BABALAR SÓZІ: Qıssasy Abylaıdyń bizge qalǵan
«Babalar sózi» aıdary negizine «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda shyqqan 100 tomdyq aýyz ádebıetiniń jyr-tolǵaýlary, qıssa-dastandar, sóz ustaǵan sheshender men bılerimizden qalǵan naqyldar, tarıhı jádigerler alyndy. «Qazaq handary» aıdarynda tarıhymyzda eline qorǵan bolǵan handardyń ómiri týraly derekter beriledi. Al «Ejelgi qalalar tarıhy» aıdaryna qazaq dalasyndaǵy órkenıettiń ordasy bolǵan kóne qalalardyń tarıhy týraly jazbalar jarııalanady. «Halyq qazynasy» aıdary boıynsha, Qazaqstandaǵy tarıhı, mádenı eskertkishter, qazaq halqynyń salt-dástúrleri, qolóner, qarý-jaraqtary týraly maǵlumattar berilmek. Joba materıaldary qazaq tilinde (qazaqsha jáne tóte jazýmen) agenttik saıtynda jarııalanyp otyrady.
***
«Jaqsynyń ózi ólse de, sózi ólmeıdi»,
Tamyry izgiliktiń úzilmeıdi.
Batyrdy, danyshpandy úlgi jaıǵan
Sheshender, shejireler bederleıdi .
Qazaqqa han bop ótken er Abylaı,
Ataǵy jer júzine shyqqan talaı.
Batyrlyq, danyshpandyq, handyǵynan
Azyraq sóz sóıleıin shyndy burmaı.
Shyn aty Abylaıdyń-Ábilmansur,
«Sabalaq» dep Uran sap «Abylaılap», jaýyn jeńip,
Keıingi urpaqtarǵa qaldyrǵan jyr.
Ejelden irge tepken ata-baba,
Qonysy bolǵan eken Syrdarııa.
Keıingi dáýrendegen zamanynda,
Orta júz, turǵan jeri-Saryarqa.
Ejelden qazaq, qalmaq jerge talas,
El shaýyp, kisi óltirip jasaǵan qas.
Jeńilip keıde olar, keıde bular,
Egesten el ortasy tappaı tolas.
Ár istiń ózine saı sebebi bar,
Sebepsiz jumyr is joq jan-jaǵy tar.
Qozǵaıyn artamannan az ǵana sóz,
Demeńder, munyń qandaı mánisi bar.
Shyǵysta bir han ótken Shyńǵys degen,
Qaharmen qan qaqsatyp el bılegen.
«Aspannyń astyn túgel alamyn» dep,
Qan ýystap, jynyn búrkip dúrildegen.
«Temýchın» dep estımiz áýelgi atyn,
Mońǵul dep uǵynǵamyz naǵyz zatyn.
Zalymdyq aıla-sharǵy, amal taýyp,
Asyrǵan saıqaldyqpen saltanatyn.
«Shyńǵys» dep atattyrdy ózin solaı,
Іrge jaıyp keńeıtti taýyp oraı.
«Shyǵysta Shyńǵys degen hanmyn,-dedi,-
Jer betin men meńgerem budan bylaı!»
Tapalap barǵan jerin basyp aldy,
Ashyǵyp barǵan saıyn artyq aldy.
Ketirip berekesin búkil eldiń,
Qulashtap talaı jerge jetip aldy.
Shyńǵystyń tórt uly bar sońyna ergen,
Joshy, Shaǵataı, Úgedeı, Tóle degen.
Tiride at tuıaǵy tıgen jerin
Ólerde osylarǵa bólip bergen.
Bılemek boldy bular tarap-tarap,
Bólisip neshe myńnan shańyraq sanap.
Kónshimek kóńilderi sonda ǵana,
Tórt buryshyn dúnıeniń alsa torlap.
Bılemek biri ońdy, biri soldy,
Bar álemge qulashtap sozyp qoldy.
Altyn orda, Aq orda handyq quryp,
Mal, baılyq, altyn-kúmis jıdy qordy.
Jońǵarda quba qalmaq qońtaıjysy,
Tuqymy osylardyń-bir arysy.
Indydan kelgen jaýdan saqtaıtuǵyn,
Turatyn barqyt belde qolbasshysy.
Taǵy da bir butaǵy Ǵaldan degen
Han bolyp, ol da bir kez dáýrendegen.
Qan alyp qadalǵannan qanǵanynsha,
Tabany órt qozdyrdy tıgen jerden.
Ǵaldannyń murageri Sýan Rabdan,
Beıbit elge búlik sap qylǵan maqtan.
Qasqyr bop qandybalaq qoıdaı qyrdy
Qazaqty Syr boıynda jaıyn jatqan.
Aıyrylyp ul atadan, qyz anadan,
Bastaǵy úı, asqan qazan jurtta qalǵan.
Taý asyp, qaıyń saýyp, tyr jalańash,
Arqaǵa qazaq aýdy Syr boıynan.
Kebinsiz, kómýsiz bop ólgenderi,
Tiri qaldy ash, aryp sendelgeni.
Tán tozyp, ilinip Qudaı boldy,
Qarysyp jaıaý-jalpy júrgenderi.
Sýǵa kep jaıaý-jalpy jıylypty,
El aǵasy qarııalar bylaı depti:
«Dúnıede qulaq estip, kóz kórmegen,
Aqtaban-shubyryndy kúni kepti».
