Babalar sózi: Janqoja batyr týraly
«Babalar sózi» aıdary negizine «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda shyqqan 100 tomdyq aýyz ádebıetiniń jyr-tolǵaýlary, qıssa-dastandar, sóz ustaǵan sheshender men bılerimizden qalǵan naqyldar, tarıhı jádigerler alyndy. «Qazaq handary» aıdarynda tarıhymyzda eline qorǵan bolǵan handardyń ómiri týraly derekter beriledi. Al «Ejelgi qalalar tarıhy» aıdaryna qazaq dalasyndaǵy órkenıettiń ordasy bolǵan kóne qalalardyń tarıhy týraly jazbalar jarııalanady. «Halyq qazynasy» aıdary boıynsha, Qazaqstandaǵy tarıhı, mádenı eskertkishter, qazaq halqynyń salt-dástúrleri, qolóner, qarý-jaraqtary týraly maǵlumattar berilmek. Joba materıaldary qazaq tilinde (qazaqsha jáne tóte jazýmen) agenttik saıtynda jarııalanyp otyrady.
Janqoja batyr týraly
(Qarman Sultanuly nusqasy)
Er Jákeńdi jyrlaıyn
Qaǵaz, qalam qolǵa alyp.
Bilgenimshe jazaıyn,
Biraz ǵana oılanyp.
Keýilden qııal tabylar,
Sóılese tilim, qozǵalyp.
Árýaqty er edi,
Artynda júrgen sóz qalyp.
Jaqsy, jaman bolsa da,
Tyńdańdar halyq, ańǵaryp.
Onsha júırik emespin
Baıraqtan ozǵan báıgi alyp.
Aý, halqym, qulaq salyp tyńdasańdar,
Aıtaıyn er Jákeńniń áńgimesin.
Keýlim qııaldanyp, jeldengensin,
Keýlime jaratqanym jel bergensin.
Jyrladym kishi júzdiń batyrlaryn,
Aıtylmaı er Janqoja nege qalsyn!
Belgili kishi júzge batyr Jákeń,
Kim aıtpasyn aty shyqqan áýlıesin.
Tyńdaıdy kim de bolsa munyń sózin,
Keltirip, taýyp aıtsa sóz ıesin.
Jazaıyn halyq aýzynda qalǵan sózdi,
Jyr bolyp, halyq arasyna jarııalansyn.
Baıandap men aıtaıyn arǵy tegin,
Jákeńniń shyqqan jerin halyq bilsin.
Balasy alty Álimniń Jamanaqty-aı
Shek basqan bul tańyna Shekti depti-aı.
Belgili naǵashysy Eset Tama-aı,
Ber jaǵy Esenaly, Kishkeneden.
Quttyqtyń Maıdanynan er Kıikbaı,
Balasy Kıikbaıdyń Ótegen, Nurymbet,
Týady Nurymbetten er Janqoja-aı.
Men ózim Janqojany kórgenim joq,
Bul sózder burynǵydan qalǵan derek.
Týypty Kıikbaıdan Ótegen, Nurymbet,
Kele jatqan shynjyr ataı bul asyl tek.
Týypty Nurymbetten Er Janqoja,
Dushpanǵa jibermegen ar menen kek.
Atadan týǵannan-aq artyq týdy,
Álsizdiń qamyn oılap júretin tek.
Kónbegen zorlyq penen zombylyqqa,
Álsizdiń jatsa bireý aqysyn jep.
Solardyń aryn arlap, etken kómek,
Sonan soń qarsy boldy baı menen bek.
Orynsyz el arasyndaǵy iske kónbeı,
Júripti elden aýlaq ózi bólek.
«Ketedi,-dep,-eńbekshiniń mańdaı teri»,
Nan ornyna qumarshaqty etken qorek.
Іshpegen samaýrynnan quıdyryp shaı,
Osylaı mánıǵasyn aıtý kerek.
Іshkeni-óz malynan aıran, shubat,
Qudiret er Jákeńe bergen qýat.
Belgili arǵy atasy-er Kıikbaı,
Janqoja áne sondaı erden týat.
Jemegen kisi aqysyn etip zorlyq,
Aq keýil, adal týǵan shyn asylzat.
Nurymbetten Aqmyrza, Jaýǵashar, Janqoja, Bek-tórt bala týǵan. Aqmyrza aqyldy, batyl, jaqsy adam bolǵan. Janqoja batyr bolǵan, jasynan-aq eldegi zorlyqshyldarǵa qarsy bolǵan. Janqoja áıel alǵansyn, mal sharýashylyǵyna Qyzyldy jaılap kóship ketedi. Sonan keıin Buqar handyǵy nan Babajan degen batyr sart kelip, Jankentke qala salyp, qa mal soqtyrady. Sóıtip, bizdiń elge handyq júrgizip, ústemdik etedi.
Endigi sóz osydan aıtylady:
Qulaq sal bul sózime, al azamat,
Suńqardaı ushatuǵyn qanat qomdap.
Shaıyrdan sóz shyǵady býat-býat,
Topasqa túsinbeıtin aıtsań da, uıat.
Jaqsyǵa túsinikti sózim qymbat,
Jaqsyny jarııalasań, kóńiliń shat.
Tegin sózdi teksermeı tyńda, halyq,
Sózimdi júrgenim joq satyp-puldap.
Jankentke qala saldy Babajan sart,
«Han boldym,-dep,-qazaqqa, bitti maqsat».
«Elimdi aıtqanyńa kóndirem»,-dep,
Ramanqul beripti Babajanǵa ant.
Sózine onyń aıtqan keýli bitip,
Astyna jiberipti mingizip at.
Jalynyp Babajanǵa, jalbaqshy bop,
Túzepti sonan keıin sán-saltanat.
Basshy etip óz aldyna qala salyp,
«Han boldyń,-dep,-elińe», beripti ataq.
Erip ol Babajanǵa, bolǵan jalpaq,
Oljalap bizdiń eldi, paıdalanyp,
Elinen shyǵyn salyp, salyq almaq.
Qala saldy Babajan,
Nan pisirdi tandyrdan.
Eldi jaýǵa aldyrǵan aýzynyń alasy.
Satylyp Babajanǵa Ramanqul,
Halyqqa tıip sharpýy,
Zeket aldy malynan,
Úsir alǵan basynan.
Qyrqylmaǵan qozy jep,
Óziniń elin qanaǵan.
Qoınyna qyz salypty
Babajan keýline jaraǵan.
Ramanqul sumyraı
Óziniń elin talaǵan.
Ramanqul baıypty
Halyqtan alǵan salyqtan.
Babajannyń erip sońyna,
Aırylypty halyqtan.
Eldi basyp aıaqqa,
Asty sóıtip qanadan.
Keter deısiń qaı jaqqa?
Tasypty sóıtip sharadan.
Kúj moıyndy Babajannyń
Halyq aýzyna qaraǵan.
Bul azarǵa shydaı ma
Alashtyń uly alaman.
Mynandaı zorlyq kórgesin,
Aqmyrza qatty qaıǵyrǵan.
Janqojanyń aǵasy
Aqmyrza oıdy oılaǵan.
Zábiri tıdi týǵannyń,
Oılamasqa bolmaǵan.
Aqtanǵa kelip Aqmyrza,
Babajandy jyrlaǵan.
-Otyrsyń qalaı sen, Aqtan,
Babajan bıledi elińdi.
Dushpan shyǵyp aradan,
Shydaı almaı men keldim,
Halyqqa etken azardan.
Batyr ediń arystan,
Dushpanyńmen alysqan.
Azar kórdik bul Babajannan,
Batyr batyr bola ma,
Osyndaıda shyǵarmaı,
Úıde jatyp bas baqqan.
Jylqyaıdar, Sartaı, Kıikbaı
Úsh júz bolyp attanyp,
Kek alyp edi qalmaqtan.
Sart penen qalmaq teń emes,
Kóp shyqqan batyr olardan.
Biz solardan qalǵan tuqymbyz,
Otyramyz ba qorqyp Babajannan?!
Sartqa berip erikti
Aıryldyq qoı halyqtan.
Tulpar óled shabystan,
Er óledi namystan.
«Bıleımin,-dep,-elińdi»,
Kelip júr ǵoı alystan.
Ala qanat saýysqan
Quıysqanǵa jabysqan.
Sholjańdady qara sart
Bul qazaqty basynǵan.
Ashýym kelip arlanyp,
Aıtyp tur aǵań ashynǵan.
Jaqyn jerde bolmady
Janqoja men Jylqyaman.
Jaqynda otyr Nurshada,
Ne shyǵady Baqadan?!
Ashýy kelip arlansa,
Tal baqan alyp shyqpaı ma
Darııadaǵy ashadan?!
«Janqojanyń joqtyǵy» deıd,
Esitsem qatyn-baladan.
Jaqynda otyr Tolybaı
Bizden habar almady-aı,
Nazaryn bizge salmady-aı.
Kópten beri kórmedim
Jaqaıymnyń jebesin,
Dushpannyń sókken kóbesin.
Qarasaqal Shaǵyraı
Jaqyn jerde bolmady-aı.
Bizge ókpesi joq edi,
Ramanquldyń kesiri-aı.
Esenaly, Aıdarbekte
Janqojadan basqa er barma-aı?!
Bul Shektiniń ishinde,
Basy bútin, aýzy bir
Jaqaıymdaı el qaıda-aı!
Aıt, Bujyr bizge qosylmaıd,
Bastan bólek el edi-aı.
Mákýdy taýyp alyp asyrad,
Jaqaıym árýaqty er edi-aı!
Jaqaıymnyń qolynda Máký
Qazasy jetip óledi-aı,
Áıeli jesir qalady-aı.
Suraǵasyn Zeripti,
Berip edi Óriske-aı.
Aıtaıyn qýyp derekti-aı,
Bastan bolar bólekti-aı.
Aqsuńqar qustaı shúılikken
Olarda batyr kóp edi-aı.
Eldiń solar táýiri,
Shektiniń solar saýyry.
Quladynnan qaıbyrtyp
Otyrǵanymyz bul qalaı?
Qara qarǵa shalyqtap,
Jer men kókti shyrqady-aı.
Qamyn oılap halyqtyń,
Aıttym sózdi birtalaı,
Habar tıse, erlerim
Keler edi qalyspaı.
Іzdep turmyn jáne men
Jaqaıymnyń yrasyn.
Aqsuńqar qustaı shúıligip,
Qulashyn jaýǵa jaıatyn.
Egesken jerden qasaryp,
Aıtqany sonyń bolatyn.
Aldymenen sony aldy,
Erdiń eri sol edi,
Taıynbaı jaýǵa baratyn.
Áýeden ushqan aqsuńqar
Qanatymenen qonatyn.
El qorǵaıtyn erlerdiń
Qaıraty jurtqa bolatyn.
Qaıratty týǵan er jigit
Kegin jaýdan alatyn.
Kóre almadym jáne men
Jaqaıymnyń Aralyn.
Esitpedi me Babajannyń habaryn?
Esite qoısa habaryn,
Batyrdyń biri sol edi
Taıynbaı jaýǵa baratyn,
Dushpannan kegin alatyn.
Osyny aıtyp Aqmyrza,
Keýliniń bildirdi shamasyn.
Batyr Aqtan sonda sóıledi:
-Otyramyn men naǵyp,
Kelip tursyń, bı aǵa,
Maǵan aıtyp shaǵynyp.
Ramanquldaı qý shyǵyp,
Sartqa júr ǵoı jaǵynyp.
Naǵyp shydap otyram,
Halyq jatsa shabylyp.
Elge tıdi zábiri,
Ózińnen bále tabylyp.
urysqanmen bir ózim,
Buza almaspyn qamalyn.
Júr edim men de oılanyp,
Bul habardy esitip.
Men de turmyn qamdanyp,
Batyrlarǵa habar bereıin,
At penen adam shaptyryp.
Jylqyaman men Janqojany
Qaıdan da alam taptyryp.
Olarǵa habar tıgensin,
Erler keler shabynyp.
«Han bolam» dep Babajan
Júrgen shyǵar ablyǵyp.
Han bola almaıd bul elge,
Batyrlar kelse attanyp.
Qamalyn buzyp bul sarttyń,
Óltiremiz jabylyp.
Óz qylǵany ózine-
Artyna qazyq qaǵylyp,
Ramanqul da óledi,
Ózine bále tabylyp.
Osyny aıtyp er Aqtan,
Batyrlarǵa habar beredi.
Osylaı degen bir yzyń
Ramanqulǵa keledi.
Aqmyrzadan bolǵanyn
Endi ózi sezedi.
Aqmyrzany óltirýge
Jaman oıy buzyldy.
Jaqtyrmaı ony júretin,
«Bermediń,-dep,-sartqa qyzyńdy».
Janyna maqul kórmedi
Onyń aıtqan sózin de.
Sart ketse baǵy taıady,
Ol ózine belgili.
Osyny aıtyp, ol sumyraı
Babajanǵa shaǵyndy.
«Óltireıik Aqmyrzany,
Adam ber»,-dep jalyndy.
Sartqa satqan namysyn
Kórdiń be mundaı zalymdy?!
Adam alyp ol sarttan,
Aqmyrzany ańdydy.
Ońashada ustap óltirip,
Bilmesin dep esh adam,
Darııaǵa salyp aǵyzdy.
Adam edi aqyldy,
Halyq úshin ketti aqyry.
Qarsy shyqqan eki adamdy
Darǵa asyp óltirdi.
Ramanquldyń joldasy
Bekarystan degen kisi edi.
Babajan sartqa satylyp,
Halyqqa zábir istedi.
Janqoja attanyp kelgenshe,
Bekarystan qashyp ketedi.
Óz týǵanyn óltirip,
Sýytty sóıtip júrekti.
Óz maqsatyn oryndap,
Qabyl boldy tilegi.
Aqmyrzasy ólgensin,
Ornyna tústi júregi.
Shektini túgel bılemeı.
Tolyqpaı júrgen keýili.
Qurmanaı menen Quttyqtan
On bes adam alyp qasyna,
Tileý-Qabaqqa júredi.
Qonysyna jer alyp,
Qaraýyna el alyp,
Bılemek taǵy ol eldi.
Batyry sengen Shalabaı
Іzine birge eredi.
Osymenen jol júrip,
Tileý, Qabaqqa keledi.
Kelip turyp bul elge,
Ramanqul sóıledi:
-Tileý menen Qabaqqa,
Syrdyń boıyn jaılaǵan
Han boldy Babajan qazaqqa.
Handyǵynan adam shyǵaryp,
Jiberdi habar jan-jaqqa.
Bizdiń qazaq balasyn
Qaraýyna almaqqa.
Sizdiń elge men keldim
Sizderden jaýap almaqqa.
Aıtyp boldym sózimdi,
Ózderiń bil biraq ta.
Qarsy bolyp Aqmyrza,
Jaqynda ony óltirdi,
Tappady paıda ol jaqta.
Jylqyaman, Janqoja onda joq,
Bilmeıim júrgenin qaı jaqta.
Jaýabyn tez ber, qaıtamyn,
Men kelip edim bul jaqqa.
Tileý-Qabaqtynyń batyry Ázbergen, Qaraqul: «Biz AıtBujyrdan: Nazar, Shúren, Tileý, Qabaq degen tórt arys el edik.
Biz ol shektiden bólek shektimiz. Bul sarttyń aldyna túsip, bajaq bolyp keýli bizdiń eldi bılemek. Aqmyrzany óltirgenin
aıtyp, bizdi qorqytyp otyr. Biz muny óltirip jibereıik»,-dep oılasyp, Ázbergen, Qaraquldyń bergen jaýaby:
-Biz jaqtyrmaı otyrmyz
Aıtqan sózińniń syńaıyn.
