabyldady, onyń kóbisi - kópbalaly analar.