Ótken is kózden ǵaıyp, kóńilde naq,
«Aqtaban-shubyryndy» qyldy qalmaq.
Jas ósip erjetkende, jarly baıyp,
Urpaqtar boryshtaryń kek qaıtarmaq!
Shyńǵys han Joshy atty úlken ulyn
Bıletti handyq quryp qazaq elin.
Joshy uly Batý baıtaq saharaǵa
Tigipti Altyn orda handyq týyn.
Ertistiń eki jaǵy-keń dalasy,
Oral taý, Aral teńiz aınalasy.
Kaspı men Saryarqadan Tıanshanda
Joshy han bola qaldy eldiń basy.
Joshynyń qazaq kónbes qaljaǵyna,
Túsedi egerlese ar jaǵyna.
Qazaq ta han bop ótken óz tusynda,
Ne aıtar múlgı berse árýaǵyna.
Sol kezde hannyń biri Kereı edi,
Úsh júzge bılik aıtqan egeı edi.
Aıdyny arystandaı syrttan batyr,
Ese alyp, elin elge teńep edi.
Kereı han bop ataldy alty alashqa,
Ǵadildikten tarqady árbir nusqa.
Hannyń ǵadil bolǵany eldiń baǵy,
Minezi ózgermeıdi jazy, qysta.
Eldiń basyn qurady, erdiń basyn,
Shaqyryp berekege yqylasyn.
Erte oılap árbir isti, aldyn boljap,
Keńesip pishýshi edi istiń basyn.
Adamnyń armany alys, ómiri shekti,
Dúnıe-aı turaǵy joq ol da ótti.
Kereı han dúnıeden qaıtqannan soń,
Ornyna han kóterdi el Jánibekti.
Jánibek han bop turdy ornyn basyp,
Óneri Kereı hannan turdy asyp.
El jigin, jerdiń shetin qolyna alyp,
Halqyna ǵadildikpen úlgi shashyp.
Ne qıyn máselege jaýap tapty,
Aqyldyń bitip jatqan kózin ashyp.
Artynan izin basty Muryndyq han,
Úsh júzge bılik aıtyp keltirgen sán.
Qasym han, Mamash, Tahır, Buıdash, Toǵym,
Haqnazar han bop ótken Shyǵaı, Sálim.
Han ótpes ádildikte Qasym hannan,
Atadan arnalǵandaı ozyq týǵa
Eleýli Úlgi aıtyp berekeli eldi súıip.
Jaý bolsa syrttan kelgen jaza berip,
Táýekel han kesirdi júrdi tyıyp.
Shyndyqty sóıleý kerek bilgen kisi,
Artyq qaırat, aqyldy zeıinimen,
Han bop ótti Esim han degen kisi.
El aıtar:-Eńsegeı boıly er Esim dep,
Alystap tereń oılar el qamyn jep.
Ár eldiń han saılanǵan jaqsylary,
Min taýyp aıta almady mynaý kim?-dep.
Jan emes Esim han da qarapaıym,
Ár istiń danalyqpen bilgen jaıyn.
Tili ótkir, oıy zerek, iske sheber,
Jaratqan ony artyq bir Qudaıym.
Júrgizip «Qasym hannyń qasqa jolyn»,
Jasaǵan «Esim hannyń eski jolyn».
Ózi oıshyl, ózi zerek-bul bir dáýlet,
Bir talaı dáýren súrdi teýip oryn.
Boljaıdy jasy jetip qalǵandyǵyn,
Balasy Salqam Jáńgir alǵan taǵyn.
Ákesi Esim hannyń jolyn qýyp,
Jáńgir han da keltirdi taǵy sánin.
Jáńgir han alǵan eken eki qatyn,
Biri qazaq, bireýi qalmaq zatyn.
Ekeýi eki ul taýyp azan aıtyp,
Áz Táýke, Ýálıbaqy qoıǵan atyn.
Jáńgirdiń bul ekeýi óz balasy,
Jalǵyz-aq sheshe bólek aıyrmasy.
Áz Táýkeniń sheshesi-qalmaq qyzy,
Báıbishe toqalymen joq baqtalasy.
Jáńgir han eki ulyna kóńili tolǵan,
-Er jetse, muram,-deıdi,-esen-aman.
Sańy aýyp bireýine alsam deıdi,
Qushtar bop, naǵashysy qolqa salǵan.
Qaıyp han Ýálıdiń naǵashysy,
Ol daǵy el aýzynda jaqsy kisi.
Qyz-qyrqyn balalary bolǵanymen,
Joq edi mura bolar ul balasy.
Jáńgir han-Ýálıdi bergen solaı,
Qarııa-batagóı dep kóńilin qımaı.
«Ózime basqa uldarym jetedi,-dep-
Erjetkende kelmeı me, qalsa syımaı».
Ýálıdi alyp qaıtty naǵashysy,
Armanǵa jetti bitip bar jumysy.
«Uldy-arqaý, qyzdy-boıaý» deıdi qazaq,
Qyz-qonaq, ul baılaýly bop yrysy.
Jáńgir han bergennen soń ózi qıyp,
«Balam» dep aıta alǵan joq aýzyn tyıyp.
Jáńgir han dúnıeden ótken kezde,
Áz Táýke han bop qalǵan taqqa minip.
Atalyp Táýke han bop el bıledi,
Aıyrmaı jarly, baı dep teń bıledi.