Qańǵyǵan sartty han qoıyp,
Naǵyp otyr aǵaıyn?!
Aqmyrzany óltirse,
Janqoja berer sazaıyn.
Jaqynǵa qarsy bolatyn
Jaman týǵan aǵaıyn.
Aqmyrzany óltirip,
Súıinshi surap keldiń be?!
Aýylyńa jibermeı,
Basyńdy seniń qaǵaıyn.
Óıtip ákim bolǵansha,
Orysqa baryp jaldanyp,
Shoshqanyń baqpaı toraıyn,
Aryńdy satqan arsyzsyń!
Óz qolymnan óltirip,
Terińdi seniń jaıaıyn,-dep,
Qaraqul turyp aqyrdy.
Osyny aıtyp bolǵansyn,
Ázbergen men Qaraqul
Aýyldan jiberdi shyǵaryp.
«Óltiremiz» degesin,
Kelatyr qashyp, qamalyp.
Qarsylasar batyr joq,
Qaıǵyrdy qatty jabyǵyp.
Áýelde oılamaı, aqyry
Іsi tústi basyna taryǵyp.
Qarsy shabar eri joq,
Shyqqan eken naǵylyp.
Babajan qalyp qashyqta,
Onan da qaldy aırylyp.
Artynan qýyp jetipti
Ázbergen, Qaraqul qos batyr,
Kelgen eken basqaryp.
Aqmyrzany óltirgensin,
Babajan sartqa satylyp,
Ashýlanyp, arlanyp,
Qylysh, naıza qolǵa alyp,
Qaraýyl alyp, qamdanyp,
Tereń saıǵa qamady.
Otyz adam qaıtaryp,
Ramanqul bastyǵy
On eki adamyn óltirip,
«Qol sadaqasy» dep jibergen
Eki adamyn elge qaıtaryp.
«Hangeldi men Qoset»,-deıd,-
Aman kelgen qýanyp.
Joldasyn jaýǵa qyrǵyzyp,
Júrekterin sý alyp.
On eki adam ólgesin,
Shalabaı qashyp ketipti
Bas amandap qutylyp.
Ramanqul óledi,
Іzdegenge zor tabylyp.
Qoset penen Hangeldi
Shalabaıǵa jetipti
Otyrǵan jerde dem alyp.
Hangeldi kelip sóıledi,
Shalabaıǵa tolǵanyp:
-Aý, Shalabaı, Shalabaı!
Shyǵyp edik aýyldan
On bes adam attanyp.
Tileý menen Qabaqqa
Baramyz dep qozǵalyp.
Alamyz dep oramǵa
Ramanqul qý shyqty,
Sart sózine ılanyp.
Erip edik sol qýǵa,
Qyrly naıza qolǵa alyp.
On eki adamyńdy óltirip,
Qashyp shyqtyq sandalyp.
Sen aýylda júrgende,
Batyrsynyp júr ediń,
Barymta alyp, olja alyp.
Batyrlyǵyń qaı jaqta,
Joldasyń qaldy qyrylyp.
Elge qalaı barasyń,
Qara basyń kórinip?
Elde qalǵan batyrlar
Kúlmeı me saǵan jerinip.
Han bolam degenge qazaqqa
Ramanqul sumyraı
Aqmyrzany óltirdi,
Babajan sartqa satylyp.
Sonyń erdiń sońyna
Árýaqqa shatylyp.
Aqmyrzanyń estise ólgenin,
Babajandy óltirgen shyǵar Janqoja
Artyna qazaq qaqtyryp.
Ólgeni jaqsy bul jaqta,
Ramanquldy da óltired
Qylyshpenen shaptyryp.
Atanyp qol sadaqasy,
Bizde qaıttyq qańǵyryp.
Qarsy bolyp halyqqa,
Tirshiligi qurysyn,
Búıtip júrgen jan bolyp.
Shalabaı batyr, qaryshtap,
urysyp nege ólmediń,
Sol arada qan bolyp?!
Kúlki bolyp halyqqa,
Júrgeniń qurysyn jan bolyp.
Osyny aıtyp boldy da,
Elge qaıtty úsheýi.
Joldasyn jaýǵa qaldyrǵan-
Beti qara kúıeli.
«Qol sadaqasy» atanyp,
Qarǵysyna ushyrady
Árýaqtyń kıeli.
Kelgenmenen Shalabaı,
Bola almaıd adam súbeli.
Sadaqaǵa aıtylǵan
Qoset penen Hangeldi
Bir jyldan keıin óledi,
Osymen tursyn bul jeri.
Shalabaı eline kelip, kórgen-bilgenin, adamdarynyń ólgenin aıtady. Bular bul jaqta bulaı bola bersin, Aqtan batyr
Aqmyrzanyń aıtýy boıynsha batyrlardy shaqyrtýǵa adam jiberedi. Aqmyrzanyń ólgenin aıtady. Bul habardy esitip, ba-
tyrlar túgel attanyp, Babajan sartqa keledi.
Aqmyrzanyń ólgenin
Estigensin Janqoja,
Jata almady toqtalyp.
Jaılap otyrǵan jerinen-
Qulandynyń boıynan
Janqoja shyqty attanyp.
Kókeshki aty astynda,
Kók saýyty ústinde,
Qarý-jaraq baılanyp.
Jalǵyz aǵasy ólgensin,
Kelatyr jaýǵa saılanyp.
Arada qonyp jetipti,
Nesine júrsin aınalyp!
Shyǵyp edi aýyldan,
Qudaıyǵa taı shalyp.
Árýaqqa syıynyp,
Jaratqandy oıǵa alyp.
Babajan jaıyn esitip
Aqtan jibergen adamnan,
Jaqaıymnan attandy Jylqyaman-
Aqsholaq myltyq asynǵan,
Birindep jaýdy qashyrǵan,
Aýannyń boıyn jaılaǵan.
O da qýyp jetipti,
Shyńnyń shyǵyp astynan.
Attanyp shyqty Dákiden
Jaqaıymnyń Araly,
Barǵasyn jaýdyń habary.
Jaqaıymnan attandy er Jánes,
O da eshkimnen kem emes,
Otyrǵan jeri jer Jánes,
Qatardan qalsa, er emes.
Jaqaıymnyń Rasy-
Alystan keldi attanyp,
Batyrdyń naǵyz sarasy.
Er Sartaıdyń juraty
Keýliniń joq alasy.
«Ras aıtsa,-degen bar,-
Sóziniń ras, rasy».
Nurshadan shyǵyp barypty
Jaqaıymnyń Baqasy-
Qolynda naıza, baltasy.
Jaqaıymda-Tolybaı,
Bu da keldi qalyspaı.
Alystan keldi Shaǵyraı-
Qarasaqaldyń batyry-aı.
Tórtqaradan keldi Tileýli,
Janqojamen bir tilegi.
Qarý-jaraq asynǵan,
Aınymaıtyn er júregi.
Tórtqaradan keldi Baıqazaq,
Qaı batyrdan kem qazaq?!
Qylysh-naıza asynyp,
Astyna minip arǵymaq.
Tórtqaradan keldi Jánibek,
Jaý degende, jatpas tek.
Dushpanyn jeńip, alǵan kek
Janqojaǵa kelip qosyldy,
Bularda kelip bir bólek.
Alty Álimniń balasy,
Báriniki bir tilek.
Batyrlar júr qamdanyp:
«Qolyma tússe, kánekı,
Babajandy kórem»,-dep.
Jınalyp erler jatyr-aı,
Qamaldy kelip qamady-aı.
Aınalyp júr jaǵalap,
Eshbir tesik taba almaı.
Jınalyp óńsheń erler basyn qosyp,
Qamaldy aınala shapty, aldyn tosyp.
Tappady batyr tesik, eshbir esik,
Batyrlar ekpindep júr jeldeı esip.
Erlerdiń qamaǵanyn anyq bilip,
Otyrdy Babajannyń esi ketip.
Túnimen sol qamaldy qamap jatty,
Sonda da tesik taýyp, kire almapty.
Sarǵaıyp bir ýaqytta tań atypty,
Batyrlar bir azǵantaı dem alypty,
Buza almaı bul qamaldy qamalypty.
Kelipti, tań atqansyn, Aqtan, Shortaı,
Bular da daıyndalǵan, qarap jatpaı.
Qolynda balta-ketpen qaıyń sapty-aı,
Batyrlar kelgenine qýanady-aı,
Kóterip «Janqojalap» tý alady-aı.
Qazandaı ústerine bult oınaǵan,
«Aqtannyń bulty keldi» dep,
Janqoja syrttan kórip aıǵaılaǵan.
Qamalǵa bári birdeı umtylyp ed,
Sonda da eshbir qahar qyla almaǵan.
Ne bitedi naıza menen qur qylyshtan,
Baqany kórdi qamaldy baltalaǵan.
Balta joq qoldarynda, antalaǵan,
Balta izdep bári birdeı shapqylaǵan,
Joq balta, izdegenmen, tabylmaǵan.
Kútinip kelgen eken Aqtan, Shortaı,
Bular da daıyndalǵan, qarap jatpaı.
Qamaldy bu da baryp baltalaǵan,
Sonan soń «Janqoja!» dep urandaǵan,
Býaldyr jerdiń betin tuman basqan.
Bul daýysty estip,
Qalyń kedeı qaptaǵan.
Qaıdan qarý tabylsyn?!
Balta men ketpen saptaǵan.
Batyrlarǵa qosylyp,
Kedeı-jalshy jabylyp,
Qamaldy buzyp, qaptaǵan.
Bul qamaldy buzǵanda,
Jaıaý ozdy attydan.
Bárinen buryn ashypty,
Baqa baryp tesikti.
Bireýler baǵyp qalypty,
Taýyp alyp esikti.
Babajannyń qulaǵy
At dúbirin esitti.
Qara bedeýdi qaıymdap,
«Qashaıyn daǵy» desipti.
Ózi áıdik sart eken
Syımaıtuǵyn esikke.
Toǵyz qabat torqa kıip,
Beline baılap balasyn,
Tastaǵan jaýǵa anasyn.
Bedeý atpen qashyp keýli-
Kórsetpeı ketpek qarasyn.
Er Janqoja kelgesin,
Áli kelmeıtin bilgen shamasyn.
Qorǵannyń syrty or eken,
Ózi jalpaq zor eken.
«Ketemin,-dep,-qutylyp»,
Atyn ordan qarǵytty.
Artqy aıaǵy ilinip,
Jyǵylyp orda jatypty.
Ústinen shyǵyp er Isa,
Ordan tartyp alypty.
Toǵyz qabat torqadan
Saýsaǵy ótip ketipti.
Artyna qazyq qaǵypty,
«Óz qylǵanyń ózińe» dep,
Qolǵa túsken Babajandy
Janqojaǵa alyp barypty.
Babajandy kórgesin,
Aqyrypty Janqoja:
«Qazaqqa kóp,-dep,-jazyqty,
Artyna qaq,-depti,-qazyqty».
Búldirip áıel, halyqty,
Bolyp edi jazyqty.
Jákeń bulaı degesin,
Artyna qazyq qaǵypty.
«Óz qylǵanyń ózińe» dep,
Basyn kesip alypty.
Jazasyn tartty sonymen
Búldirgen sartyń halyqty.
Qur qorǵany bolmasa,
Іshinde ásker joq eken,
Bosqa turǵan qala eken.
Ákimdikke máz bolǵan
Aqyly joq sart eken.
Ózi áıdik bolǵasyn,
Ózimnen iri joq degen,
Ózine sengen er eken.
Kóp batyrlar barǵasyn,
Oǵan áli kelmegen.
Ol qorǵannyń ishinde
Azǵantaı ásker bar eken,
Olardy ustap alypty.
Olarǵa azar bermegen,
«Jazyǵy joq,-dep,-halyqty».
Babajan men Ramanquldyń
Elden alǵan oljasyn-
Mal menen múlik dúnıesin
Kedeıler bólip alypty.
Shárdegi shamaly adamyn,
Áıel menen balasyn
Qaıtaryp aman eline,
Shyǵaryp ony salypty.
Esekpenen jaıaýlap
Eline aman barypty.
Eline aman barǵasyn,
Hanyna habar salypty.
«Babajan óldi» degesin,
Han da esinen tanypty.
«Janqoja batyr shyqty» dep,
Qulaǵy ábden qanyqty.
Bul habardy estigennen keıin Buqar hany: «Bizdiń Janqojaǵa qarsy baratyn batyrymyz joq,-dep, túrikpen hanynan járdem surap:-Oǵan qarsy baratyn batyryńyz bar ma?»,-dep, adam jiberedi. «Qazaqtan Janqoja degen batyr shyǵyp, bizdiń qazaqqa han bop turǵan Babajan degen batyrymyzdy óltiripti» dep habarlaıdy. Bul habardy estigennen keıin túrikpen hany elinde aty shyqqan Aıymbet degen bir batyryn jiberedi.
Túrikpen hany shyǵaryp
Aıymbet degen batyrdy
Jiberipti elinen.
O da aıtýly er eken,
«Janqojany óltirem» dep,
Serttesip shyqqan elimen.
Sonymen, ánekı,
Aıymbet shyqqan elinen-
Hıýa, Ashhabat degen jerinen.
Ústinde bar kók saýyt,
Belinde bar bes qarý,
Kók moıyn bedeý atpenen.
Qalyń qabaq, aıbatty,
Túsi sýyq kisi eken.
Eki-úsh kúndeı jol júrip,
Maıdannyń kelip aýylyna,
Janqojany tapsa eken.
Jaqsyny kúndep aǵaıyn,
Ǵumyry ótedi gáppenen.
Bekbaýyl túsip aldyna,
«Janqojany tabam» dep,
Minip shyqty atpenen.
Joldas bolyp túrikpenge,
Báıge atyndaı jemdegen.
«Janqojany óltirem» degenge
Qyrda júrgen Jákeńe
Aıymbet batyrdy ákelgen.
Burynnan qalǵan salt eken
Birin-biri kúndegen.
Er Jákeń taza adam deıd,
Jazyqsyzǵa tımegen,
Zorlyqshylǵa kónbegen.
Sol kúni túnde ińirde
Jákeńniń kózi ilingen.
Árýaǵy habarlap,
Kele jatqany bulardyń
Janqojaǵa bilingen.
Artyq týǵan er edi,
Іzdep kelgen dushpanǵa
Tiride teńdik bermegen.
Erte turyp er Jákeń,
Kókeshki atyna minedi,
Kók saýytyn kıedi,
Beline qarý iledi.
Kelatqan túrikpenniń
Aldynan shyǵyp jónedi.
Kókeshki atty qutyrtyp,
Kele jatyr sypyrtyp.
uly sáske bolǵanda
Bularǵa jetip keledi.
Jetken jeri sol kúnde
Jaqsyqylyshtyń beli edi.
Jaqsyqylyshtyń basynda,
Aqshoqynyń qasynda
Janqoja kelip kezdesti
Aıymbetteı batyrǵa.
Erip keldi Bekbaýyl
Basshy bolyp qasyna.
Týysqandyq baqtalas,
Ramanquldyń tartyp saltyna.
Eki batyr aıbatty
Keldi jýyq jaqynǵa.
Túrikpenniń eki ıyǵynda
Ottaı janyp kele jatqan
Shamshyraqty kóredi.
