«Baqyryp basshy bola ma?» - baspasózge sholý

ASTANA. 25 jeltoqsan. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 25 jeltoqsan, sársenbi kúni jaryq kórgen ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, elimizdegi eń jańa, ekologııalyq turǵydan taza, eń qaýipsiz ári kórkem stansalary bar qoǵamdyq kóliktiń túri Almaty metrosy bolyp otyr. Keshe almatylyq metro ESQR-dyń (Sapany zertteýdiń Eýropalyq qaýymdastyǵy) «Platinum» kategorııasyndaǵy kýbogy men dıplomyna ıe boldy. Osylaısha kezekti ret elimiz­degi eń jas metro dızaıny jaǵy­nan álemdegi eń ádemi, eń sapa­ly metropolıtenderdiń qata­ryna kóterildi. Buǵan deıin de almatylyq jerasty kóligi bıylǵy shilde men jeltoqsan aılarynda «Sapany úzdik paıdalanýdyń Eýropalyq marapaty nomınatsııasy boıynsha eki ret júldeger atanǵan bolatyn. Bul materıal «Almaty metrosy eýropalyq marapatqa ıe boldy» degen taqyryppen jarııalandy.

Bas basylymda «Baqyryp basshy bola ma?» degen maqala berilgen. Qazaqta burynnan: «Baı bolǵan baqyryp bola ma?» degen sóz bar. Al búgingi Aqtaýdaǵy bastyqtar sol baqyrýǵa balaǵatty qosyp jiberedi eken. Al ekeýi qosylyp kep ketkende, onyń aldynda otyrǵan qaraýyndaǵy jumysshylary ǵana emes, kári Kaspıı­­­diń ózi titirkenip ketedi desedi. Mine, osylaısha ústerine áńgirtaıaq oınaı berýinen ábden zárezap bolǵan qalada­ǵy sondaı mekemelerdiń biri - kommý­naldyq sharýashylyq bóliminiń qyzmet­kerleri aqyry táýekelge baryp, bastyqtarynyń ústinen prokýratýraǵa shaǵynypty. Aqtaýda kommýnaldyq sharýa­shy­lyq bóliminiń bastyǵy qaramaǵyn­daǵylarǵa kún kórsetpeı, bas-kóz demeı balaǵattaıdy eken. Odan ábden mezi bolǵan qyzmetkerler aqyry prokýratýraǵa shaǵym túsiripti. Aıtýlarynsha, Saǵyn­ǵalı Amangeldıev memlekettik qyzmetkerdiń ar-namysyn aıaqqa taptap, bólimdegilermen boqtap qana sóılesken.

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, aldaǵy jańa jylda Qazaqstanda qos birdeı ulttyq kompanııa jańadan qurylýy múmkin. Qorshaǵan orta jáne sý resýrstary mınıstrligi Úkimetke osyndaı usynyspen shyqty. Mınıstrler kabıneti keshegi otyrysynda «Sý resýrstaryn basqarý jónindegi memlekettik baǵdarlama» jobasyn quptady. Bul - el Úkimetiniń bıylǵy jyljabar jıyny bolatyn. «2013 jyl ońaı bolǵan joq» dep baǵalady jyldy qorytqan Premer Serik Ahmetov. Serik Nyǵmetulynyń málimetin­she, bıylǵy jyly el Úkimeti 80 zań jobasyn ázirlepti, olar endigi qabyldanǵan. Byltyr bul aýqym 55-ti ǵana quraǵan eken. Úkimet basshysy «ákimderdiń, mı­nıstrlerdiń, barlyq basshylardyń úlken jumys tyndyrǵandyǵyn» aıtty.
- 2014 jyl da qarapaıym bolmaı­­dy dep kútilýde, - dedi Serik Ahmetov. - 2013 jyly jınaqtaı alǵan bazamyz 2014 jy­ly da tabyspen ilgeriletiledi degen oıdamyn.
Bolashaǵyn bılikpen baılanys­tyratyn birqatar tulǵalarǵa jańa jyl jańa múmkindikter berýi múmkin. Mysalǵa, eki mınıstrlik janynan eki ulttyq kompanııa jumysyn bas­taıdy dep tuspaldanýda. Ekologııa mınıstri Nurlan Qapparovtyń sendirýinshe, bular «magıstraldyq jáne taratýshy sý ınfraqurylymyn basqarý úshin» qa­jet. Áıtpese, buǵan mınıstrliktiń jalǵyz óziniń murshasy kelmeı jatqan kórinedi. Bul maqala «Eki ulttyq kompanııa qurylýy múmkin» degen taqyryppen basyldy.