Artyq qaırat, tapqyr oı bolǵandyqtan,
Eshkim dep aıta alǵan joq «kem bıledi».
Er jetti Ýálıbaqy naǵashyda,
Artyq bop óz teńinen baǵasy da.
Eline qurmettiniń biri boldy,
Hany da aıalaıtyn, qarasy da.
Naǵashy, qaıyn da jurt-er
Tıimdi bolsa eger tóńirekke.
Sol eldi baýyr basyp meken etti,
Qorǵan bop Ýálıbaqy kem-ketikke.
Birtalaı myqty bolyp dáýren súrgen,
Toıtarǵan talaı jaýdy shetten kelgen.
Soǵysqan qazaq, qalmaq bir qyrǵynda,
Qapyda Ýálıqaby jaýdan ólgen.
Bar edi jalǵyz uly,-jetim qaldy,
Týǵanda «Abylaı» dep atyn qoıdy.
Jigeri jetimdikti eletken joq,
Jasynan asqan tentek, sodyr boldy.
Bolǵanmen elge tentek, jaýǵa qatal,
Jaý dese jalǵyz ózi buzar qamal.
«Qanysher Abylaı» dep el atapty,
Qatýlansa jany ashyp demeıdi obal.
Jaý dese toptan ozǵan bolǵan batyr,
Aldymda ólim bar dep qylmas sabyr.
«Bir tomar júırikke de» degendeıin,
Qalmaqpen bir soǵysta ólipti aqyr.
Ataqty batyr edi el qorǵaǵan,
Keled dep oılamaıdy ajal qaıdan.
Soǵysta ajal jetip ólip ketip,
Jalǵyz ul qalǵan eken Abylaıdan.
Ólgenderdiń artynan ólý qaıda?
Erjetip ul da jetti osy jaıda.
At qoıǵan «Ýálı» dep áteı arnap,
Júrsin dep ákem aty shyqpaı oıda.
Estigen júrýshi edi kúlimsirep,
Áke atyn balasyna qoıǵan ne dep.
El qoıdy laıyqtap bir qosymsha at,
Desek te Kórkem Ýálı bolady dep.
Ózi de atqa laıyq kórkem edi,
Bir jaqsy adam bolar artqy tegi.
Arysta alty alashqa jol bermeıtin,
Bastaıtyn qalyń qoldy serke edi.
Qarasa shahızada kórkemdigi,
Jigit bop ol da jetti segiz qyrly.
Tuqymy qarakóktiń bir degdar dep,
Tańyrqap tamsanady kórgen eli.
Qolbasshy, ári batyr jaýǵa shabar,
Egesse, ese alady jaýdan neler.
Qalmaq, qazaq soǵysqan bir qyrǵynda,
Qaıyspaı Kórkem Ýálı jaýdan óler.
Qalmaqtan qazaq kórdi qıyn isti,
Qyrylyp, asharshylyq kúıge tústi.
Jaý talap, jap-jadaǵaı jurty qalyp,
Jan-jaqqa jaıaý qańǵyp, tentiresti.
Soǵysta Kórkem Ýálı ólip ketken,
Jas áıel jesir qalyp, qańǵyp ketken.
Jas áıel, ózi sulý otyra ma?
Bireýge Táshken jaqta tıip ketken.
Bolmaǵan soń qormaly-ámeńgeri,
Qalmaǵan soń baspana, kún kóreri.
Qalsa da ishte alty aılyq han urpaǵy,
Ólmeý úshin kúıeýge tıgen edi.
Baıaǵy ishte qalǵan bala týyp,
Sol jaqta meken etip qaldy turyp.
Dep qoıdy «Ábilmansur» onyń atyn,
Erjetip ol da on tórtke keldi jýyq.
Kún bermeı ógeı áke tabashy bop,
Súıeldeı kóz aldynda jarasy bop.
Sóz shyqty árbireýden kúńkildegen,
«Qazaqtyń jetim qalǵan balasy» dep.
Sıpaty bul balanyń elden bólek,
Bala joq sol bir elde aıtar teń dep.
Sabyrly, tereń oıly, sózi batym,
Kórgen jan tańyrqaıdy «mynaý kim?» dep.
«Ákesi-qazaq» dese qaıran qalar,
Bul qazaq qaı jerde dep bolar qumar.
Suraý sap áke jónin sheshesinen,
Bir kúni bala bozdap, salady zar.
Sheshesi baıan etti bilgenderin,
Bul jaqqa qalaı qańǵyp kelgenderin.
Ákesi, atasy men babasy da
Soǵysta qalmaqtardan ólgenderin.
Sheshe aıtty:
Arǵy tegin bilmeımin dep,
Estigem Saryarqada mekeni dep.
Qatpaǵan qabyrǵań da jas sábısiń,
El-jurtty sen qańǵyma izdeımin,-dep.
-Eı, sheshe, meni bulaı aldamasań,
Toǵyz aı kóterdim dep zarlamasań.
Erjetip, es bilgende tastady dep,
Bermeseń teris bata, qarǵamasań.
Bul jerde tura almaımyn qoısań baılap,
Qoısa da Túrkistanǵa sultan saılap.
Arman joq óz elimde ultan bolsam,
Júrgenshe zyǵyrdanym kúnde qaınap!
Sheshetaı, qal demeshi munda turyp,
Jetimge irgeli elde tımes quryq.
«El-jurtsyz, ákesiz» dep, «súıeksiz» dep,
Bul jerde júre almaımyn sózden synyp.