Shamshyraqty kórgesin,
Er Janqoja aqyrdy,
Árýaǵyn shaqyrdy.
Túrikpen de kem emes,
Árýaqty batyr-dy.
Eki jolbarys kók tarlan-
Er Jákeńniń árýaǵy
Iyǵyna baryp asyldy,
Shamshyraǵy basyldy.
Sol ýaqytta er Jákeń
Jetip baryp qasyna,
Arystandaı alysty.
Jolbarystaı julysty,
Qylyshpenen shabysty,
yrǵap naıza salysty.
«Bermeımiz,-dep,-namysty»,
At ústinen aýdaryp,
Naızasyn yrǵap endirdi.
Túrikpendi er Jákeń
Atynan jerge túsirdi.
Ústine minip otyryp,
Ókpeden qanjar salypty.
Іzdep kelgen túrikpen
Sol jerde ólip qalypty.
Kómýsiz qaldy dalada
Astamshylyq keýlimen,
Іzdeýsiz ketti aıaǵy.
Sonan keıin er Jákeń
Bekbaýyldy ustady.
Keýdesine minip otyryp,
Alqymyna pyshaq taqady.
Birge týǵan jaqyny,
Óltirýge qımady,
Ata-babasyn syılady.
Er Jákeń árýaqty er eken,
Óltirýge Bekbaýyl-
Túrikpendi ákelgen,
Óltirmeı ony jiberdi.
Bekbaýyl Ótekeńniń balasy eken,
Óziniń dál nemere aǵasy eken.
Qysylǵan jerde er Jákeń
Halqyna qorǵan er eken.
Meniń de bul jazǵanym
Halyq aýzyndaǵy sóz edi,
Endi aıtylad Keneden.
Sóz sóıleıin Keneden.
«Arqar urandy tóre» dep,
Esitemiz kóneden.
Arǵy atasy-Abylaı,
Bergi atasy-er Qasym,
Týǵan sondaı tóreden.
Ýálı hanmen basy birlesped,
Kele jatqan ádet ejelden.
Týysqan birin-biri kúndegen,
Sharpýy tıip halyqqa,
Syıyspaı elge, kóshipti
Kókshetaý degen jerinen,
Orta júzdiń elinen.
Áskeri bar bes júzdeı,
Ol eldi de búldirgen.
Kishi júzge qashypty,
Zeńbiregin tıep túıemen.
Áskeriniń bastyǵy-
Aǵybaı men Buǵybaı,
Shákir, Jáýke,Tólebaı.
Júrmegen túzý jolmenen
Tabynnan shyqqan Buqarbaı-
El búldirip jolshybaı,
Barymtalap mal jegen.
Kele jatyp jolshybaı,
Úılespegen elmenen.
Kishi júzden Buqarbaı
Qashyp baryp qosylǵan
Buzyqtyq sondaı ispenen.
Sonymenen kelipti
Tileý menen Qabaqqa.
Oıyndaǵy maqsaty-
Bul elge han bolmaqqa.
Tileý menen Qabaqtan,
Nazar menen Shúrennen
Alpys batyr attanyp,
Qondyrmapty Qabaqqa.
Syılamapty tóreni,
As quıyp berip tabaqqa.
«Kókshetaý elin búldirip,
Jer aýyp keldiń bul jaqqa.
Kem týǵan joqpyz atadan,
Kóne almaı zorlyqqa,
Shydamaımyz qorlyqqa.
Óz elińe ornyqpaı,
Han bolmaqsyń qaı jaqqa,-
Dep aqyrypty Qaraqul,-
urysam deseń, daıynbyz.
Endigisin óziń bil,
Jolyń ashyq, er tóre,
Han qoımaıdy bizdiń el».
Tileý menen Qabaqtan
Taǵy kóshti, ornyqpaı.
Batyry kóp, irgeli el
Kónbedi bular zorlyqqa-aı.
Aýannyń boıyn jaılaǵan
Sonan keıin Naýryzbaı,
«Kóreıin,-dep,-muny da»,
Jylqyamanǵa kelipti-aı.
Otyr edi Jylqyaman
Qosshysy bar qasynda,
Shoqynyń shyǵyp basyna-aı.
Kelip turyp Naýryzbaı,
Qarap turyp túrine:
-Qazaq qyla beredi
Eken,-dep,-dáripti-aı,-
Júre berdi toqtamaı,
Batyrǵa keýli tolyqpaı.
«Qandy shelek tóreniń
Qarqyny qaıtyp ketsin»,-dep,
Tebeteıin atyp túsirdi,
Etine oq darytpaı,
Shaqyrym jerge barǵandaı.
Júre berdi er tóre,
Qaırylyp artyna qaramaı.
Qonys alyp jerinen,
Otyra almaı ketti buǵan da.
Sonan keıin han Kene
Qazalyǵa kelipti.
Basyǵara, Kóbek bıge,
Shoban, Tileýli batyrǵa
Panalap kelip qonypty.
Tórtqaranyń elinen,
Qarasheńgeldeı jerinen
Qonys alyp ornyqty.
Alty Álimdi aralap,
Bárin tegis kóripti,
Janqojadan qorǵalap,
Búldire almaǵan halyqty.
Sonan keıin han Keneniń
Kilem jaıǵan Bopaıy
Qonys boldy turaqty.
Jer ortasy, shegi de
Álim menen shómenge
Túgel kózin salypty.
Janqojamen dos bolmaq-
Han Keneniń keýili.
Álim menen shómende
Janqojadaı batyr joq,
Ol ózine belgili.
Janqojamen quda bolmaqqa
Іzdedi adam úlgili.
Basyǵara, Kóbekti,
Shoban Tileýli batyrdy
Shaqyryp alyp han Kene,
Keýlin aıtyp bildirdi.
Janqojaǵa batyp bara almaı,
«Oılasaıyq» dep kidirdi.
Tórtqaranyń eliniń
Adamda solar bilgiri.
Áıtekeniń tuqymy-
Shynjyr ataı asyl tek,
Kele jatqan iz belgili.
«Kene hannyń tapsyrmasyn
Oryndaıyq»-dedi,-oıdaǵy.
Biz baryp taýyp alaıyq
Bul Shektiniń ishinde
Adamdy táýir eldegi.
Bekbaýylǵa barǵanmen,
Janqoja oǵan kónbeıdi.
Aıymbetke erip Bekbaýyl,
Janqojany izdedi.
Sol keýline zil,-dedi.-
Janqoja táýir kóretin
Jaqaıymnyń Rasyn.
Sózine aıtqan turatyn:
«Ras aıtsa, ras»-dep,
Aıtqanyn sonyń qylatyn.
Joldas edi Tolybaı,
Basy edi Batyraı.
Janqoja aldyna barǵanda,
Sol sóıleıdi qoryqpaı».
Osylaı dep keńesip,
Basyǵara, Kóbek bı,
Shoban, Tileýli batyr
Kelgen eken Rasqa.
Tolybaıdy aldyryp,
Janqojaǵa barmaqqa.
Bolǵansha bul jumys,
Shashpady habar jan-jaqqa.
Basyn qosyp beseýi,
Kelip otyr Jákeńe
Tóremen quda qylmaqqa.
Sóz bastady Tolybaı
Janqojadan jaýap almaqqa:
-Jiberipti han Kene
Tileýli batyr, Basyqara, Kóbekti
Sizbenen quda bolmaqqa.
Erligińe qyzyǵyp,
Sizderden qyz almaqqa.
Biz soǵan kelip otyrmyz,
Muny qalaı kóresiń?
Han da emes, tóre emes,
Qaraǵa da qyz beresiń.
Kele almaı ózi tóreniń,
Basyǵara, Kóbek bı,
Tileýli batyr kelgensin,
Kóp aıtatyn sózim joq,
Batyr inim, buǵan ne deısiń?
Jákeńniń jaýaby:
-Ózimnen týǵan qyzym joq
Tórege meniń beretin.
Han menen tóreni
Árkim táýir kóretin.
«Tóre» dese bul qazaq
Soǵan boldy beretin.
Ázir turǵan qyzym joq,
Kórermiz, kelse, retin.
Surastyryp qaraıyn
Qyz kimde bar beretin?
Aıyp emes kelgeniń.
Qudalyqqa, sirá da,
Halyqtyń táýiri júretin.
Tolybaı sonda sóıleıdi:
-Erip keldik biz daǵy,
Basyqara, Kóbek bı,
Tileýli batyr kelgesin.
Kene hannyń kórgen qyzy bar,
Sony soǵan beresiń.
Basyǵara, Kóbek bı, Tileýli batyr
Tóreniń alsa bıligin,
Biz aıtqanǵa kónesiń.
Bildir qalyń maldyń jobasyn,
«Aqmyrzanyń sulý qyzy bar deıd,
Sony han Kenege qosasyń.
Ras penen Tolybaı aǵań kelgensin,
Biz aıtqanǵa kónesiń.
«Maqul» degen sóz bolsa,
Kóremiz sosyn tóresin.
Biz de erip kelip edik,
El jaqsysy kelgensin.
Endi, batyr, ne deısiń?
Sonda Jákeń sóıledi:
-Han Kene jumsap jibergen
Tileýli batyr men Basyqara, Kóbekti.
Ózi batyp kele almaı,
Jumsapty adam bilikti.
O da ózi kele almaı,
Senderdi betke tutypty.
Aıaqqa baspaıyn halyqty.
Ramanqul sumyraı
Aqmyrzany óltirip,
Sonan bir qyz qalypty.
Asyl týǵan asylǵa
Tóre kózin salypty.
Bermeı qalsam bul qyzdy,
Búldirer shirkin halyqty.
Qoryqpaımyn Keneńnen,
Halyq aýzyna qarapty.
«Tórege qyzyn bermeımin dep,
Sonan boldy jalasy» dep,
Halyq qylar nasaqty.
Sen ekeýiń kelgensin,
Aıtqanyńdy qylaıyn.
Aqańnan qalǵan qyz edi,
Kórer me eken jaryqty?!
Bir oımenen surady,
Tynysh qylaıyn halyqty.
Qarap turyp bul tóre,
Ózi-ózinen jalyqty.
Bular buzyq tóre edi,
Júrmeıtin qarap jaıyna,
Kórermiz munyń aqyryn.
«Berem» deseń, berińder,
Aıtyp sózdiń maqulyn.
Jákeń: «Maqul» degensin,
Tórege shapty qýanyp.
Naýryzbaı naǵyz er edi,
Shabatyn jaýǵa tý alyp,
Almasyn qanǵa sýaryp.
«Kene hanǵa qyz beredi» degenge
Naýryzbaı ketti shattanyp.
Júreıin dep tur edi
Sozaqqa qaraı attanyp.
Basyǵara, Kóbek bı,
Tileýli batyrǵa
Shúıinshige jiberdi
Astyna jorǵa mingizip,
Ústine shapan kıgizip,
Beline kemer býǵyzyp.
Qýanyp tóre istedi,
Aldyryp qoı soıǵyzyp.
Oınatyp jatyr áskerin,
Et pen maıǵa toıǵyzyp.
«Dos boldyq,-dep,-Janqojamen»,
Qaýqyldap jatyr dýyldap,
Jınalǵan ylǵı kil buzyq.
«Basyǵara, Kóbek bı, Tileýli batyrǵa
Bergenim,-dedi»,-bılikti,
Berip-alǵan jalǵanda
Dúnıede sol qyzyq is.
Aıdap ber jylqy úıirlep,
Birtindep basyn sanamaı.
Túıe de ber qosaqtap,
Bir týǵan naǵyz nar danǵaı.
Qosylmasyn sıyr mal,
Sıyrdan mal bolama-aı!
Qoı sanalmaıd qaraǵa-aı.
Kóp uzatpaı, alaıyq,
Jákeń kelse shamaǵa-aı.
Suraǵanyn bere ber,
Dúnıe-malǵa qaramaı.
Keýli biter Ýálıdiń,
Ras penen Tolybaı
Júrgen bolsa arada-aı.
Kirisken eken bul jerge
Álimniń táýir adamy-aı.
Janqojaǵa biz júrmiz
Ózimiz batyp bara almaı.
Aıbatynan qorqyp,
Adam saldyq araǵa-aı.
Álim menen shómende
Janqojadaı er barma-aı.
Ońǵar, Alla, jumysty,
Qaıyrly bolsyn qadam-aı!
Jetiden qalmaı baryńdar,
Kóp almaı-aq adamdy-aı.
Oılasyńdar Kenege,
Oń bolsyn Kene talaby-aı.
Іriktep tańdap alyńdar
Baratuǵyn adamdy-aı.
Qudalyqtan qalmasyn
Tabynnan shyqqan Buqarbaı.
O da aıtýly er edi,
Kishi júzdiń adamy-aı.
Jaqtyrmaı qalar er Jákeń
Kóp jınalyp barǵanda-aı.
Tolybaı menen Rasqa
At pen shapan ala bar.
Quda tartar káde eken,
Altyn kemer berińder
Attandyrǵan adamǵa-aı.
Іs bolmasyn kemistik,
Sóz shyqpasyn qııaý-aı.
Tirshilikte dúnıe-mal
Jalǵanshynyń boıaýy-aı.
Arystandaı aqyrsa er Jákeń,
Tartylar taýdyń talany-aı.
Qaharlanyp shamdansa,
Jákeńniń bolmas aıaýy-aı.
Aıtyp boldym sózimdi,
Aýylda ózim qalam-aı».
Osy sózdi aıtyp bolǵansyn,
Buqarbaıdy alyp qasyna-aı,
Júrmek boldy han Kene-aı.
Kúıeý bolyp kele jatyr
Janqojanyń aýylyna-aı.
Júrip tur ázir talaby
Allanyń bergen baǵyna-aı.
Basyǵara, Kóbek bı, Tileýli batyr-
Qasyna ergen adamy-aı.
Alyp baratyn adamy-
Ras penen Tolybaı.
Janqojanyń aýlyna
Qonaǵa barmaq bolady-aı.
At penen adam jiberip,
Jákeńnen ulyqsat surady-aı.
«Kele bersin, kelse»-dep,
Jákeńnen jaýap bolady-aı.
ulyqsat Jákeń bergesin,
Aýlyna kelip qonady-aı.
Sulý eken apamyz,
Sulýdy kórip han Kene,
Ábden esinen tanady-aı.
Júgirip júr aınalyp
Jańa óspirim jas baladaı.
Han Keneni er Jákeń
Etedi kúıeý kádeli-aı.
Qonaǵasy berdi de,
Qaryndasyn berip jiberdi,
Mingizip at jorǵany,
Toı istemeı torqaly.
Dedi halyq: «Bul qalaı?»
Berse de qyz er Jákeń,
Aldy-artyn oılady-aı.
Qyz alǵansyn han Kene,
Oryndaldy maqsat oıdaǵy-aı.
Aýlyna kelip han Kene,
Toıyn istep, toılady-aı.
Qasyna ergen qarashy
Kókpardy tartyp oınady-aı.
Altyn tabaq attyryp,
Mergenderdi jınady-aı.
Ózi atyp túsirdi,
Mergen eken Naýryzbaı.
Kúrestirip palýan,
Adamdaryn qınady-aı.
Jaqaıym Qyzybas degen palýan
Bárin jyǵyp qoımady-aı.
Kilem jaýyp ústine,
Báıgesine nar aldy-aı.
At shaptyrmad toıyna
Іlgeri saýyq ete almaı,
Osymen toıy tarady-aı.
Bul jumysy bitkensin,
Attandy tóre Sozaqqa.
