BAǴANALY BARLYBAI BATYR
El jadynda esimi eskirmeı, kelbeti kómeskilenbeı, aıbyny alasarmaı kele jatqan «Baǵanaly Barlybaı», «Barlybaı sardar» atanǵan. Barlybaı Taýasaruly Ortalyq Qazaqstanda Ulytaý óńirinde dúnıege kelgen. Ákesi - Taýasar qalmaqtarmen shaıqasta aty shyqqan batyr, anasy - Gúlsim bashqurt batyry Qarasaqaldyń qaryndasy bolǵan.
Barlybaı batyr Taýasaruly Túrkistan túbindegi Qarnaq medresesin, Úrgenish medresesin bitirip, arab, parsy, kóne túrik tilderin meńgergen. 18 jasynda qalmaqtyń belgili batyrlaryn jekpe-jekte jeńip, eliniń batasyn alady. Kishi júzdiń Shómekeı rýynyń áskerbasy bolyp, orys, qalmaq, túrik, Qoqan, Hıýa áskerlerine toıtarys bergen.
Barlybaı batyr týraly el arasynda taraǵan áńgimeler jetkilikti. Solardyń ishinen onyń ómir jolynan tujyrymdy maǵulmat beretin, Abylaıhan zamanynan kól-kósir derekter qaldyrǵan aqyn Shádi tóre Jáńgiruly «Tarıhat» dastanynda:
«Shapyrashty Naýryzbaı Dúr birisi
Naımannan Barlybaı bar ekinshisi.
Elshige kishi júzden qosyldy kep,
Tamadan Eset batyr degen kisi..» -dep, Barlybaı batyr esimin Abylaıdyń Qytaıǵa úsh júzden jasaqtap jibergen elshilerdiń qatarynda ataıdy. Bul oqıǵa 1749 jylǵa deıin bolǵan. Shádi tóre dastanyndaǵy málimet Barlybaı batyrdyń el ishindegi bıik bedeli men aıryqsha aqyl-parasattan habardar etedi. Al, Barlybaı batyrdyń tarıh sahnasyna sýyrylyp shyǵýy - halqymyzdyń HVІІІ ǵasyrdyń basyndaǵy jońǵarǵa qarsy ult-azattyq kúresinde úsh júzge tanylǵan qolbasshy batyr dárejesine kóterilýinen bastalady. Bul kezde ony qara qazaqtan shyqsa da, handarǵa bergisiz asa kórnekti tulǵa Shaqshaq Jánibek tarhan mańaıynan kóremiz.
Halyq aqyny Imanjan Jylqaıdarovtyń «Shaqshaquly Er Jánibek» atty el aýyzyndaǵy derekterden qurylǵan dastanynda Barlybaıdyń basqynshyǵa qarsy attanǵan aıtýly batyrlardyń sapynda bolǵandyǵy aıtylady. Bul dastanǵa 1726-1731 jyldardaǵy jońǵarǵa tegeýirindi toıtarys berilgen, jaýdyń betin túbegeıli qaıtarǵan shaıqastardyń oqıǵalary arqaý bolǵan. Bul - Barlybaıdyń jigit aǵasy jasyna jetip, qolbasshylyq dárejege jetken shaǵy. Sonda onyń osy tusta 35-40 jastaǵy kezi dep boljaýǵa bolady. Osyndaı joramal jetegimen biz Barlybaı Taýasaruly 1690 jyldardyń o jaq, bu jaǵynda dúnıege kelgen dep qısyndy tujyrym jasasaq, onsha qatelese qoımaıtyn sekildimiz.
Elshi Barlybaıdy, qolbasshy Barlybaıdy halyq jadynda saqtalǵan áńgimelerde han bolǵan deıdi. Onyń ómir súıgen dáýirinde qalyptasqan saıası, áleýmettik jaǵdaıattar turǵysynan qaraǵanda munyń qısyny jetkilikti. Birinshiden, biz han degen ataqtyń bıleýshiniń dárejesin aspandatýdyń, jalǵan madaqtyń, jaǵympazdyqtyń belgisi emes, qaradan shyqsa da halqyna qorǵan, qamqor bolǵan adamǵa qarata aıtylatyn, túp tamyry sonaý Shyńǵyshan zamanynan da árige ketetin ejelgi dástúrimizdiń sabaqtastyq saryny ekendigin esten shyǵarmaýymyz kerek.