Ketemin ne bolsa da sol el jaqqa,
Kim talasar Táńirim bergen baqqa?
Kegimdi tiri júrsem ketirmespin,
Óltirgen úsh atamdy sol qalmaqqa.
Sheshesi qaıyryp sóz qyla almady,
Balasy ketý oıyn bura almady.
Jaǵalap elden-elge ketti júrip,
Anasy qaıtyp habar ala almady.
Toqtamaı Ábilmansur ketken júrip,
Jyla qonaq júrispen el qydyryp.
Bilmekke eli jónin kele jatyr,
Uly júz Tóle bıdi alǵan taýyp.
Kórmegen, estimegen Tóle bıdi,
Bireýden jaıyn júrgen surap bildi.
«Bı bolsa eldiń jaıyn biledi»,-dep
Úıine izdep kelip, sálem berdi.
Balaǵa bı qaraıdy kózin tiktep,
Týǵan jan jaı adamnan bul emes dep.
Kıgenmen kóne tymaq, jyrtyq shapan,
Kózi otty, jigeri artyq jas túlek dep.
Qus bolsa, aq suńqardyń balapany,
Adam bolsa, zaty artyq asyl jany.
Erjetip aman-esen atqa minse,
El-jurttyń bolatyndaı arystany.
-Shyraǵym, qaramysyń, tóremisiń,
Atyń kim, ata tegiń bilemisiń?
Qaıda týyp, qaıda óstiń, qaıdan keldiń,
Sen teksiz bolsań, óstip júremisiń?!
Shashy ósip ketse daǵy qulaq basyp,
Keń mańdaı otty kózge tur jarasyp.
Janary jalt-jult etip seskentedi,
Júrgendeı áldekimmen baq talasyp.
-Bıeke, jahan kezgen men bir sorly,
Ákem ólip, sheshemiz qorlyq kórdi.
Bildirer ony maǵan týysym joq,
Atymdy men bilmeımin ne dep qoıdy.
Týǵan jer bile almaımyn, qaı elimdi?
Kóp suraý áýre bolar bilmegendi.
Belgisiz ózime de aty-zatym,
Tileımin ózińizden at qoıýdy.
-Baıqasam nazar salyp ajaryńa,
Jetpeıdi kózim iske jararyńa.
Ketipti shashyń ósip shýdalanyp,
Dáp laıyq «Sabalaq» at bul jaıyńa.
Bala da joq demedi, qaqty ıegin,
Emes dep bı oılaıdy mynaý tegin.
Ah urar qaıǵylanyp anda-sanda,
Shyǵarmaı odan ózge eshbir jónin.
Oıy joq bul at maǵan ar deıtuǵyn,
«Sabalaq» dese boldy «a» deıtuǵyn.
Kórgen kúlip, estigen tań qalsa da,
Sıqyna Sabalaq at dál deıtuǵyn.
Balanyń oıy-alysta, kóńili-erek,
Syr shertip esh adamǵa aıtpas derek.
Tólege qolǵanat bop júre turdy,
Basqany es jıǵan soń keıin kórmek.
Kúshi artyq, aqyly darııa jas basynan,
Ár iste artyq turdy qurbysynan.
Patshanyń shahızada shyn beınesi,
Baıqasań árbir belgi nusqasynan.
Malshy bop, taıaq ustap qoıyn baqty,
Kesh jatyp, erte turyp otyn jaqty.
Buıyrǵan árbir isti kóńildi istep,
Baıypty minezimen bıge jaqty.
Qoıdan ótip, onan soń baqty túıe,
Neni baqsa, sol malǵa bolyp ıe.
Otyn alyp, júk artyp, irkit pisip,
Qulyn baılap, saýǵyzdy jıyp bıe.
Bı daǵy bul balaǵa kóńil bóler,
Qupııa árbir iste synap kórer.
«Tapsa eger óz qatynym osyndaı ul,
Qudaıdan bolmas ed,- dep,- basqa tiler».
Sabalaq ister isten jalyqpaıdy,
Kezikse qıyn iske taryqpaıdy.
Іstegen isteriniń bári bapty
Elden erek isiniń paryqtary.
Sabalaq qatty uıyqtaıdy meıiri qanyp,
Jastyǵyn basqa jannan bıik salyp.
Eki aıaq eki jaqqa keter alshaq,
Qos qoly eki jaqta qulash jaıyp.
Joǵary basyn nege tartady eken?
Tórt jaqta tórt borbaıy jatady eken.
Uıqysy, jatýy da jannan bólek,
Bile almaı Tóle basy qatady eken.
Bir jerde sol kúnderi toı bolypty,
Barsam dep bala toıǵa oı bólipti.
-Mal ıen, aýyl da ıen, sen de ketseń,-
Bı:-Barma, sarqyt ákep berem,-depti.
Toı qylǵan bir baı adam saltanatty,
Tólege toı malynyń basyn tartty.
Bir kesip ezýinen tabaqqa sap,
Qalǵanyn oramalǵa orap apty.
Sarqyt dep Sabalaqqa bermek bopty,
Tóle bı taǵy synap kórmek bopty.
Qasyna erip barǵan atqosshyǵa,
«Sarqyt dep Sabalaqqa apar»,-depti. Sal qımylyna sol bir shaqta.
Estigen-kórgenińdi maǵan kep aıt,
Ótirik bir aýyz da qosyp aıtpa!