Áskeri bar óziniń,
Bermedi habar jan-jaqqa.
Oıyndaǵy maqsaty:
Shaýyp kelse Sozaqty,
Bul elge han bolmaqqa.
Babajandy óltirdi Janqoja:
«Berdiń,-dep,-zábir qazaqqa».
Oıynda bar munyń da,
Janqojadan qalyspaı,
Ózbekten olja almaqqa.
Osy oımenen han Kene,
Attanyp ketti Sozaqqa.
Attanyp baryp han Kene,
Qamady Sozaq qalasyn.
Buza almady qamalyn,
Aınala shaýyp dalasyn,
Taba almady amalyn.
Saz balshyqpen aralas
Mys pen shoıyn, qorǵasyn.
Tereń etip qazylǵan
Qamaldyń syrty or eken,
Ory jalpaq zor eken,
Taba almady tesigin,
Asha almady esigin.
Esiginiń aýzynda
Bir batyry bar eken,
Jaman kórdi keskinin.
Ózi ataqty batyr deıd,
Ashtyrmapty esigin.
Qamalyp, qamaldy buza almaı,
Tesik taýyp kire almaı,
Keneniń qaıtty qarǵyny-aı.
Naýryzbaı júr qarǵyndap,
Eshbir amal taba almaı.
Bir jeti jatty qamalyp,
Bos qaıtýǵa arlanyp.
Zeńbirek qalyp aýylda,
Kele jatyr zarlanyp.
Elge qaıtty qaıtadan,
Ústi kirlep, aty azyp.
Aýlyna kelip jaıǵasyp,
Biraz jatty dem alyp,
«Ne isteımiz» dep oılanyp.
Sonan keıin han Kene
Janqojaǵa habar beredi,
At penen adam shaptyryp.
Jákeńe Kene sóıledi,
Úıine shaqyryp aldyryp.
Qoıyn soıyp qurmettep,
Dastarqan jaıyp, as berip.
Dastarqannan taǵam tatpady:
-Zorlyqtan alǵan malyń,-dep,-
Bireýdiń mańdaı terin sypyryp.
Sonan keıin Kene sóıledi,
Ot basynda otyryp:
-Baryp edik Sozaqqa,
Buza almadyq qamalyn.
Kire almadyq qalaǵa,
Taba almadyq amalyn.
Saz ben shoıyn aralas,
Atsań, oǵyń ótpeıdi,
Kórip edik shamasyn.
Esigin qoryp otyrǵan
Bir batyry bar eken,
Kórseń, shoshyp ketesiń,
Kórgende onyń qarasyn.
Syrty tereń or eken,
Atyń qarǵyp óte almaıd,
Ortasynda qalasyń.
Qaıtyp keldik sonymen,
Buza almaı Sozaq qalasyn.
Aıtyp boldym sózimdi.
Attanyp soǵan barýǵa
Er Jáke, qalaı kóresiń,
Endi buǵan ne deısiń?
Sonda Jákeń sóıledi,
Aıtyp sózdiń júıesin:
-Sender tekke bardyńdar,
Tentek [minez] tóresiń,
Ózińdi zor kóresiń.
Astamshylyq keýilmen
Aqyry bireýden ólesiń.
Tek júrmeısiń jaıyńa,
Barǵan jerińdi búldiresiń.
Sharpýyń tıip halyqqa,
Jalyndaı qaýlap janasyń.
Habar bermeı jan-jaqqa,
«Ózim alyp Sozaqty,
Ataǵym shyqsyn» degensiń.
«Baram» deseń, baraıyq,
Seniń saǵyń synyp kelgensin.
Buzyp kirsek qalaǵa,
Bıligińdi bizge beresiń.
Ýáde berdi er Jákeń
Attanbaqqa Sozaqqa.
Kishi júzdegi batyrǵa
Habarlady jan-jaqqa.
Qolyna túsken batyrmen
Sol Sozaqqa barmaqqa.
Kenege kúshin kórsetip,
Ózbekten kegin almaqqa.
Azary ótken ózbektiń
Kórsetken buryn qazaqqa.
Jáne de bar oıynda
Ótken kegin almaqqa.
Habarymen Jákeńniń
Jylqyaman keldi attanyp
Aýannyń boıyn jaılaǵan,
Aq sholaq myltyq asynǵan.
Aqsholaqty atqanda,
Tútini tútinge qosylǵan,
Birindep jaýdy qashyrǵan.
Atqysh, mergen kisi eken,
Úırengen óner jasynan.
Astymen baryp tútinniń,
Jaýynyń týyn qulatqan.
Taban tirep oq atqan,
Sóıtip, jaýyn qashyrǵan.
Oqshantaıǵa oq salyp,
Aılasyn sóıtip asyrǵan.
Qastasqan jerden qan alyp,
Dushpanyn jeńip olja alǵan.
Jaý habaryn estise,
Joq edi jany tartynǵan.
Namysty erdiń biri edi,
Qalmaıtuǵyn qatardan.
Ere keldi Tolybaı
Qarabulaqtyń basynan.
Saýyty bar ústinde
Qarý-jaraq asynǵan.
Ras shyǵyp attandy
Raıymnyń basynan.
Ataǵy shyqqan er edi,
Birtindep jaýdy qashyrǵan.
Jánes batyr qosyldy,
Dańnyń shyǵyp astynan.
Qyzyl jıren at astynda,
Qýalap kıik ustaǵan,
Saryoıdyń qýyp shyńynan.
Baqa batyr barypty,
Nurshanyń shyǵyp qasynan.
Astynda júırik aty bar,
Qylysh, naıza asynǵan,
Aral batyr qosyldy
Dańnyń shyǵyp basynan.
Astynda júırik aty bar
Qýalap kıik ustaǵan
Termembestiń shyńynan.
Jaqaıymnyń erleri
Janqojaǵa baryp qosylǵan.
Aqtan, Shortaı attandy
Darııanyń boıynan,
Aryqbalyqtyń qasynan.
Aqtanaý at astynda,
Almas qylysh asynǵan.
Árýaqty er eken
Bult ketpegen basynan.
Baýbekten attandy Ótequl,
Qarý-jaraq asynyp,
Astyna bedeý minip júr.
Jaý habaryn estip,
Or boıynan keldi bul.
Qarasaqal Shaǵyraı-
Bu da keldi qalyspaı.
Qarasaqaldyń batyry ed,
Shydamaıtyn namysqa-aı.
Tórtqaradan attandy Tileýli,
Batyr edi belgili-
Jaý degende qaıtpaıtyn,
Aınymaıtyn júregi.
Astyna bedeý at minip,
Almas qylysh asynyp,
Janqojaǵa eredi.
Tórtqaradan keldi Baıqazaq,
Qaı batyrdan kem qazaq?
Túrikpeni naz bedeý-
Astyna minip arǵymaq.
Qylysh-naıza asynǵan,
Almas qylysh, aq baldaq.
Qyzylbastyń hanynyń
Qyzyn alǵan aqtamaq.
Sol sulýdan aırylyp,
Júreginde qalǵan daq.
Tórtqaradan attandy Jánibek,
Batyr eken árýaqty,
Artyq týǵan asyl tek,
Dushpanyn jeńip, alǵan kek.
Shómekeıdiń Saýqymy,
O da attanyp júredi.
Tabynnan shyǵyp Baıqadam,
Bu da attanyp keledi.
Er Jákeńdi basshy etip,
Óńsheń batyr bas bolyp,
«Júretin bolsa, júrsin» dep,
Han Kenege habar beredi.
Osyny aıtyp Kishi júz,
Sozaqqa qaraı jónedi.
Bul habardy estip,
Jınap alyp áskerin,
Asyǵyp otyrǵan han Kene
«Júreıik» dep josyldy.
Kishi júzdiń batyrlaryna
Jolda baryp qosyldy.
Sozaqty baryp ala almaı,
Qaıysqany áli esinde.
Bári kelip bas qosty
Zaýal aýa besinde.
Attanǵany solardyń
Súmbileniń ishinde.
Bastap kele jatyr han Kene,
Kórgen joly burynǵy,
umytpaǵan esinde.
Ýaıym bolyp kele jatyr
Kishi júzdiń batyry
Janqojaǵa ergeli.
«Sozaqty buryn kim buzsa,
Sonyki,-dep,-abyroı».
Batyrlaryna tapsyrdy,
Shaqyryp alyp belgili.
Batyrsynyp eshkim kórgen joq
Bul tóreniń Kishi júzge kelgeli.
Kúndiz-túni kidirmeı,
Kele jatyr jol júrip.
Bir toǵaıǵa kelgende
At júrmedi kidirip.
Qansha ursa da saýyrǵa,
Baspaıdy aıaq elerip.
«Ne boldy?»-dep Naýryzbaı,
Qarasa kózin jiberip,
Bir jolbarys kók tarlan
Jatyr eken júrelep,
«Shabaıyn» dep qamdanyp.
Attan túsip Naýryzbaı,
Júre berdi jolbarysqa,
Almas qylysh qolǵa alyp.
umtyldy tarlan shamdanyp,
Atqan oqtaı shalt eken,
Qylyshpen tastaıdy qaq jaryp.
«Er eken,-dep,-Naýryzbaı»,
Maqtady halyq toptalyp.
Aqaýyz atpen Naýryzbaı
Kele jatyr qoldy basqaryp.
Birneshe kún jol júrip,
Sozaqqa kelip jaqyndap,
Kelip qondy qamalyp.
«Buzamyz,-dep,-qamaldy»,
Erler jatyr daıyndalyp.
Aqaýyz atpen Naýryzbaı
Júredi qoldy aınalyp.
Túnimenen uıyqtamaı,
Beline qarý baılanyp,
Kún shyqqasyn, qarasa,
Janqoja joq ishinde,
Halyq qaldy jınalyp.
Ketkenin eshkim bilmedi,
Batyrlar tur tań qalyp.
Kiná qoıdy han Kene,
Janqojany «qashty» dep.
Bul sózine Keneniń
Batyrlar júr arlanyp.
Jylqyaman batyr aqyrdy,
«Janqoja qashty» degensin,
Ashýlanyp shamdanyp.
Aqsholaqty qolǵa alyp,
Onan artyq sóz aıtsa,
Atýǵa tur oılanyp.
Sóz aıtty Kenege tolǵanyp:
-Buza almaı qaıttyń Sozaqty,
Óziń baryp attanyp.
Buza almaı Sozaq qorǵanyn,
Bir jeti jattyń qamalyp.
Atyń aryp, ashyǵyp,
Qaıtyp bardyń sandalyp.
«Shaýyp alam,-dep,-Sozaqty»,
Ketip ediń jalmanyp.
Ala almaǵan soń Sozaqty,
Janqojaǵa shaǵyndyń,
Úıińe shaqyryp aldyryp.
«Attanaıyq,-dediń,-Sozaqqa»,
Jaǵdaıyńdy aıtyp jalynyp.
Sen úshin keldi Janqoja,
Barǵasyn saǵyńdy syndyryp.
«Qorǵandy jalǵyz buzsam» dep,
Júretin ózi oılanyp.
Ketken shyǵar Sozaqqa
Bir jaǵynan aınalyp.
Kórmeı qalǵan Naýryzbaı,
Júrse da qoldy aınalyp.
Qaqpasyn ashyp qorǵannyń,
Alyp keldi batyryń,
Pende etip kóndirip.
Aldyńa kelip sóz sóıler,
Qol qýsyryp otyryp.
uıalarsyń sol ýaqta,
Eki betiń qyzaryp.
Janqoja jaýdan qasha ma,
Árýaǵy júr nurlanyp!
Bul Sozaqty Janqoja
Jalǵyz ózi alady,
Qaıtasyń taǵy qamalyp.
Keshe óziń kelgende,
Er bolsań, nege almadyń,
Qaıratyńdy shyǵaryp?!
Jylqyaman aıtyp bolǵansyn,
Halyq tur ed jınalyp.
Osymenen turǵanda,
Jıylǵan kóp aldanyp.
Bular sóıtip turǵanda,
Sozaqtan shyǵyp eki adam,
Kele jatyr shapqylap.
«Kim eken,-dep,-kele jatqan?»
Bular turdy tańyrqap.
«Jekege shyqqan er me? dep,
Qarý-jaraq qolǵa alyp,
Batyrlar júr qamdanyp.
«Kele jatqan bizge elshi» dep,
Jáne de tur oılanyp.
Kelgesin jaqyn, qarasa,
Kókeshki atpen qaqpalap,
Aıdap kele jatyr er Jákeń
Sozaqtyń qaraýyl batyryn,
Almas qylysh qolǵa alyp.
Han Kenege tapsyrdy:
«Kelem,-dep,-saǵan olja alyp».
Ákelgensin batyrdy er Jákeń,
Kishi júzdiń erleri
Aıqaılap júr qýanyp.
«Janqoja qashty» degenge,
Júr edi soǵan yqtanyp.
«Bizdiki,-dep,-abyroı»,
Kishi júzdiń batyrlary
Atyna mindi, tý alyp.
Er Jákeńnen sóıleıin,
Tyńdasyn, halyq, ańǵaryp.
Júre bersin Naýryzbaı
Qalyń qoldy aınalyp.
Ketken eken er Jákeń
Bir jaǵynan taısalyp.
«Jalǵyz baryp,-er Jákeń,-
Sozaqtyń kentin buzsam» dep,
Júretin ózi oılanyp.
Árýaqqa syıynyp,
Ketken eken er Jákeń,
Jaratqan Haqty oıǵa alyp.
Tań aldynda jetip baryp,
Іzdedi tesik aınalyp.
Іzdep júrip tesikti,
Taýypty kelip esikti.
Qaqpanyń aýzy ashyq tur,
Pyryldy Jákeń esitti.
Baryp aıǵaı salypty:
-Ornyńnan tur,-dep,-jýyqtap,
Ne bitirip jatyrsyń,
Esikti baqpaı uıyqtap?!
uıyqtap jatqanda óltirsem,
Qoıarsyń kiná: «urlyq» dep,
Bul etkeniń «zorlyq» dep.
Ańsyzda kelip kórsettiń
Maǵan endi qorlyq dep.
Manaýramaı, uıqyńdy ash,
Batyr bolsań atyńa min,
Qolyńa alyp almas qylysh, aq baldaq.
Men-qazaqpyn, Janqoja,
Joldasym joq qasymda,
Kelip turmyn jalǵyz-aq.
Sen-jarda jatqan japalaq,
Men-taýda júrgen muzbalaq.
Іleıin dep kelip turmyn,
Júrem be senen qorǵalap!
urysam deseń, atyńa min,
Qarýyńdy alyp qamdanyp.
Basyńdy kesip alamyn,
Qanyń aǵar sorǵalap.
uryspasań, aldyma tús,
Kóp turmaımyn men qarap.
Atantaı batyr sóıledi:
-Sen-bir emessiń, otyzsyń.
Almas qylysh qolyńda,
Kıgeniń ylǵı kók temir,
Tónip tursyń qamalap.
Men basymdy baǵyp jatyrmyn,
Kótere almaı, qorǵalap.
urysýǵa shama joq,
«Júr» deseń, aldyńa túseıin,
Atyma minip jorǵalap.
Aldyna batyr túskesin,
Aıdap keldi er Jákeń
Han Kenege qýalap.
Ózi áıdik sart eken,
Júre almaıtyn at alyp.
Sozaqtyń elin sol eken
Júretin bılep, basqaryp.
Aldyna túsip Jákeńniń,
Kelip tur endi aıdalyp.
Han Keneniń aldyna
Batyr kelip otyrdy,
Qol qýsyryp, júginip.