Osy basylymda «Syrttaǵy qazaqqa salǵyrt qaramaıyq» atty maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Qazaq qoǵamyndaǵy túıtkildi máselelerdiń biri - oralmandar tirligi. Sonaý 1991 jyly jeltoqsanda elimiz táýelsizdik alǵan soń araǵa birer apta salyp, Elbasy syrttaǵy qazaqqa «Dúnıejúzindegi qazaqtyń jalǵyz otany - Qazaqstan» dep saýyn aıtty. Atamekenge oralǵysy keletinderge esik ashyq ekenin eskertti. Sodan bergi kezeńde atamekenge 1 mıllıonǵa taqaý qazaq bet burdy. Týǵan elmen qaýyshty. «Bir qaraǵanda, bári jaqsy, bári ońdy. Alaıda sheshilmeı jatqan tirlik kóp. «Qazaqtyń sanyn qa­laı kóbeıtemiz, óz jerimizde basymdyqqa qalaı ıe bolamyz, salt-dástúrimizdi qa­laı saqtap qalamyz, tilimizdi óz tuǵyryna qalaı qoıamyz» dep bas qatyramyz. Sóı­te tura, qazaqtyń kóbeıýine úlken úles qosatyn oralmandardy umytamyz, sóıte tura, qazaqtyń salt-dástúrin, ádet-ǵur­pyn, tildik nárin keremet saqtaǵan qan­dastarymyzdy (oralmandardy) ózekke tebemiz, syrtqa ıteremiz. Tipti belgisiz sebeptermen «Nurly kósh» degen keremet atalǵan kóshke 2015 jylǵa deıin mora­torıı jarııalap jiberdik. Ol azdaı ja­qynda syrttan kelgen qazaqtar (oral­man­dar) 4 jyldan keıin ǵana azamattyq alady degen zań shyǵaryp qoıdyq. Bul da shekara asyp keletin qandastarymyz úshin úlken tosqaýyl bolmaq»,-dep jazady maqala avtory.

***

«Egemen Qazaqstan» Qazaqstan basshysynyń Reseı astanasyna jumys sapary aıasynda Máskeýdegi Jazýshylardyń ortalyq úıinde otandyq «Elbasy joly» fılminiń tusaýkeseri ótti. Óner týyndysyn tamashalaýǵa kelgen 500-ge tarta kórermenniń arasynda Reseı úkimetiniń músheleri, Memlekettik Dýma depýtattary, belgili rejısserler men akterler, tanymal sarapshylar, sondaı-aq, stýdentter boldy.

Fılm kórermen nazary­na usynylmastan buryn, Qa­zaqstannyń Reseı Federatsııa­syn­daǵy Tótenshe jáne ókiletti el­shisiniń keńesshisi Vıktor Temirbaev sóz alyp, qazaq kıno­ın­dýstrııasynyń jańa týyndysyn kórýge ýaqyt taýyp kel­gen­deri úshin jınalǵandarǵa alǵysyn bildirdi. «Men elshilik basshylyǵy atynan búgingi sharany uıymdastyrýshylarǵa, Jazýshylardyń ortalyq úıine, ásirese, avtorlyq ujymǵa jáne osy fılmdi tamashalaýǵa jıylǵan qaýymǵa rızashylyǵymdy bil­dir­gim keledi. Bul fılm, ásirese, jas­tarǵa tulǵanyń qalyptasý joly qalaı júretini jóninde úl­ken sabaq bolady dep oılaımyn», dedi elshiniń keńesshisi óziniń sózinde. Bul maqala «Elbasy joly» - Máskeýde» degen taqyryppen berilgen.