Mynaý dep toı sarqyty alyp barǵan,
Sabalaq maldan kelip uıyqtap qalǵan.
Tórt jaqta tórt borbaıy, basy bıik,
Kerilip jatysyna qaıran qalǵan.
Sabalaq oıanǵanda sasqalaqtap,
Qaraıdy tóńirekke kózi alaqtap.
-Qoryqtyń sonsha nege?-dep surasa,
Bylaısha jaýap berdi sózin baptap:
-Kóp qalmaq kelip qapty eldi basyp,
Men júrmin qalmaqtarmen jaǵalasyp.
Óńim dep atyp tursam, túsim eken,
Oıandym sol sebepten sasqalaqtap.
Atqosshy bı jibergen basty berdi,
-Sarqyty toıdan bergen osy,-dedi.
Aldy da, bulaq baryp betin jýyp,
Shaqyrdy qurby-qurdas, serikterdi.
-Sarqyt je,-dep shaqyrdy joldastaryn,
Toımasań da aýyz tı toıdyń dámin.
Bıekem toıdan sarqyt dep ákeldi,
Barmasań da, sodan bil toıdyń jaıyn.
Olar da kep otyrdy tizelesip,
Kóz, qulaǵyn olarǵa berdi kesip.
Qalǵanyn ózi mújip, mıyn jedi,
Bolsyn dep toı-mereke teń kúlisip.
Atqosshy qaıran qaldy Sabalaqqa,
Jetimge jarasymsyz myrzalyqqa.
Óziń toımaı júrgende elge berdiń,
Ózińe bul jomarttyq laıyq pa?!
-Biri kóz, biri qulaq bolar maǵan,
Adamǵa bergen jaqsy qolda bardan.
«El tany asyń barda berip júrip»,
Degen sóz burynǵydan bizge qalǵan.
Zamandas olar maǵan serikterim,
Bolǵan soń bular janda zerikpedim.
«Adammen adam kúni» bolady eken,
Jalǵyz ómir súrgen jan kórip pe ediń?!
Atqosshy tańyrqady kórgenine,
Tatymdy jaýap aıtyp bergenine.
Kórgenin, estigenin buljytpastan
Jetkizdi Tóle bıdiń endi ózine.
Tóle bı kópten beri nazar salǵan,
Aıtqany atqosshynyń emes jalǵan.
«Elge tutqa bir adam bolar» deıdi,
Dúnıede tiri júrse, ólmeı aman.
Tórt jaqqa tórt borbaıyn kergendigi,
Meńgerem tórt tarapty degendigi.
Qasqaıyp basy onyń bıik jatsa,
El-jurttyń bolar ma eken kemeńgeri?
Bir jumbaq bul balanyń qylyqtary,
Shyǵady qandaı óner jýyqta áli.
Syr berip, «bala pálen» demegenmen,
Tóle bı onan ǵajap syr uqqan-dy.
Túıeden ótip, bala jylqy baqty,
Jaratyp baptap mindi ásem atty.
Tımegen júgen-quryq asaýlardy,
Shyńǵyrtyp, jýasytyp noqta sapty.
Tóle bı ózi bergen ruqsatty,
Baǵady jigit jylqy parasatty.
Mine ber kóńilińe jaqqandaryn,
Jorǵa-júırik, júrisker tulpar atty. Jylqyny qysta barar otarǵa aıdap,
Aýylda jazda júrdi bıe baılap.
Qalmaqtar Sharysh bastap eldi shapty,
Qazaqty almaq bolyp túgel jaýlap.
Attandy atqa mingen jigit qalmaı,
Toqtamas namysty er shepke barmaı.
Saılandy Sabalaq ta baramyn dep,
«Sen barma, jassyń» degen sózge unamaı.
-Sen jassyń, jaǵalasar jaýǵa barma?
Ketersiń jemtik bolyp naızalarǵa.
Teń bolar soǵysqanmen aýylda bop,
Saqtasań ıt-qus, jaýdan maldy amanda.
Degende, bala qatty oılanady:
«Jetse ajal, qashqanmen kim qalady?!
Іzdegen ata jaýym kelgende ózi,
Shaıqaspaı janym qalaı tóze alady?
Sheshemdi kegim úshin qıyp keldim,
Janymdy shúperekke túıip keldim.
Almaıtyn ata-baba qandy kegin,
Qalmaqqa qul bolýǵa týyp pa edim?!
Bola ma jelkildegen týdan qalsam,
Elimniń er qosyny-dýdan qalsam?
Bolmaıym ba elge-kúlki, erge-namys,
Qoıandaı jelden qoryqqan buǵa qalsam».
Jóneldi japa-jaıaý sodan bylaı,
Minýge kólik eter at suramaı.
Tóle bı at, azyq ta al degen joq,
Ketti dep «barma» degen sózge unamaı.
Bı oılady: «Eseıse er bolar edi,
Kúsh-qaırat, aqyly da tolar edi.
Qatpaǵan buǵanasy sábı qalpy,
Qıylyp qyrshynynan solar ma endi?
Eseıse, elge septik qylmas pa edi,
Er miner elden bir taı týmas pa edi?
Til alsa, on myń jylqy sonyki ǵoı,
Bir taıyn bı atasy qımas pa edi?!
Til almaı ketem dese, ózi bilsin,
Minbesin bir taı ustap, ııa minsin.