Han Kene jaýap surady:
-Sen kimsiń?-dep aqyryp,
Qasyna jaqyn shaqyryp.
Mánisin aıt jumystyń,
Erip júrsiń naǵylyp?
Atantaı batyr sóıledi:
-Men-Sozaqtyń batyry
Qaqpanyń aýzyn baǵatyn.
Syrtynan izdep jaý kelse,
Qalaǵa ony kirgizbeı,
Men edim basyn alatyn.
Jaý joq edi jaqynda
Bizge qarsy shabatyn,
Bilemin eldiń shamasyn.
Han Kene kelip attanyp,
Qorǵandy ol buza almaı,
Bir jeti jatty qamalyp.
Amalyn o da taba almaı,
Qorǵandy júrdi aınalyp.
O da qaıtyp ketip ed,
Ústi kirlep, aty azyp.
Kire almaı esikten,
Syǵalap meni kórip ed,
Naýryzbaı kelip tesikten.
Ózińizge belgili
Bul áńgime estigen.
Sozaqtyń halqyn qorǵaǵan
Batyry men bolatyn.
Ári batyr, ári han
Ózim ed halyq suraıtyn.
Jaý habaryn estisem,
Ádetim edi burynǵy
Qaqpa aýzynda turatyn.
Qalaǵa ony kirgizbeı,
Qarsy kelgen jaý bolsa,
Qylyshpen basyn qaǵatyn.
Buza almaıdy esh adam
Bul qalanyń qorǵanyn.
Saz ben shoıyn aralas,
Tastan qatty bolatyn.
Esikten kelse ózime,
Qandaı batyr bolsa da,
Men edim basyn alatyn.
Syrttan kelgen jaýlarym
Buza almaı qorǵan qamalyn,
Ashyǵyp keıin qaıtatyn.
Aldyńa kelip turǵanym,
Sózim kóp áli de aıtatyn.
Búgingi tań aldynda
Bir adam keldi qasyma,
Jatyr edim uıyqtap.
«Tur» dep aıǵaı salyp tur,
Meniń kelip basyma.
Túregelip qarasam,
Otyz adam tur qasynda.
Kók saýyty ústinde,
Almas qylysh belinde,
Túsi sýyq aıbatty,
«Qııamyn,-dep,-jelkeńdi»,
Tónip tur meniń basyma.
Qaqpanyń aýzyn ashypty,
Meni qara basypty.
Árýaǵym qashypty,
Úreıim jaman ushypty,
Basyma tuman túsipti.
«Atyńa min! Júr!-dedi.-
Aldyma meniń tús!» dedi.
Aldyna munyń túskenim,
Beri qaraı júrgenim:
«Ázireti er Álı
Keldi me eken?» dep edim.
Kim ekenin bilmedim,
Osy-meniń kórgenim.
Han Kene sonda sóıledi:
-Bul qazaqtyń batyry
Er Janqoja bolatyn.
Qarsy kelgen dushpandy
Tabanyna salatyn.
Aıtqanyna kóndirip,
Pende etip alatyn.
Er bolsań da erikti,
Kórgendeı kózge kórikti,
Aıtqanyn sonyń qylasyń.
Aldyna baryp, bas ıip,
Qol qýsyryp turasyń,
Erkińdi soǵan beresiń.
Porymyńa qarasam,
Óziń taýdaı nemesiń.
Ol ertip kelgen qasyna
Kene han, Naýryzbaı tóresin.
Aıtqanyna kónbeseń,
Ajalyńnan buryn ólesiń.
Endi ne aıtad er Jákeń,
Óz aýzynan bilesiń.
Jákeńniń sonda aıtqany:
-Aý, batyrym, beri kel,
Kúshiń menen kem emes,
Qudaı, árýaqqa sene ber.
Han Kenemen sóılesseń,
Aýlyńa júre ber.
Búgin keshke baramyz,
Qaqpańnyń aýzyn asha ber.
Keshke meıman bolamyz,
Tamaǵyńdy asa ber.
Áýeli jaýlaǵanyń-bizdiń el,
Jaý bola ma eken musylman,
Din ıslam, qubylań bir.
Babajan sartyń han bolyp,
Búldirgeni-bizdiń el.
Tórt shárińniń biri-Buqara,
Dindi buzǵan-sizdiń el.
Kóp kidirip qaldyń ba?
ulyqsat berdim, júre ber,
Endigisin óziń bil.
Bul bul jaqta júrgende,
Ol qalanyń adamy
Qaqpanyń kórdi ashyǵyn,
Іzdedi «joq» dep bastyǵyn.
Shýlap halqy júrgende,
Batyrdyń kórdi kelgenin,
Ólmeı tiri júrgenin.
Halqyna kelip bul batyr,
Aıtady endi kórgenin:
-Attanyp qazaq keldi,-dep,
Janqojanyń aıtty erligin,
Qazaqtyń aıtty birligin:
-Túnde kelip Janqoja,
Basyma aıǵaı salypty.
uıyqtap qalǵan erińdi-
Meni oıatyp alypty.
Oǵan qarý ete almadym,
Betim joq kóretin halyqty.
Kózime bále kórindi,
Árýaǵy basypty.
Men sekildi erińdi
Qorqytyp jaman, sastyrdy.
Meni aıdap aldyna,
Hanyna aparyp tapsyrdy.
Bu zamanda kórmedim
Ol sekildi batyrdy.
Aparǵanmen hanyna,
Maǵan azar bermedi.
«Kene hanmen sóılesip,
Ózime qaıtyp kel»,-dedi.
Ózine qaıtyp kelgesin,
Meni elge jiberdi.
«Qaqpanyń aýzyn ash,-dedi.-
Halqyńmenen keńesip,
Tamaǵyńdy as,-dedi.
Keshke meıman bolamyz.
Halqyńa habar shash,-dedi.
Elińmenen egespe,
Maýqyńdy bas»,-dedi.
Osy-meniń kórgenim.
Batyr bolyp, el qorǵap,
Sozaq edi ermegim.
Osy kúnge deıin Sozaqty
Men de jaýǵa bermedim.
Buǵan álim kelmedi,
Ne deısińder, aý, halqym?!
Sonda bir sart sóıledi:
-Meıman etip, qalaı kónemiz
Jaý bolyp kelgen qazaqqa?
Shárge kirip alǵasyn,
Qaldyrmaı ma azapqa?
Qorǵandy buzyp kire almaı,
Neshe jaý qaıtqan Sozaqtan.
Qaqpanyń aýzyn bekitip,
Jatsaq qaıtedi bu jaqta?
Kire almasa qorǵanǵa,
Qarny ashyp, aty azyp,
Qaıtpas pa eken qazaq ta?
Atantaı batyr sóıledi:
-Bul qaqpańdy asha almaı,
Keıin qaıtatyn
Naýryzbaı menen Kene emes.
Janqoja batyr bul bolsa,
Buǵan eshkim teń emes.
Kerek bolsa amandyq,
Egeskeniń jón emes.
Babajannyń artyna
Qazyq qaǵyp óltirdi,
O da menen kem emes.
Oǵan qarsy baratyn
Batyryń bolsa, sonda eges.
Aıtyp boldym sózimdi,
Qaıta barar men emes.
Óz aıtqanyn istemeı,
Bos qaıtatyn er emes.
Aıtqanyna kónbeseń,
Talqandaıdy shárińdi,
Aıdap keted malyńdy.
Tartyp alad dúnıeńdi
Basyp alady jerińdi,
Búldiret sóıtip elińdi.
Jylatady áıel-balańdy,
Shýlatad halqyńdy.
Bul zamanda kórmedim
Janqojadaı batyrdy.
Aıtqanyn qylsań, tımeıdi,
Musylmanǵa zábir berýdi
Kóńili onyń súımeıdi.
Naýryzbaı menen Keneniń
Aıaıtuǵyn túri joq,
Oǵan erik bermeıdi,
Sharıǵattan da biledi.
Aldyńdy tosyp ár jerden,
Itelgi qustaı iledi.
«Jaýladyń,-dep,-musylman»,
Jáne de bizge kúledi.
Babajan etken azaryn,
Ony da bizden kóredi.
Aıtyp boldym sózimdi,
Ózderiń endi bil,-deıdi.
Kóp ishinen qart adam
Taǵy shyǵyp sóıledi:
-Batyrdyń aıtqany jón,-dedi,
Ras bolsa Janqojanyń kelgeni,
Oǵan áliń kelmeıdi.
Túrikpenniń Aıymbet batyryn óltirgen
Ol árýaqty er,-dedi.
Aıtqanyna kóne ber,
Suraǵanyn bere ber.
Aıtqanyna kónbeseń,
Eldi shaýyp, búldirer.
Aman bolsa elderiń,
Ornyna kelip teńeler.
Búgin keshke meıman et,
Erteń túste ulyqsat ber.
Meıman bolǵan asylzat
Elge tımeıdi, kemeńger.
Ýaǵda qylsań ermenen,
Eki sóılemeıdi er degen.
Shaqyrýshy adam jiber,
Qol qýsyryp, úrmetpen,
Qyzmetińdi ete ber.
Sonan keıin bul batyr
Shaptyryp oǵan jiberdi
Shaqyrýshy adamyn.
Daıyndap jatyr tamaǵyn,
Asyp shashpa palaýyn,
Dúmshelep qoıyp kók shaıyn.
Halqy júr qaıǵyryp:
«Bolad,-dep,-qalaı yńǵaıyn?»
Júgirip júr bul halyq:
«Tabamyz,-dep,-qonaq jaǵdaıyn».
Bes júz adam attanyp,
Bolýǵa qonaq kelatyr
Asynǵan qarý kil batyr.
Áskeri bar úsh júzdeı,
Naýryzbaı, Kene hany bar,
Shabýǵa shárdi yntyzar.
Kishi júzdiń adamy
Eki júzdeı taǵy bar.
uryspaı-aq baǵyndyrdy,
Janqojadaı eri bar.
yqpaly artyq er eken,
Basyna qonǵan baǵy bar.
Qarsy alyp Sozaq halqy, etti qonaq,
Kóshege qatar-qatar jaǵyp shyraq.
Qonaq bop jatyr erler, palaý shaınap,
Attaryn jońyshqaǵa qoıdy aıdap.
Naýryzbaı Aqaýyz atpen aralap júr
Soıqastap shárdiń ishin gúl-gúl jaınap.
Erleri Kishi júzdiń tynysh otyr,
Bolashaq keler istiń aldyn oılap.
Qonaǵyn pul, bózimenen boldy jaılap,
Aıtqandaı, zaýal aýa ulyqsat etti,
«Saraıdy ashyp qoıamyn,
Al,-dedi,-dúnıeni óziń tańdap.
Mal ustamaıdy bizdiń halyq, belgili sizge,
Jylqy joq beretuǵyn úıirlep aıdap.
Al, batyr, endigisin ózińiz bil,
Halyq otyr: «Ne aıtady?»-dep, sizge qarap.
Jákeńniń sonda aıtqany:
-Dúnıe-malyńdy almaıym,
Óz malym da jetedi.
Musylmandy oljalap,
Aqyrette adam ne etedi!
Alym oılaǵan adamdar
Kisi eńbegin jep ketedi!
«Kelmeıin-aq» dep edim,
Eldi bizdiń oljalaǵan
Azar-aryń ótedi.
Kenege salsań, minekı,
«Alamyn,-dep,-kegimdi»,
Elińdi shaýyp ketedi.
Ol ádetti etpeı-aq,
Túzý júrsek ne etedi.
Ádil bolsań Allańa,
Qyl kópirden adam ótedi.
Olja almaı-aq elińnen,
Janqoja elge qaıtady.
Endi aıtatyn sóz-mynaý:
Munan bylaı, musylman,
Jaý bolmaı, tatý júreıik.
Túsi basqa jaý kelse,
Bárimiz túgel bas qosyp,
Sony jaýlap kóreıik.
Osy aıtylǵan sózime
Tatýshylyq-birlikpen
Eki jaq ýáde bereıik.
Aıtyp boldym sózimdi,
ulyqsat bersin sizdiń el,
Elge qaıtyp jóneıik.
«Maqul» dep bas ızedi ózbek-sarty
Esitip er Jákeńniń myna sózin,
Qýanyp aıǵaılady Sozaq halqy.
Jaıylǵan er Jákeńniń syrtqa dańqy,
Oryndap oıdaǵysyn Jákeń otyr,
Erleri Kishi júzdiń sýdaı shalqy.
Jylatpaı Sozaq halqyn, aldy alǵys,
Jigitke paıda bermeıd, alsań qarǵys,
Bul isti jaqtyrmady Kene baıǵus.
«Kelip, bosqa qaıttyq» dep,
Han Kene ishten qaıǵyrdy.
El shaýyp, olja alýǵa
Janqojadan aıbyndy.
Ýádeni buza almaı,
Jaraǵan býradaı shabyndy,
Ablyǵyp júrek, qabyndy.
Sozaqty shaýyp ala almaı,
Kishi júzge han bola almaı,
Іshten Kene kúıindi,
Іshke túıdi túıindi.
Óńsheń buzyq jıyldy,
«Janqojadan shekti ashýǵa
Tabaıyq,-dedi,-qııýdy».
Bóten qısyn taba almaı,
Ózi baryp tıe almaı,
«Іstediń,-dep,-qarlyqty»,
Batbadaı sulýdyń
Oń burymyn qıypty.
Jazyqsyz jaýyp jalany,
Batbadaı asyl sulýǵa
Sóıtip zábir beripti.
Kishi júzden jikti ashýǵa
Kene jumys bastapty.
Janqojamen araz bolý úshin apamyz Batba sulýdy jazyqsyz «Jállaptarlyq istediń» dep zábirlep, oń burymyn kesip alady. Apamyz sonan keıin, tórelerdiń jylqysyn baǵyp júrgen Malaıtaz degen bir tili júırik jigit bar eken, sonan jasyryn «Janqojaǵa habar aıt» dep jiberedi. Apamyzdyń habar aıtqany:
Batba sulý sóıledi:
-Aý, Malaıtaz, Malaıtaz!
Jylqysyn baqtyń tóreniń,
Mańdaıyńa bitken malyń az.
Úı kórmeısiń kúni-tún,
Dalada júrip qysy-jaz.
Kógildir kóktem kógerip,
Ekeýmizge bolmaıd jaz.
Taryǵyp tur bul kúnde
Saıatta júrgen qońyr qaz.
Tapsyramyn bir jumys,
Mal baqqanǵa bolma máz.
Jigit bolsań oryndar,
Tóreden alǵan malyń az,
Aıtaıyn saǵan bul isti:
Burymymdy kesti jazyqsyz,
Han Keneniń aqyly az.
Adam salyp araǵa,
Alyp edi bolyp zar.
Dúnıe-mal berdi aıamaı,
«Ózine teń» dep, súıip jar.
Aramyz sýyp bul kúnde,
Júrekke tústi sýyq muz.
Áıeldiń joq teńdigi,
Kemdikke kóngen halyqpyz.
Kim shanyshsa sonyki,
Sýda júrgen balyqpyz.
Áıel bolyp jaralǵaly
Qandaı teńdik alyppyz?!
Janqojaǵa batyp tıe almaı,
Kishi júzge han bola almaı,
Buzyqtyq iske kiristi.
Janqojadan jikti ashýǵa
Bastady Kene jumysty.
Jazyǵym joq, men aqpyn,
Jákeń aryn arlasyn,
Jibermesin namysty.
