BABALAR SÓZІ: Túlkibas ataýynyń shyǵýy tarıhynan
Bul joba aıasynda «Babalar sózi», «Qazaq handary», «Ejelgi qalalar tarıhy», «Halyq qazynasy» qatarly jańa aıdarlar ashyldy. «Babalar sózi» aıdary negizine «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda shyqqan 100 tomdyq aýyz ádebıetiniń jyr-tolǵaýlary, qıssa-dastandar, sóz ustaǵan sheshender men bılerimizden qalǵan naqyldar, tarıhı jádigerler alyndy. «Qazaq handary» aıdarynda tarıhymyzda eline qorǵan bolǵan handardyń ómiri týraly derekter beriledi. Al «Ejelgi qalalar tarıhy» aıdaryna qazaq dalasyndaǵy órkenıettiń ordasy bolǵan kóne qalalardyń tarıhy týraly jazbalar jarııalanady. «Halyq qazynasy» aıdary boıynsha Qazaqstandaǵy tarıhı, mádenı eskertkishter, qazaq halqynyń salt-dástúrleri, qolóner, qarý-jaraqtary týraly maǵlumattar berilmek. Joba materıaldary qazaq tilinde (qazaqsha jáne tóte jazýmen) agenttik saıtynda jarııalanady.
***
O basta bul jer Maılykent atalǵan eken. Osy Maılykent óńirinde Túlkibas degen áýlıe kisi ómir súripti. Kezinde elge kóp jaqsylyǵy tıgen, ár túrli aýrýlardy emdep, jazypty. Óziniń áýlıeligine qaramaı ol kisi óte qarapaıym bolǵanǵa uqsaıdy. Biraq el ishinde oǵan senbeıtin, kúle qaraıtyn adamdar da bar eken. Qasıetti Túlkibas oǵan esh mán bermegen. Bir kúni Túlkibas áýlıe qazirgi Túlkibas aýdanynyń ortalyǵy «Vannovka» men «Azattylyq» kolhozynyń shekarasynda ornalasqan Qosemshek degen tóbeniń etegindegi ózenge túıesin sýǵarmaq bolyp jetelep bara jatady. Sol kezde oǵan senbeıtin, sol aýyldyń biraz adamy artynan ájýalaı qarap, kúlip turady. Buǵan shydamaǵan Túlkibas áýlıe artyna qarap, álgi adamdarǵa túkirip qalypty. Sol sátte olar ezilip ketip, barlyǵy on eki adam bir-bir bastaýǵa, bulaqqa aınalady. Osydan bastap el onyń qasıettiligine sene bastaıdy. Keıinnen aýyrǵan adamdar qasıetti áýlıeniń túkirigi bar dep, sol bastaýdan sý ishetin bolypty.
Sonymen Túlkibas áýlıe ómiriniń sońyna deıin jurtty emdep, elge kóp jaqsylyq istegen. Óler aldynda ol kisi bylaı dep aıtqan eken: «Men ólgen soń meni Qosemshektiń joǵary tóbesine jerleńder. Ústine úsh dáý tas ákelip, bireýin ońǵa, bireýin solǵa, bireýin aspanǵa qaratyp qoıyńdar», depti. Onyń bul tilegin halqy ózgerissiz oryndapty.
Kúnderdiń kúninde osy elge jaý shabady. Biraq elge jaqyndaǵanda jaýdyń attary aıaqtaryn alǵa baspaı qoıypty. Ábden áýrege túsken jaý attaryn alǵa bastyra almaǵan soń keri qaıtady. Estigen el ań-tań qalady. Keıin Túlkibas áýlıeniń ústindegi oń jaqqa qarap turǵan tastyń joq bolǵanyn kórgen jurt bul keremettiń syryna túsingendeı bolypty.
Taǵy bir jyly qatty qýańshylyq bolady. Kókten bir tamshy tambaı el asharshylyqqa ushyraıdy. Sol kezde búkil el jıylyp, eldiń bedeldi bir adamyn basshylyqqa alyp Túlkibas áýlıeniń basyna kelip jalbarynady. Álgi eldiń bedeldi kisisi: «Eger osydan kómektesseń, atyńdy ómir boıy umytpaımyz»,- deıdi.
Sol kezde qabiriniń ústindegi aspanǵa qarap turǵan tas domalap túsipti. Tastyń úlkendigi sonsha-sol tastan birtalaı adam mert bolaly. Dál sol mezette aspandy bult torlap, jańbyr sirkireıdi, artynsha aq jaýynǵa aınalady.
Sodan soń jurt ýáde boıynsha sol óńirge «Túlkibas» atyn beripti.