At, qarýsyz toıshylap barǵandaı bop,
Baram dese jaýyna baryp tursyn».
Sabalaq sol ketkennen ketip qaldy,
Arqalap talaı azap, kóp sandaldy.
Miner at, kıer kıim, qarýy joq,
El kezip, soǵys jaqqa qulaq saldy.
Yntasy qalmaqpenen bir soǵyspaq,
«Ejelgi ata jaý» dep kegin almaq.
Astynda at, qolda qarý bolmasa da,
Áıteýir «jaý bar» degen jaqqa barmaq.
Ol oıyn Sabalaqtyń kim biledi,
Kim buǵan qarý ilip, at beredi?
El kezip bas-aıaqsyz kele jatsa,
Aldynan bir baı aýyl kez keledi.
Aýyldyń kele jatyp syrtyn janap,
Bireýden at sýarǵan aldy surap.
-Aýyly Temirbaıdyń,-degen edi,
Buryldy keteıin dep bir sýsyndap.
Baıyppen úıge kirip, sálem berdi,
Otyrǵan báıbishe men baıdy kórdi.
Jas bala tanymaıtyn, syrty kirbeń,
Temirbaı:-Men kórmegen bul kim?-dedi.
Temirbaı sálem alyp, jón surady,
Ákesi, eli-jurtyn teń surady:
«Barasyń qaıdan kelip, qaısy jaqqa,
Atyń kim, baıan etshi?»-dep surady.
Bala aıtty:
-Jahan kezgen men bir jetim,
Bilmeımin qaıda ekenin eli-jurtym.
Kisini esirkegen jaqynym dep,
El kezgen jetimekpin-osy sıqym.
Bilmeımin ákem atyn pálenshe dep,
Atymdy el aıtady «Sabalaq» dep.
At pa eken ákem qoıǵan, el qoıdy ma?
Bilmeımin bul jerin de áli tektep.
Basymnan kim sıpasa, sol bop ákem,
Alaıyp qabaq shytsa, qorqyp ketem.
Alda aǵa, artta ini-janashyr joq,
Jandaımyn bul ómirge týǵan bóten.
Temirbaı qaıran qaldy sózderine,
Jarq etken najaǵaıdaı kózderine.
Qaıyrmaı qaıta jaýap az kidirdi,
Balaǵa qaraı berip kóńil bóle.
-Joq bolsa, janashyryń panalaıtyn,
Jumysyń bolmasa eldi aralaıtyn.
Tamaq ta, kıim de bar saǵan jeter,
Mal da bar shamań jetse baǵa alatyn.
Qonaq bol, birneshe kún demińdi alyp,
Turaqtap barar jerdi esińe alyp.
Sen úshin qazan asyp, ot jaqpaımyz,
Jaıaýlap kelip qapsyń ashyp-aryp.
Sabalaq bas ızedi unaǵandaı,
Oı soqty-aıaldaıdy bir jumadaı.
Sezdirmeı Sabalaqqa baı, báıbishe,
Qupııa sóılesedi elge jaımaı.
-Toǵyz aı ekiqabat, bolsań júkti, Balany taba almassyń mundaı, tipti.
Adamnyń asyly eken myna bala,
Bala ǵyp baǵyp alsaq, nemiz ketti.
Bala joq bir shyr etken kindigimnen,
Kórmesem, kimnen kórem, Táńirimnen?
Ózińnen týsa bala budan artpas,
Baıqasam, bul balanyń turqy bóten.
Báıbishe baıdyń sózin qaıyrǵan joq,
Balany kórgen saıyn kóńili toq.
Kókten tilep júrgenim ózi keldi,
Artyma qalar bolsa osy ıe bop.
Qýandy báıbishe de ul tapqandaı,
Balany meıiri túsip unatqandaı.
Temirbaı kóp áńgime aıaǵynda,
Bastady maı tamyzyp sózdi mundaı:
-Eı, bala, kóńilim toldy seni kórip,
Balaǵa bir shyr etken edim jerik.
Janymda týystarym az da emes,
Shyqpaıdy biraq birge úıden erip.
Aıtatyn buıymtaıym mynaý saǵan,
Bala bop turyp qalsań qaıted maǵan?
Mal-janǵa menen keıin sen ıesiń,
Ólsem qoı, taza arýlap, júrseń aman.
Bóten oı Sabalaq ta bildirgen joq,
Temirbaı báıbishe men qaldy máz bop.
Soǵysqa barar oıy taǵy da bar,
Dep túıdi sáti tússe erte-kesh joq.
Sonymen Temirbaıǵa bala boldy,
Temirbaı bul balaǵa pana boldy.
Basqaryp aqylmenen árbir isti,
Sabalaq dál on segiz jasqa toldy.
Báıbishe, Temirbaıdyń, toqaly bar,
Jamaǵat, el-aǵaıyn keıde ishi tar.
«Sabalaq toqalmenen kóńildes»,-dep
Kóre almas kúnshilderdiń ósegi bar.
Bul ósek baıǵa jetti emis-emis,
Bar desip Sabalaqta sýyq júris.
Estipti Sabalaq ta bul ósekti,
Ár jerde sóz qylysqan sybys-sybys.
Sabalaq shydamady myna sózge,
Kóp túspeı, namysy kep el kózine.
Doldanyp, belin býyp keteıin dep,
Qulaq estip, kóz kórmes alys jerge.