Jákeńe jiber tez habar,
Aqtyǵymdy anyqtap,
Keneden alsyn aıypty.
Burymym biter ornyna,
Aqtyń isi ǵaıypty.
Bul kúnde oıy buzylyp,
Ýádeden taıypty.
Osyny aıtyp bolǵasyn,
Jetkizýge habardy
Malaıtaz Janqojaǵa barypty.
-Assalaýmaǵalaıkúm!
Habarǵa keldim, er Jáke.
Erligińe qyzyǵyp,
Qaryndasyńdy alǵan han Kene
Keýli sýyp bul kúnde,
Іstedi jumys ol Kene.
Jazyqsyz jaýyp jalany,
Burymyn kesip Batbanyń,
Zábirledi han Kene.
«Aıt,-degesin,-habardy»
Kelip edim men sizge.
Kóp turmaımyn kidirip,
Bile qoısa han Kene,
Óltiredi meni de.
Habaryn aıtyp Malaıtaz,
Qaıtyp ketti jónine,
Jylqysyn baqqan jerine.
Keýli bitip, qanyqty
Malaıtazdyń sózine.
Ashýlanyp, arlandy
«Zábir berdi» degenge.
Bul habardy estip,
Attanbaq boldy Kenege,
Qandy shelek tórege,
Zábirlengen Batbany
Kóreıin,-dep,-ózi de.
Asyǵyp Jákeń, kúıindi
Kóringenshe Batba kózine.
«Biz aýlyna barǵansha,
Aq bolsa bit,-dep,-burymy»,
Janqoja Haqtan surapty.
Jákeń aýylyna barǵansha,
Burymy bitip burynǵydaı
Ornynda tur turaqty.
Qoıa turyp bul jaǵyn,
Batba sulýdan sóıleıin.
Kóp kórgen Kene ózin-aı:
Sulý eken apamyz
Kelimi kelgen porymdy-aı,
Buralǵan jańa óspirim tal shybyqtaı,
Aq quba, bıdaı óńdi, qyzyl shyraı,
Qıǵash qas, qyzyl erin, jazyq mańdaı,
Arshyn tós, alma moıyn, súmbil shashty-aı.
Ókshege oralady qos burymy-aı
Jarqyraıd otyz tisi merýert tastaı,
Mamyrlap basady aıaq qońyr qazdaı.
Jaqsynyń jamalyna jan toıar ma,
Tatıdy aıtqan sózi sheker-baldaı!
Kórined ishken asy tamaǵynan
Burynǵy ótip ketken Kúlándamdaı.
Syrtynan bolyp ǵashyq Kene hanyń
Alypty aıamaı berip dúnıe-maldy-aı.
Іstedi opasyzdyq bul sulýǵa,
Іsiniń bastan-aıaq bári osyndaı,
Azarǵa kim shydaıdy, áne sondaı?!
Qaryndasy er Jákeń,
«Zábirlendi» degesin,
Jaladan aman bolǵasyn,
Kók saýytyn kıedi,
Ústine qarý iledi.
Ashýlanyp er Jákeń,
Kókeshki atqa minedi.
Jylqyaman men Rasqa
Tezdetip habar beredi.
Tolybaı men Aral batyr keledi-aı,
Júnis penen Basyǵara-
Bular da izine eredi-aı.
Qarasaqal Shaǵyraı
Bu da birge júredi-aı.
Qarakesek Aqtan batyr,
Basyǵara, Kóbek bı
Habarlanyp keledi-aı.
Tórtqaradan Baıqazaq,
Tileýli batyr eredi-aı.
Álimniń túgel batyry
Bári jıylyp kelgesin,
Bolǵan isti biledi-aı.
Esitip sózdiń mánisin,
Jákeńe erip bular da
Han Kenege attanyp keledi-aı.
Erler jınalyp barǵansyn,
Han Keneniń dúrsildedi júregi-aı.
Janqoja keldi attanyp
Han Keneniń aýlyna-aı,
Qaryndasynyń kegin alýǵa-aı.
Qaryndasy jylap júr,
Jazyqsyz iske nalyp-aı.
Burymy bitti ornyna,
Alla ashyp baǵyn-aı.
Álimniń batyr erleri
Túgel ergen qasyna-aı.
Aýylyn qamap aınala,
Tóbeniń tur basynda-aı.
Aýlyna kelip tónip tur,
Qashyq emes jaqynda-aı.
Ashýlanyp, kárlenip,
Kelip edi ashýyn basa almaı.
Árýaǵy torlap Jákeńniń,
Tóbesinde bult oınady-aı.
Bulardy kózi kórgesin,
Úıden shyqty han Kene:
«Boldy,-dep,-endi bul qalaı?»
Kózin salyp tóńirekke,
Jan-jaǵyna qarady-aı.
Jınap alyp áskerin,
urysýdy oılady-aı.
Jákeńniń bultyn kórgesin,
Han Kene qorqyp sasady-aı,
Jelikken keýlin basady-aı.
Shaqyryp alyp adamyn,
Oılasyp, keńes salady-aı.
Qasyna keldi jınalyp,
Aǵybaı menen Buǵybaı,
Shákir, Jáýke, Tólebaı,
Tabynan shyqqan Buqarbaı-
Áskeriniń bastyǵy-aı.
Jaqyn kelip otyrdy
Han Keneniń qasyna-aı.
Han Kene sonda sóıledi-aı:
-Attanyp keldi Janqoja,
Qaryndasynyń estip habaryn,
Azarǵa etken shydamaı.
Qyzyn aldyq Aqmyrzanyń,
Adam salyp araǵa-aı.
Mal-dúnıe berdik oǵan da,
Azdy-kópke qaramaı.
Qııanat ettik oǵan da,
Burymyn kesip, aıamaı.
Biz zulymdyq istedik
Sondaı asyl sulýǵa-aı.
Ar-namysyn alýǵa
Attanyp keldi Janqoja.
Aýyldy tur qamap-aı.
Qasyna túgel eripti
Álimniń batyr adamy-aı.
urysyp kúshiń jetpeıdi,
Tóbesinde bult oınady-aı.
Qandaı amal tabasyń,
Jınalǵan kóp, jaran-aı?!
Bári túgel arlanǵan
Kishi júzdiń adamy-aı.
Naýryzbaı sonda sóıledi:
-ulyqsat ber maǵan-aı?
urysamyn bularmen,
Kóptigine qaramaı,
Baq synaıdy talandy-aı.
Bul árýaqty er deısiń.
Kem be edi ata-babam-aı!
Óz ákemiz-Er Qasym,
Arǵy atamyz-Abylaı,
Jaıylǵan halyqqa dabyly-aı.
Janqojadan qorqyp,
Otyramyn men qalaı?!
Taǵy Kene sóıledi-aı:
-Árýaǵyń teń,-dedi-aı.
Aqqa Qudaı jaq,-dedi-aı.
Bul saparda úndeme,
Іsimiz bizdiń jala edi-aı.
Shataspaı, aman ketýge
Amalyn munyń tap,-dedi-aı.
Aıyp berip, aǵalap,
Ústine shapan jap,-dedi-aı,
Aıybyn munyń tart,-dedi-aı.
Kene han aıtyp bolǵansyn,
Bopaı qyz taǵy sóıledi-aı:
-Kene aıtqany jón,-dedi,
Alty álimde Janqoja
Árýaqty er edi.
Suraǵasyn qaryndasyn,
Ózińdi syılap bergeni.
«Aq súıek, asyl tóre» dep,
Ózine teń kórgeni.
Jazyqsyz jaýyp jalany,
Qııanattadyń Jákeńdi.
Er shydamaıd namysyna,
Aıyp emes kelgeni.
«Artyqpyn» dep maqtanba,
Handyǵyn Álim bermedi.
Attanyp óziń Sozaqqa,
Oǵan kúshiń kelmedi.
Qaıta bardyń Sozaqqa,
Aıtqanyńa Jákeń ergeni.
Jalǵyz baryp batyryń,
Bul erligi emes pe
Aldyńa aıdap kelgeni.
uryspaı ashyp qaqpasyn,
Іshine shárdiń kirgeni.
«Shabamyn,-dediń,-Sozaqty»,
Saǵan erkin bermedi,
Daqtanyp keýliń, kirledi.
urysýǵa Kishi júzben
Buǵan áliń kelmedi.
Qısyn taýyp, tıe almaı,
Burymyn kestiń jeńgeıdiń,
Osynyń da jón be edi?!
Aıyp emes Jákeńniń
Attanyp saǵan kelgeni.
Kilem tóse jolyna
Turǵan jerge jetkenshe,
Atpenen beri júrmeıdi.
Moınyńa alyp kináni,
Aıybyn onyń ber,-dedi.
Sozaqqa kúshiń jetpedi,
Jákeń ózbekpenen teń be edi?
Janqoja aryn almaı ketpeıdi,
Aıtyp boldym men,-dedi,-
Endigisin óziń bil,-dedi.
Bopaı qyzdan myna sózdi estigensin, Naýryzbaıdyń keýli basylyp, Janqoja turǵan jerge deıin kilem tósep, Álimniń batyrlaryn attan túsirip, qonaq etip syılap, Janqojaǵa úsh toǵyz aıyp beredi. Sol jer sonan beri qaraı «Kilem jaıǵan Bopaı» atanyp júr.
Úıge kirip barǵansyn,
Er Janqoja aqyrdy.
Han Kenedeı hanyńnyń
Qos telpegin japyrdy.
-Negiziń seniń-taz qalmaq,
Kórmedim tórege laıyq isińdi.
Ótirikten kinálap,
Batbaǵa berdiń zábirdi.
Zorlyǵyńa kónetin
Adam qaıdan tabyldy?
Aı, Kene han, Kene han!
Negiziń seniń-taz qalmaq,
Násiliń bolǵan aramnan.
Buzyq boldyń, sen Kene
Týǵannan-aq anańnan,
Halyqty qasyńnan qashyrǵan.
«Shaptyrmadyń,-dep,-Sozaqty»,
Keýliń soǵan qaraıǵan.
Іshiń kúıip, uryndyń,
Olja ala almaı bizdiń mańaıdan.
Burymyn kestiń Batbanyń,
Kiná qoıyp jaladan.
Aıybyn qoı moınyna,
Adam bolsa Batbanyń
Betine týra qaraǵan.
Sen burymyn keskende,
Men aıaǵyn keseıin,
Kiná bolsa taǵylǵan.
Adam ediń bastan-aq
Qaraǵa shaýyp urynǵan.
Qoıa almasań kinásin,
Aıybyn ber qyzymnyń,
Túregelip ornyńnan.
-«Quldyq»,-dedi han Kene,
Túregelip ornynan.
Moınyna alyp kinásin:
-Bizden,-dep,-aıyp,-jalynǵan.
Burymy bitip Batbanyń,
Aıybynan tazarǵan.
Beremiz aıyp úsh toǵyz,
Turma,-dep,-Jáke ornyńnan,-
Dep Kene [han] jalynǵan.
Sonan keıin Kene hannyń,
Minekı, aıyp bergeni:
Birinshi toǵyz bergeni-
Toǵyz qulyndy bıe edi.
Ekinshi toǵyz bergeni-
Toǵyz botaly nar edi.
Úshinshi toǵyz bergeni-
Toǵyz jaǵaly ton edi.
Kemer belbeý qasynda
Altynnan quıǵan ónerli.
Úsh toǵyzdy han Kene
Óz qolynan bergeni.
Aıyp alyp bolǵasyn,
Kishi júzdiń erleri
Qaıtyp elge jóneldi.
Qaryndasyn alyp qaıtty Janqoja,
Kenege tastap ketpedi.
«Qolynan aıyp bergesin,
Tastap ketedi áıelimdi» dep,
Han Kene bolǵan dámeli.
Jeńgesin alyp ketkesin,
Dushpandyǵyn bildirip,
Áskerimenen Naýryzbaı
Aldynan kesip ótedi.
Aldynan kesip ótkensin,
Aqsholaqty qolǵa alyp,
Ataıyn dep ed Jylqyaman,
Janqoja ulyqsat etpedi.
-Aıyp aldyń qorqytyp,
Naýryzbaı sony kektedi.
Tynyshtyq kerek halyqqa,
Elden jaqsy ketkeni.
Bular qoryqpaıtyn tóre edi,
Adam ólip aradan,
Jaý bolarmyz, qandasyp,
Sonyń ne bizge keregi?-dep,
Er Jákeń batyrlaryn basady.
Sonan keıin han Kene
Turaǵy bolmaı bul elge,
Qasha kóship jeledi.
Kishi júzben urysýǵa
Shamasy oǵan kelmedi.
Albyrt keýli asqaqtap,
Naýryzbaı menen han Kene
Qyrǵyzben urysyp óledi.
Ol elde neniń bolǵanyn
Qyrǵyzdyń eli biledi.
Tabynnan shyqqan Buqarbaı
Aman qaıtyp keledi.
Osymenen aıaqtadyq
Han Kene, Naýan tóreni.
Qara keýildi qańǵyryp,
Tákáppar, tentek tentirep,
Osylaı ómiri ótedi.
***
Patshanyń adamyn Orynbordan 1844 jyly Baıly Bısen degen adam bastap alyp keledi. «Ol kelgen ýaqytta Altynbaı Bekmyrza osy araǵa han edi» deıdi. Patshanyń adamy Bekmyrzamen kelisip, Raıymnyń basyna qamal soǵady. Sonan keıin Beısen, Jarmola, Qostanaı, Raıym aralaryna hat-habar tasýshy adam bolyp júredi. Ol kúnde hat-habar tasýshylar ylaýmen júredi. ylaý degenniń mánisi: faeton arbaǵa tórt at jegedi parlap. Jol aýyr bolǵany úshin solaı júredi. Bir kúni Jarmola-Qostanaıǵa kele jatyp Janqojanyń aýlynyń ústinen shyǵady. Osy Jaqsyqylyshtyń ústinde Janqoja tóbesiniń qasynda otyrǵanda, úıine shaı ishýge keledi. Kelgesin: «Sen kimsiń?» dep jón surady. «Baıly Bısen degen men», deıdi. Jákeń: «Iá, patshanyń adamynyń aldyna túsip, bajaq bolyp, bizdiń elge alyp kelip júrgen Bısen degen sen be ediń?»-dedi. «Iá, biz bolarmyz»,-dedi. Olar bir adam bolyp júrmeıdi. Tórt adam, ıa alty adam bolyp júredi. Qarýlary da bolady. Jákeń: «Іshetin shaılaryńdy alyp kel. Qaınatyp kóreıik»,-deıdi.
Bir qadaq shaıdy alyp keledi. Ol shaıdy qazanǵa salyp qaınattyryp, sýytyp, ıtterine quıady. Itteri tilin bir salyp alyp, shaıyn ishpedi. Janqoja: «It ishpegen shaıdy sender qalaı ishesińder?-dep,-meniń ishetin taǵamymdy iship kórseńder, qalaı bolar eken?»-dep surady.
Bısen bastyǵy: «Іsheıik»,-dedi. Qumarshaqtyń uny men túıeniń shubatyn aldyryp beredi. Olar iship-jep toıyp alady. Sonan keıin Janqoja: «Qalaı qarap júresińder»,-dep surady. Olar: «Jarmola, Qostanaıǵa qarap júremiz»,- dedi. Janqoja: «Senderge olaı qarap júrýge ulyqsat joq.
Men patshaǵa qarsy adammyn. Olaı qarap júremin deseńder, óltiremin,-dedi.-Osy aradan keıin Raıymǵa qaıtasyńdar»,-dedi.