Ekinshiden, bizdiń qolymyzda Barlybaıdyń bılik basyna kelýinen tikeleı bolmasa da janama derek beretin birqatar qujattar bar. 1749 jyly 8 shildede Orynborǵa, general-gýbernator I.I.Neplıýevpen kezdesip, kelissózder júrgizýge Nuraly han, Bókenbaı batyr, Jánibek tarhandar bastaǵan kóptegen rýbasylary men bedeldi ókilderi kelgen. Bul delegatsııanyń quramynda Kishi júzden myńnan astam, Orta júzden eki júzdeı adam bolǵan. Kelissózder barysynda I.Neplıýev Jánibekpen óte jıi jáne uzaq sóılesip, odan Orta júzge kiretin, buryn aq patshaǵa adaldyq ant bergen rýlar ishindegi jaǵdaıdan habar alyp, Ábilqaıyr ólgenge deıin Baraq sultan basqarǵan Baǵanaly naımandarǵa baılanysty suraqtar qoıǵan. Jánibek general-gýbernatorǵa Baraqtyń qashyp ketýine baılanysty naımandar basqa basqarýshy (pravıtel) saılatyndyǵyn habarlaǵan. Sonymen qatar Ábilqaıyrdyń qazasy tóńiregindegi oqıǵalar búkil qazaq qaýymyn alańdatqanymen, baǵanalylardyń uly mártebeli ımperator aǵzamǵa adaldyqta, tynysh ómir súrip jatqandyǵyn aıtqan.
Bul derekter belgili tarıhshy V.ıA.Basınniń arhıv qujattary negizinde jazylǵan «Rossııa ı kazahskoe hanstva v HVІ-HVІІІ v.v» atty kitabynan alynyp otyr. Baraqtan keıin Baǵanaly taıpasyn tóre tekti sultan emes, óz ishinen sýyrylyp shyqqan Barlybaı batyr basqarǵan. Barlybaı batyrdyń jas mólsheri de, sol kezdegi qazaq qaýymy ishindegi bedeli de, joly da osyndaı tujyrym jasaýymyzǵa tolyq negiz bola alady. Ony bul mártebege jetkizýge búkil Orta júz ben Kishi júzge salmaq sala alatyndaı dáreje-deńgeıi bar, hanǵa da, qaraǵa da sózi ótip, el birligi jolynda salıqaly saıasat ustanyp otyrǵan aýyldas-baýyrlas, qonystas-óristes Jánibek tarhannyń tolyqqandy yqpaly bolǵany aıtpasaq ta túsinikti.
Qalyptasqan ejelgi salt-dástúr boıynsha halyq Barlybaıdy aq kıizge kóterip, han dep ataǵan. Baraq sultandy da halyqtyń kezinde han ataǵany tarıhtan belgili. Osyǵan dálel bolar sol zamanda Baraq basqarǵan Baǵanaly jurtynyń jaǵdaıynan málimet beretin birqatar qundy derekterdi «qazaq dalasynyń Gerodoty» atanǵan asa kórnekti orys ǵalymy A.I.Levshınniń 1832 jyly Peterbýrgte jaryq kórgen «Opısanıe kırgız-kazachıh, ılı kırgız-kaısatskıh ord ı stepeı» atty kitabynan tabamyz. Budan Baraqty eldiń han dep qurmettegenin kóremiz. Osy málimet el aýzyndaǵy áńgimelerdi jandandyryp, Baraq sultannyń ornyn basqan Barlybaıdyń da han atanǵandyǵyn tolyq aıqyndaıdy. Biz bul rette dúnıe júzi ǵalymdary tarapynan qundylyǵy biraýyzdan moıyndalǵan eńbekke silteme jasap otyrmyz. Bolmasa, basqa da tarıhshylar jazǵan tilge tıek eterlik janama derekter mol. Baǵanaly Barlybaı hannyń jasy seksennen asyp qaıtys bolǵandyǵyn Jankisi aqynnyń onyń áıeli Tańsholpanǵa kóńil aıtýynan bilemiz. Bul - 1770 jyldardyń jobasyna keledi. Bul óleńniń avtory Jankisi Kóshekuly. Orta júzdiń Ashamaıly kereı rýynan. Artynda mol mura qaldyrǵan jyraý 1716-1792 jyldary ómir súrgen. Jońǵar joıqyny kezinde talaı joryqqa qatysyp, jalyndy jyrymen sarbazdar rýhyn kóterip, nasıhat júrgizgen. Barlybaımen jasaq ishinde bozbala kezinde tanysqan.
Barlybaı batyr Taýasaruly týraly Segiz seri Shaqshaquly, Ahmet ıshan Orazaıuly (1861-1927) shejirelerinde aıtylady. Segiz seri «Barlybaı han» atty tarıhı dastan shyǵarǵan. Onyń erlikterin Jankisi (Janqısa) Basybaıuly (1772-1849), Ábýtálip (1788-1857), Baltekeı Qorǵanuly (1830-1917), Qojabaı Toqsanbaıuly (1841-1919), Muqan Baltekeıuly (1873-1918)Taıjan Qalmaǵanbetuly (1877-1937), Shegen, Qanafııa syndy aqyn-jazýshylar jyrlaǵan.
Barlybaı Taýasarulynyń ónegeli ómiri, irgeli isteri men eren erlikteri HІH ǵasyrdaǵy aýyz ádebıetinde birshama beınelengen. Baǵanaly Barlybaı hanǵa qatysty el aýzynda aıtylyp júrgen áńgimeler men ańyzdar óte mol.
Derek kózderi:
Qazaqstan ulttyq entsıklopedııasy ІІ tom,
Qýanysh Ahmetov, «Uly Dalanyń Ulytaýy» - Omby\1999.