Aýyzdan shyqqan sózdi jııý qıyn,
Tarap ketken ósekti tyıý qıyn.
Aýzym bar dep sóıleıdi keıbireýler,
Olardyń aýzyn jippen tigý qıyn.
Bir kúni bylaı dedi Temirbaıǵa:
-Siz-áke, men-bala bop júrdim munda.
Soǵysyp qazaq, qalmaq jatyr eken,
Keledi meniń barǵym soǵys jaıǵa.
Jalada qaldym beker sózge ilinip,
«Aqta» dep, kimge baram men júginip.
As berip, at mingizip, ardaqtadyń,
Týysyń kóre almady ishi kúıip.
Qalmaqtyń tur qazaqtan kúshi artyp,
Qazaqqa soǵys saıyn tisi batyp.
Qýmaǵan el namysyn er bola ma?
Sabyr qyp tura almadym úıde jatyp.
Janym bar jaý degende, jalyndaǵan,
Qalmaqta kegim aýyr alynbaǵan.
Ne ólip, ne óltirip oralaıyn,
Eı, ata, ruqsat ber endi maǵan.
Temirbaı tómen qarap oılady kóp,
Bir qaıaý kóńiline keldi me dep.
«Ósegi ot basynyń túgemeıdi,
Aǵaıyn kóre almady-aý, beldeý jaý bop».
-Aǵaıyn baǵyń artsa, kóre almaıdy,
Qolda joq bolsa, bólip bere almaıdy.
Estip em, eske kirmes sýyq ósek,
Týysym bizdi bólmeı tura almaıdy.
Sen maǵan bala boldyń Qudaı qosyp,
Bop júrdik ata-bala qurmettesip.
Bas qurap, enshi berip, otaý tigip,
Bereıin dep júr edim, mezgil tosyp.
Arıdy at tuıaqtan, er qulaqtan,
Ósegi kóp jamannyń janǵa batqan.
Ot jaǵyp aramyzǵa bólmekshi eken,
Bezgender adamdyqtan, ar-uıattan.
Armanǵa jete almadym oılaǵanmen,
Barmadym budan ary boljaǵanmen.
Sóz erip, ósek qaýlap saǵyń synar,
Turmassyń endi munda zorlaǵanmen.
Bir kúnde «bala bol» dep qalaǵanmyn,
Týǵanǵa týmasań da, balaǵanmyn.
Alyp ket mal-dúnıeden qalaýyńdy,
Esińde tiri júrseń, men bolarmyn.
Ketýge nıet burdyń, qaıt demeımin,
Aınalyp qaıta kelseń, jat demeımin.
Alyp ket keregińdi, taǵy ótinem,
Qolyńdy esh nárseden «tart» demeımin.
-Eı ata, týmasań da meıiriń tátti,
Araǵa ósek sónbes otyn jaqty.
Áýeli, batańdy ber-ruqsat et,
Suraımyn sonan keıin sarbesti atty.
Úıretip óz qolymmen noqta salǵam,
Ańsarym kóp jylqyńnan soǵan aýǵan.
Deıtuǵyn «er jigittiń at-qanaty»,
Eshnárse qalamaımyn basqa sodan.
Sabalaq batasyn ap, atqa mindi,
Qolyna jarqyldatyp qarý ildi.
Jas batyr jalańdaǵan arystandaı,
Soǵysqan qazaq, qalmaq jerge keldi.
Úsh júzden barlyq qazaq jınalypty,
Qabanbaı orta júzden qol jıypty.
Bógenbaı uly júzge qolbasshy bop,
Ortaǵa Ábilmámbet tý tigipti.
Orta júz kishi júzben birigipti,
San batyr bar birinen-biri myqty.
Jaqyn jer dep deńgeıin áteı qalap,
Sabalaq Bógenbaıdy izdep ketti.
Bógenge sálem berdi Sabalaq kep,
Er Bógen jalt qarady «mynaý kim»? dep.
Jas jigit, jańa óspirim sary at mingen
Іzet qyp tura qaldy kóldeneńdep.
-Sabalaq, surasańyz, meniń atym,
Aýlynan Temirbaıdyń mingen atym.
El kegi, er namysy úıde qoımaı,
Qalmaqtan kek qaıtarý-amanatym.
Bógenbaı qaıta jaýap qaıyrǵan joq,
Bolǵandaı jaýabyna kóńili toq.
Sózine, minezine, kelbetine,
Ajarly aıbatyna qarady kóp.
-Eı, qaraq, qup bolady maǵan erseń,
Kóńilim toldy saǵan baıqap kórsem.
Kelbetiń jaýǵa jasyl túsirgendeı,
Jaýymnan men razy, ese áperseń.
Áýeli atymdy ustap, qasymda júr,
Keı jigit qara sózde bolady-dúr.
Jasymas, jaýdan qaıtpas syrtqy beıneń,
Sonda da soǵys jaıyn kózińmen kór.
Sabalaq estýshi edi Bógenbaı dep,
Kórmegen mundaı jaqyn qasyna kep.
Tańdanyp, órli-qyrly qaraı berdi,
Barady eki kózi Bógeńdi jep.
Bógenbaı dáý kisi eken, uzyn boıly,
Qarasur, qyr muryndy, oıly kózdi.
Iegi uzyn, kózi ótkir, bıik qabaq,
Kesek dene kórgennen kózge toldy.
Salaly jumyr kelgen uzyn saýsaq,
Aýyr júk zor denesi-atqa salmaq.