Olar qoryqqanynan: «Keıin qaıtamyz»,-dedi.
-Keıin qaıtsańdar, Bekmyrzaǵa sálem aıt. Patshanyń adamynan bas tartyp, aýlaq júrsin,-dedi. Olar qaıtyp kelip, Bekmyrzaǵa Janqojanyń sálemin aıtady. Sonan keıin Bekmyrza patshanyń adamynan ajyrasyp, óziniń Altynbaıyna, Aqırek astyna kóship barady. Bısen de jumysynan shyǵyp, Bekmyrzaǵa erip barady. Sonan beri Bısen tuqymy Altynbaı ishine sińip, Altynbaı bolyp sanalyp júr. Bısennen-Aıtjan, Aıtjannan Nursultan, Nursultannan-Baqyt, tórt ata jeke kelip tur. Endi munan keıin Raıymnyń basynan Qarakesek Shákir degen adam Qazalyǵa kóshiredi. Sol jerge qonys salyp ornyǵady. Sosyn kedeı sharýa, dıqanshylardyń jerin nómirlep, ólshep ala bastaǵan. Kedeı sharýa, dıqanshylar jerin alǵasyn, narazy bolyp, Janqojaǵa baryp: «Jerimizdi tartyp aldy» dep jylaǵan.
Halyqtyń shaǵymy boıynsha Janqoja batyr patshaǵa qarsy urysady kedeı-sharýalar úshin. «Patshanyń adamy Korabetkın degen gúbirnatir»,-deıdi.
Jónelip Kene ketkesin,
Patsha oramǵa alypty.
Jerin ólshep qazaqtyń,
Nómirlep qazyq qaǵypty.
Syrdarııanyń jaǵasy-
Qazalydan qonys alypty.
Bı menen saılap bolysty,
Kedeıge salyq salypty.
Taba almasa kedeıler,
Bolǵan kórined jazyqty.
Kedeı-jalshy jınalyp,
Janqojaǵa barypty.
-«Patsha ádil bolad» dep,
Aldaǵan eken halyqty.
Salyq salyp kedeıge,
-Kórmedik,-dedi,-jaryqty,
Bermesek, boldyq aıypty.
Bı menen bek, bolystar
Ońaıdan paıdany taýypty.
Baı menen bek, manapqa
Salmaıdy,-dedi,-shyǵyndy.
Olar-kúıli adamdar,
Bı menen bolystyń aýzyna
Tyǵady eken tyǵyndy.
Babajan sarttan qutylyp,
Jańa kórip edik tynymdy.
Ádil patsha degeniń
Kedeıge kelip uryndy.
Іzimizge salyp tur,
Bı men bolys zulymdy.
Osylaı dep kedeıler,
Janqojaǵa shaǵyndy.
Sonda Jákeń sóıledi:
-Olaı bolsa, berme,-dedi,-shyǵyndy,
Surap kelgen bolysyn
ustap ber maǵan zulymdy.
Kórseteıin kórimdi,-dep,
Janqoja sózin sóıledi.
Sonan keıin kedeıler
Endi salyq bermedi.
Suraı kelgen bolysqa,
Kóterilip keýli, jeldendi.
Janqojadan bolǵanyn
Keýli sezip bildi endi.
«Janqoja batyr qarsy shyqty»,-dep,
Patshaǵa habar beredi.
Habarlanyp patshasy,
Janqojaǵa ásker jiberdi.
Jaý habaryn estip,
Qaınady Jákeń júregi.
Kókeshki atqa minedi,
Kók saýytyn kıedi,
Qylysh-naıza iledi,
Qudaı, árýaqqa syıynyp,
Kóp áskerge er Jákeń
Jalǵyz ózi tıedi.
Áskerlerdiń jınalyp
Atqan oǵy ótpeıdi.
Kókeshki atpen ekpindep,
Áskerdi qýyp óktedi.
Patshanyń áskerin
Naızamen qońynan túıredi.
Batyr edi kıeli,
Janqojaǵa oq ótpedi.
Úsh kún [úsh] tún urysty
Alaaıǵyr menen Sortúbek,
Sonda urysqan jer edi.
Janqoja jalǵyz bolsa da,
Áskerdiń kúshi kelmedi,
Patshaǵa teńdik bermedi.
Er Janqoja aqyryp,
Kókiregin kernedi.
Ol patshanyń áskeri
Qazalyǵa tyǵylyp, qashyp,
Arbadan qamal soǵady.
Qylyshpenen keskilep,
Arbasyn otqa jaǵady.
Qamalyn buzyp kirgesin,
Áskerin qýyp keskilep,
Ortaǵa aıǵaı salady.
Bul urysta er Jákeń
Qamaldan aman shyǵady.
Dalaǵa shyǵyp er Jákeń,
Tynyǵyp demin alady.
«urysamyn patshamen»,-dep
Elge habar beredi.
Habarymen Jákeńniń
Jıylyp jalshy-kedeıler,
Janqojaǵa jaqtasty,
Jáne urysty bastapty.
Aıymbet degen bir adam
Halyq týyn ustapty.
Árýaqty erler qyzǵyndap,
Kirip ketip ortaǵa,
Áskerge saldy búlikti.
Tolybaıdyń Kótibary,
Jaqaıymnyń Mysasy
Ortasynda júripti.
Áskerlerdiń qońynan
Naızamenen túırepti.
Er Janqoja aqyryp,
Bólek-bólek qýypty.
Ol patshanyń áskerin
Qylyshpen shaýyp qyrypty.
Bular sóıtip júrgende,
Patsha emes pe oqyǵan,
Bilimi bar ónerli,
Elge elshi jiberipti.
Ol patshaǵa satylyp,
Patshadan altyn alypty.
Týyn ustaǵan Aıymbet
Týdy jyǵyp: «Jaý, qash» dep, qashypty.
Týdy jyǵyp, qashqasyn,
Halyq qorqyp sasypty.
Beri shyqqasyn, qarasa,
Kóp áskerdiń ishinde
Janqoja jalǵyz qalypty.
Kótibardy «jassyń» dep,
Ony keıin qaldyryp,
Mysa menen Arynǵazy
Ekeýi qaıtyp barypty.
Osyndaı qıyn jerlerde
Er shyǵarad qaıratty.
Er Sartaıdyń tuqymy
Kele jatqan degdar jurat-ty.
Astyna mingen attary
Júırik eken ekpindi,
Janqojaǵa tez keldi.
urysyp júr bir ózi,
Jákeńdi kózi kóredi.
Áskerdi júr qýalap,
Qoıǵa tıgen bórideı
Eki kózi qyzaryp,
Naızamen júr shabaqtap.
Eshteńeni kózi kórmeıdi,
Qolyndaǵy qylyshyn
Ońdy-soldy sermedi,
Áskerge teńdik bermedi.
Oq tımedi ózine,
Árýaǵy júr qoldap.
Áskerdiń bári qashyp júr
Darııany jaǵalap.
Ony qýyp Jákeń júr,
Kókeshki atty sabalap.
Arynǵazy men Mysaǵa
Jetkizbedi Kókeshki at.
Shaqqa ustady qurmalap,
Alyp shyqty Jákeńdi,
Ońashaǵa burmalap.
Jákeńe Mysa sóıledi,
Aqyl aıtyp, aǵalap:
-Kópke áliń jetpeıdi,
Jalǵyzdyń isi bitpeıdi.
Týdy jyǵyp qashypty
Aıymbet degen ıt,-dedi.
Bul patshalyq halyq qoı,
Áskeri munyń kóp edi.
Edilge salyp qonysty,
Jaıyqty aldy jaǵalap.
Jemge salyp qonysty,
Ordy aldy órmelep.
Alyp boldy qazaqty,
Birtindep kelip termelep.
Birligi joq qazaqtyń,
urysady birindep.
Halyqty jaýǵa aldyrad,
Ózin-ózi el kúndep.
Isataı men Mahambet-
O da ustalyp aıdalyp,
Patshadan kórdi tepkini.
Ony da istegen aǵaıyn,
Óz-ózinen ókindi.
Ernazar, Beket urysyp,
O da ustalyp, aıdalyp,
Kók arbanyń júrdi kótinde.
Óris alyp, keńeıip,
Bul kúnde patsha bekindi.
Birshilikte turǵanda,
Sozaqtyń buzdyń kentin de.
Bul barlyq jerdi alyp, torlady,
Endi yńǵaıy bolmady.
Biz edik qalǵan shetinde,
Qaıtaıyq elge, Er Jáke,
Bul jumysqa ókinbe.
Kótibardyń balasy-
Eset penen Dáribaı
urysyp edi on jyldaı,
Jerine qonys saldyrmaı.
O da eshteńe bitirmed,
Shektiniń o da batyry-aı.
Aqyrynda ol patsha
Qonys alyp ornyqty-aı.
ydyrap júr bul qazaq,
Birlesip basy qosylmaı.
Bas qosyp edi úsh Alash
Keshegi Tóle bı, Qazybek
Áıteke, Sartaı tusynda-aı.
Birshilik ketti qazaqtan,
Bul kúnde zaman osyndaı.
Qaıtaıyq, Jáke, osylaı.
Mysanyń aıtqan sózine
Túsindi Jákeń baǵalap.
-Aıtyp tursyń, Mysajan,
Aldy-artyn shamalap.
«Qaıtpaıyn-aq» dep edim,
Ólgenimshe patshadan,
«Júrer,-dep,-dushpan tabalap».
Alyp bolsa qazaqty,
Olaı bolsa, qaıtaıyq,
Darııany jaǵalap.
Úlgi kórgen adamdar
Jaqsyny júred panalap.
Úlgisiz eldiń belgisi-
Jasqanshaq bolady jaqsysy,
Ózi-ózinen qorǵalap.
Aıymbetti taýyp óltirsek,
Moınynan qanyn aǵyzyp.
Halyq kúńkil sóz qylar,
Syrtyńnan kiná taǵylyp.
Aǵaıynmen qalaı jaý bolamyz,
Óz-ózimiz naǵylyp?
Aıymbet patshaǵa satylyp,
Halyq qaldy-aý baǵynyp.
Men bulardan ketermin,
Patshanyń kórip qorlyǵyn,
Otyrarmyn naǵylyp!
Osyny aıtyp bolǵasyn,
Janqoja aıtty kijinip,
Jaýǵa aldyrdy aǵaıyn dep,
Óz-ózinen kúıinip.
Arynǵazy, er Musa
Kóp áskerdiń ishinen
Alyp qaıtty Jákeńdi,
Árýaqqa syıynyp.
Elge qaıtty Er Jákeń,
Qarqyny qaıtyp, basylyp.
Elge Jákeń kelgensin,
Halyq keldi jıylyp.
Aǵytyp saýyt túımesin,
Turyp edi silkinip.
Besatardyń oqtary
Tógilip qaldy úıilip.
«Baǵyndy,-dep,-patshaǵa»,
Aǵaıynǵa ókpelep,
Іshinen júrdi kúıinip.
Qoıa turyp bul jaǵyn,
Aıymbetten sóıleıin,
Kim ekenin bildirip.
Dáýletııar rýy,
Aıymbet-eliniń bıi edi.
Aıymbetten Qutpambet,
Qutpambetten han Sultan,
Kerek bolsa deregi.
Qońyrdan týǵan tórt bala
Shyqpaǵan batyr el edi.
Qońyr menen Qulanbıke-
Kishkeneniń áıeli-
Qulanbıkeniń balasy-
Qurmanaı menen Quttyqtan
Týǵan Janqojadaı er edi.
Artyq bolsań, kúndeıtin
Halyqtyń, sirá, salty edi.
«Kónbeımin,-dep,-patshaǵa»,
Aǵaıynǵa ókpelep, Jákeńniń
Qyzylǵa kóshken jeri edi.
On-on besteı qarashy
Maıdannan taǵy eredi.
Qyzylǵa baryp qonǵansyn,
urlyq boldy qoregi.
«Janqojalap» urandap,
Jaıylyp jatqan dalada
Maldy qýyp keledi.
Muny bilip, Janqoja:
«Qoı» dep edi, qoımady,
Aramzalar toımady.
«Іstegeniń urlyq,-dep.
Etkenderiń zorlyq»,-dep,
Teris bata beredi.
Janqojadan jasyrynyp,
On adam attandy joryqqa.
Jákeń qalady jalaǵa,
Aıtqanyn qylmaı taǵy da.
ushyr aıty ýaqytta
Malyn qýdy tabynnyń
Jaıylyp jatqan dalada.
Buqarbaı, Baıqadamnyń maly eken
Jan kelmeıtin mańyna.
Baıqadam qýdy artynan,
Malyn jaýǵa jibermeı,
Bardy aıyryp alýǵa.
Nazbedeý at astynda,
Kóp uzatpaı olardy,
Jetip bardy qasyna.
Emenge oıyp saptaǵan
Qyrly naıza qolynda.
Toǵyzyn attan túsirdi,
Naıza salyp qońyna.
Sol ýaqytta Baıqadam
Elý-alpys jasynda,
Qaıraty bar basynda.
Arǵy atasy-er Serke
Attanǵan jalǵyz qalmaqqa.
Óz ákesi-Bekarystan
Árýaq qonǵan basyna.
Atadan bala týǵasyn,
Tartpasyn ba saltyna!
Jumabaı qashyp baratyr,
Jalǵyz nardy qýalap,
Qaramaı-aq artyna.
O da qashyp bara jatyr
Óziniń bet aldyna.
Qashqanyn kórip Baıqadam,
Artynan qýyp barypty.
Baıqadam jaqyn barǵanda,
Jar tasalap qalypty.
Bar eken qolda myltyǵy,
Baıqadamdy kózdep atypty.
«Ajal-qaqpan» degen sol,
Daǵdyrsyz qaza taýypty.
Baıqadamdy atqan bul maıdan
Jalǵyz nardy qýalap,
Kele jatyr aýlyna
Tapqandaı altyn daladan.
Attan túsirip toǵyz adamyn,
Joldasyn jaýǵa qaldyrǵan.
Baıqadamdy atyp óltirdi,
Malyn qýyp daladan.
Jalǵyz nardy qýalap,
Namazdiger ýaqytta
Aýlynan qulaǵan.
Bolǵan isti bildirip,
Janqojaǵa jylaǵan.
Bul habardy esitip,
Áıel-bala shýlaǵan.
«Týǵannan qaldym jalaǵa» dep,
Er Janqoja nalyǵan.
Malyn qýyp bireýdiń,
Júrekteriń qabynǵan.
Toǵyzyń qalsa dalada,
Іzdegenge zor tabylǵan.
Atańnyń qunyn alypsyń,
Ajalym bolar tabynnan.
urynasyńdar orynsyz,
Bálege bále tabylar.
Baıqadamdy jazyqsyz óltirseń,
Aýlyń da,-dedi,-shabylar.
Attanyp tabyn, shómekeı,
Aýlyńdy shaýyp, mal qýar.
Aıtqandaı adam is bolar,
Qashanǵy Alla jar bolar?
Janqojańdy óltirse,
Alty álimniń basy dań bolar»,-
Dep, Janqoja jatty úıinde.
Keleıik endi Baıqadamǵa:
Naızamen toǵyzyn túsirdi,
Kem emes eken Baıqadam da.
Arǵy atasy-er Serke
Іs qylǵan jaýǵa kórine.
Óz ákesi-Bekarystan,
Qarasań ata-tegine.
Jalǵyz shaýyp jaýyna,
Qapylysta ketti ólimge.
Zábir kórgen er Jákeń
Aǵaıyn-týǵan, jaqynnan.
Tıip aıtqan jerim joq,
Bireýdiń túrtip shabynan.
Ótirik aıtqan jerim joq,
Ózimniń qosyp janymnan.
Qulanbıkeniń balasy,
Ashýlanyp, arlanba,
Áńgimeniń jelisi
Óz qartyńnan alynǵan.
«Shyndyq sóz-shyn hatym» dep,
Aıtqan naqyl burynnan.
Er Seıil shyqty: «Baram»,-dep,
Ákesiniń kegine.
Tabyndar da jınaldy
Janqojaǵa barýǵa,
Attanyp Álim eline.
Seıil baryp oılasty
Buqarbaı, Qaryn erine.
Buqarbaı batyr sóıledi,
Aqyl aıtyp kóbine:
-Azǵantaı aýyl tabynbyz,
Kúshimiz kelmeıdi Álimge
Jaǵdaı aıtyp, jalynyp,
Baraıyq,-dedi,-Shómenge
Іrgeli halyq, kóp elge.
Biz qonystaspyz bularmen,
Otyrmyz Shómen jerinde
Men úlkeıip, shal boldym,
Shyǵa almaımyn jaýǵa kórine.
Osyny aıtyp Buqarbaı,
Shómenniń bardy eline.
Jaǵdaı aıtyp bildirdi
Bı men batyr, begine.
Bolǵan isti bildirip,
Buqarbaı batyr tolǵaǵan,
Ótken isten qozǵaǵan:
-On adam shyqqan attanyp
Janqojanyń aýlynan.
Jaıylyp jatqan aýyldyń
Malyn qýǵan daladan.
Jalǵyz baryp Baıqadam,
Toǵyz adamyn óltirip,
Malyn jaýdan aıyrǵan.
Jalǵyz nardy qýalap
Qasha bergen bir adam.
Baıqadam qýǵan artynan,
Jar tasalap, jasyrynyp,
Baıqadamdy atyp óltirgen,
Aıryldyq sóıtip baýyrdan.
Baıqadamnyń kegin alýǵa
Attanaıyq dep edik,
Az boldy adam tabynnan.
Kúshimiz kelmeıd álimge,
Kómek surap keldim dep,
Buqarbaı aǵań shaǵynǵan:
-Tabyn men shómen qosylyp,
Kek alaıyq álimnen.
Bizsiz de óziń jaý bolyp,
Kele jatqan elsiń burynnan.
Tynshyńdy alyp Kótibar,
Elińdi shaýyp urynǵan.
«Kótibardy óltir» dep,
Para berip Shómekeı,
Jylqyshyǵa jalynǵan.
Kótibar óldi sonymen
Jylqysyn baqqan qulynan.
Arystandy Shómekeı óltirdi.
Alty álim soǵan attanyp,
Shómekeıiń qyrylǵan.
Kótibardyń alty uly
Qyran qustaı urynǵan.
Tynshyń ketip álimnen,
Úsh ketege tyǵylǵan.
Shómen men kete qosylyp,
Tilektes elsiń burynnan.
«Aldyrdyń,-dep,-patshaǵa»,
Kóship kelip Janqoja,
Aǵaıynǵa ókpelep,
Qyzylda ońasha otyrǵan.
Janqojany óltirip,
Kek alaıyq osydan.
Kek bitpeıdi halyqtan,
Aırylsyn álim batyrdan.
Ne keler deısiń qalǵan halyqtan.
Sonda kegimiz bitedi,
Bul sózime ne deısiń,
Jınalǵan halyq, otyrǵan?!
Baıqadam úshin Janqojany óltirsek,
Kem emes basy basynan,-
Dep, Buqarbaı sózin doǵarǵan.
Ol Shómenniń elinen
Saýqym batyr sóıledi,
Kóterip keýil, jeldenip:
-Attanaıyq álimge,
Tabyn men shómen qosylyp.
Aıtqanyń durys, Buqarbaı,
Álim, shómen jaý bolyp,
Aramyz júr ǵoı ashylyp.
Janqojany óltirsek,
Kóterilgen álimniń
Qalar ed keýli basylyp.
Patshadan abyroı alamyz,
Janqojany óltirsek.
Qarsylyq etip patshaǵa,
Kóship ed aýlyn qashyryp.
Patshanyń qyrdy áskerin,
Darııadan asyryp.
Patshaǵa qarsy urysyp,
Ketip edi keýlin qaldyryp.
Óltirýge Janqojany
Túsire almaıdy qolyna,
Neshe qaıta urysyp.
Osyny aıtyp er Saýqym:
-Júreıik,-dedi,-josylyp.
Alaıyq adam tańdaýly,
Qarý-jaraq baılanyp,
Kóp júrmeıik aınalyp.
Habarlansa kóp álim,
Qalar,-dedi,-qamdanyp.
Sonan keıin keńesip,
Tabyn men Shómen bas qosyp,
Janqojaǵa attandy.
Baıqadamnyń balasy-
Er Seıil ony basqardy.
Túnimenen jol júrip,
Tań sarǵaıyp biline
Aýlyna keledi.
Arqandaýly Kókeshki at
Ony kózi kóredi.
«Jolymyz boldy joldan» dep,
Atty sheship alady.
«Talapty Alla ońǵardy» dep,
«Tostaǵandap» urandap,
Janqojany qamady.
Jaý qolynda at qalyp,
Talaıy endi bolmady.
Saýytyn kıip ústine,
Qylysh alyp qolyna,
Jaıaý urys salady.
Zaýal aýa, besinde
Jalyǵyp batyr, sharshady.
Qubylaǵa qarap, bet alyp,
Shart júginip otyrdy.
Sharshaǵanyn bilgesin,
Tabyn men shómen qutyrdy.
Janqojaǵa batyp bara almaı,
Aınala qamap turypty.
Salynbaı qalǵan saýyttyń
Óndirshektegi túımesin-
Sony Saýqym kóripti.
Kózdep atyp sol jerden,
Janqoja sonan ólipti.
Dál jetpis bes jasynda
Janqojany óltirip,
Ol shómenniń Saýqymy,
Jalasy sonan bolypty.
Aýlyn shaýyp, malyn qýyp,
Tabyn menen shómeniń
Eline qaıtyp ketipti.
Janqojanyń ólgen habary
Alty álimge jetipti.
Qasyna ergen qarashy
Jákeńniń kónbeı sózine,
Barymtalap mal qýad,
Basyn baılap ólimge.
Toǵyzyn túsirdi Baıqadam
Naızamenen shanyshyp,
Jibermeı aman eline.
Óz malyn jese, qaıtedi,
Otyryp tynysh úıinde!
Baıqadamdy óltirdi jazyqsyz,
Malyn alyp kórine.
Ókinbeımin bularǵa,
Janqoja ketti kegine.
Kil jamannyń kesiri
Búlik salyp ketti eline.
Janqojany Saýqym óltirip,
Patshaǵa bergen habaryn.
Patsha syılyq beripti
Óltirýge Janqojany
Tappaı júrgen amalyn.
Jalǵyz shaýyp Janqoja,
Patshanyń buzǵan qamalyn.
Er qoryqpaıd ólimnen.
Saýqym batyrdy óltirip,
Baıqazaq bergen sazaıyn.
Janqoja kegin alýǵa,
Qoryqqanynan patshadan,
Attana almaı qaldy alty álim.
Patshaǵa qarsy adam ed-
Belgili elge ol málim.
Kegin aldy Janqojanyń,
Basyn baılap ólimge,
Baıqazaq-batyr qyranym.
Osymenen, minekı,
Óltirýge Saýqymdy
Attanyp ketti Baıqazaq,
Álimniń aıtyp uranyn.
«Kek bitpeıdi halyqtan»,-dep,
Tórtqaradan attandy Baıqazaq.
Túrikpeni nazbedeý
Astyna minip arǵymaq,
Qashqan jaýdy qutqarmaı,
Qasha qoısa, qutylmaq.
Asynǵan qarý boıyna,
Naıza, qylysh, aq baldaq.
Oıyndaǵy maqsaty-
Saýqym batyrdy óltirip,
Qan ornyna qan almaq.
Janqojany óltirip,
Alty álimge salǵan daq.
Oıyna munyń jel bitti,
Saýqym batyrmen aıqasyp,
Ózin-ózi synamaq.
On bes adam alyp qasyna,
Jylqysyn qýdy Saýqymnyń.
«Aıyrtaýlap» urandap,
Saýqym qýdy artynan,
Qara qustaı qalbańdap.
Aty júırik onyń da,
Jetip bardy jalbańdap.
Kedergi qyldy Baıqazaq,
«Jetsin» dep oǵan qaraılap.
Qasynda qaldy Sadaqbaı,
O da ózi oı oılap:
«Óltirmes,-dep,-Saýqymdy,
Jalyna qoısa, jaǵdaılap».
Tanys eken burynda,
Aýylynda júrgen «aǵaılap».
Qasyna jaqyn kelgennen,
Basyna saýǵa surady,
Jaǵdaıyn aıtyp, oıbaılap.
Osyny aıtyp turǵanda,
Sadaqbaı salyp naızany,
Túsirdi attan qulatyp.
Ústine mindi Baıqazaq,
Er Saýqymdy jylatyp.
Saýqym sonda sóıledi:
-Astyńa basyp otyrsyń,
Óltirýge nıettenip.
Oıyńa alyp júr me ediń,
Janqoja úshin kektenip?
Tórt shómen jetim qalady,
Meni óltirseń, sherlenip.
Janqoja kegin alýǵa
Júr ekensiń jeldenip,
Ol-shektiniń batyry.
Kótibar, Mysa qaıda júr,
Kegin almaı, sherlenip?!
Baıqazaq sonda sóıledi:
-Іs qylmadyń basynda
Áýelden óziń oılanyp,
Álim, shómen bir týdyq.
Tabynnyń aryn arladyń,
Shaǵym sózge ılanyp.
Jetim qaldy alty álim,
Janqoja úshin tolǵanyp.
Shómenińe attandy,
Alty álim túgel qozǵalyp.
Qoryqqanynan patshadan
Qalyp edi toqtalyp.
Aıyrasyń álimdi,
Ólimge keldiń taqalyp.
Jazyqsyz elge tıgennen
Bola ma eken kek alyp?
«Men aýlyńda júrgende,
Álimniń Janqojasyn óltirdim» dep,
Sóz aıttyń talaı maqtanyp.
Sonyń bári oıymda
Júretin edi daq qalyp.
Sen Janqojadan artyqpysyń?-dep,
Qanjarmen jiberdi bir tartyp.
Er Saýqymdy Baıqazaq
Janqoja úshin óltirip,
Qaıtty elge kek alyp.
Ol shómenniń Saýqymy
Óltirgesin Janqojany,
Patshaǵa habar beredi.
Óltirgesin dushpanyn,
Patsha táýir kóredi.
Belgili bolyp adamy,
Dandaısyp elde júr edi.
Patshaǵa sengen erińdi
Janqoja úshin óltirip,
Baıqazaq alǵan kegimdi.
Baıqazaqtyń bul ret
Qabyl boldy tilegi.
Óltirgesin Saýqymdy,
Shómekeıdiń bolysy
Patshaǵa habar beredi.
Habarymen bulardyń
Patshadan adam keledi.
«Óltirdiń,-dep,-Saýqymdy»,
Baıqazaqty ustady.
Eki qolyn baılady,
Patshanyń soldaty
Aldyna salyp aıdady.
Orynborǵa aparyp,
Túrmesine qamady,
Tekserip jaýap alady.
Qoryqpaıtyn ólimnen
Artyq týǵan er edi,
Taısalmaı jaýap beredi.
Baıqazaqtyń aıtqan deregi:
«Janqoja artyq er edi,
Bul zamandaǵy ul edi,
Alty álimniń teregi.
Sol úshin Saýqymdy óltirdim,
Bolsa da saǵan keregi.
«Óltirdim,-dep,-Janqojańdy»,
Betime aıtyp, muqatyp,
Tabalap meni júr edi.
Maqtanǵan ótti azary,
Daǵdyry bitip ólgenshe,
Ajaly sonan, sebebi:
Tabynǵa satylyp óltirdi,
Emes ed oǵan jazaly.
Aıtqanymnan qaıtpaımyn,
Kelse de Haqtyń ajaly.
Taıynbaı shynyn aıtqasyn,
Ákimniń tústi nazary.
Erligine qyzyǵyp,
Bosatyp muny jiberdi,
Bermedi qorlyq-azardy.
Elge kelip Baıqazaq,
Ómir súrip, tazardy.
Janqoja kegin alǵasyn,
Álimde batyr Baıqazaq
Arǵa sheıit er jigit-
Qyran qustaı muzbalaq.
Maqtanǵanmen qanshama,
Suńqar bolmaıd japalaq.
Aıyrsań altyn-kúmisti ólshep girge,
Tursa da baqyr arzan basyp salmaq.
Kórined degdarlynyń bir belgisi.
Qynyndaı aq súńginiń altyn baldaq,
Jatpaıdy qap túbinde keskir almas,
Bek aýyz, qymbat myltyq kúmis qundaq,
Tyndasań, osy aıtylǵan asyldardan
ul týar bir adamnan osyndaı-aq.
Shyn júırik báıgi alady qymsynbaı-aq,
Er isin aıtyp men de, jasyrmaı-aq.
Jyrladym halyq sózin jeli tartyp,
Jazýǵa kúni-túni jalyqpaı-aq.
Jazýshy-Sultan uly, atym-Qarman,
«Kim,-degen,-sóz egesi?» bolsa suraq.
Janqoja osymenen aıaqtaldy-aı,
Zamannyń ol kúndegi bári sondaı.
Osyndaı ótti zaman neshe qıly-aı,
Basylyp jaýgershilik, qanaýshylyq,
Bul kúnde zamanymyz boldy jaıly-aı.
Myzǵymas halqymyz bir tilekte,
Aınymas birlesken el bir baǵytta-aı.
Sóz jazdym biraz oılanyp,
Aǵyzyp keýil bulaqtan.
Onsha júırik emespin
Báıgi alǵan baıraqtan.
Jaqaıymda Nurtýǵan
uzan júırik, shabylǵan.
Arǵy atasy-Espembet,
Til ónerin aǵyzǵan.
Úzilmeı kelgen iz eken,
Sóz tapqan júırik qııannan.
Bolmaǵanmen olardaı,
Qalmaı júrmiz biz daǵy
«Allalaı» aıtqan urannan.
Eki kitap jazyp shyǵardym,
Ózim taýyp oıymnan.
Burynnan qalǵan jeli bar
Qara sózben aıtylǵan.
Jylqyaıdar, Sartaı er eken
Qalmaqqa shaýyp kek alǵan.
Áıteke ádil bı eken
Teńdik alǵan dushpannan.
Syrym batyr baıbaqty
Dushpanǵa atyn oınatqan.
Serke batyr tabynda
Qalmaqty shaýyp shýlatqan.
Janqojany jyrladym
Patshaǵa qarsy oq atqan-
Álsizderdi jubatqan,
Jaýyzdardy jylatqan.
Oqyǵandar, jadyńa al,
Jaqsylardyń sózderi
Ketpesin aǵyp qulaqtan.
Bul sózimdi, minekı,
Halqym tyńdap unatqan.
Eńbek ettim erlerge,
Kóremin taǵy baǵymnan.
Jaqaıymnyń Berdińquly
Shyqqan sóz Qarman shaıyrdan.
Bersem deımin baspaǵa,
Ótkizip syn-synaqtan.