Aıbarly daýysynan jer silkiner,
Shaqyrsa uran salyp: «Maıanbaılap!»
Bári bar batyrlyqtyń múshesinde,
Olqy joq ózi istegen ár isinde.
Astynda Narqyzyl at alǵan baptap,
Topta joq mundaı jylqy mingen pende.
Sabalaq atqosshy bop júrdi janap,
Alǵan soń atshylyqqa ózi qalap.
Bógenbaı Sabalaqqa kóp qaraıdy,
Dep oılap, bir zor iske qalar jarap.
Soǵysqan eki-úsh jyldaı qazaq, qalmaq,
Jeńe almaı birin-biri júrgen arbap.
Tynyǵyp birneshe ret soǵyssa da,
Qazaqqa qıyn boldy qalmaqty almaq.
Qalmaqty bastap júrgen Ǵaldan Seren,
Ózi han, ózi batyr aıtsań tegin.
Qazaqqa jarlyq aıtqan-Ábilmámbet,
Onyń da taba almaısyń kemtik jerin.
Qalmaqtyń eń batyry Sharysh degen,
Ǵaldan han ony erekshe qurmettegen.
Jıylyp qalmaq, qazaq kóz jiberse,
Sharyshqa teń keler joq jalpaq elden.
Zor dene, túsi sýyq, shoıyn qara,
Baıqasań, júz kisilik bardaı shama.
Bilekteı belge oraǵan aıdary bar,
Uqsaıdy dýlyǵasy munaraǵa.
Kúshi men ádis-qaıla teń kelgendeı,
Myń buttyq qara tasty óńgergendeı.
Asyp tur myń san qoldan keser basy,
Tutqasy bolsa jerdi ıirgendeı.
Zor týǵan qalmaq eken jýan keýde,
Jan shyqpas teń aıtar buǵan múlde.
Maqtanyp eskekteıdi jeldengendeı,
Soqtyrǵan som altynnan bárin naqtap.
Tańdaýly bes qarýy ózine saı,
Qandaı jan qatýlansa qutylmas jaı.
«Jekpe-jek»,-dep toptan shyǵyp aıǵaılasa,
Qalyń qol bir tolqıdy adam tappaı.
Kóp shyqqan jekpe-jekke qazaq jaqtan,
Bárin de qalmaq jeńip, qylǵan maqtan.
«Batyrmyz júz kisilik» dep júrgender,
Túırelip naıza ushynda qulady attan.
Bógenbaı, Qabanbaılar-qoldyń basy,
Ábilmámbet hanynyń aqyldasy.
Batyr Bógen jekege shyǵam dese,
Unamaı Ábilmámbet boldy qarsy.
Joq josyq basshy jeke shyǵam deýge,
Adam saılap, tý ustap turam belde.
Qolbasshysy jyǵylsa, tý jyǵylar,
Jeńilgendik belgisi kórer kózge.
Bógenbaı sup-sur bolyp, túsi qashty,
Oıańdap otty kózin qabaq basty.
Sharyshqa jekpe-jekke shyqpaq boldy,
Qorlyǵy bul qalmaqtyń janǵa batty.
Unamaı Ábilmámbet qatań turdy:
-Sen ólseń, tý jyǵylyp, qol qurıdy.
Tobyńda er kezekke joq pa jigit?
Bar bolsa tańdap sodan shyǵar birdi.
-Eń myqtyńdy shyǵar,-dep, Sharysh turdy,-
Kesh qylyp, turamysyń, erte kúndi.
Bolmasa, týyńdy jyq, jeńildim de,
Seni tosyp atymnyń beli taldy.
Bógenbaı shyqpaq boldy kezegine,
Unamaı Ábilmámbet han sózine.
Surady sonda ruqsat: «Men baram»!» dep,
Sabalaq Bógenbaıǵa kep júgine.
-Eı, bala, sen shyqpaısyń, jasyń kishi,
On ese senen artyq onyń kúshi.
Kórmegen buryn soǵys jas balasyń,
Ol saıqal kóp soǵystan bar ádisi.
Qalasyń beker ólip, jeńe almaısyń,
Men qalam qaıǵy tartyp, kele almaısyń.
Áýeli men baraıyn, sen tura tur,
Týdy ustap, men kelgenshe qozǵalmaısyń.
-Men ólsem, bir bala óler kóp qolyńnan,
Ólmesem, serpiltermin azabyńnan.
Synap kór, Sabalaqty bul maıdanda,
Kegim bar túgemeıtin tórt atamnan. Tamam jurt jalt qarady, bir burylyp, Sabalaq «shyǵamyn» dep, tur júginip. Qatpaǵan qabyrǵasy jas balany, Er Bógen jibermeı tur kózi qıyp.
Bireýler aıtty: «Ruqsat berseńiz,-dep,-
Qaıratyn jas qyrshynnyń kórseńiz,-dep.
Ershikesh, ójet minez bala eken,
Shyqpas ol óz basyna ólim izdep».
Bógenbaı ruqsatty boldy bermek,
Qalyń qol tamashany endi kórmek.
Adaqtap bes qarýyn baptap alyp,
Minip ap Sarbestini boldy júrmek.
Sabalaq toptan shyqty «Abylaılap!»
Sharyshty «qaıdasyń?!» dep kózi jaınap.
Pańsynyp Sharysh turdy kózine ilmeı,
Keled dep bir balany ajal aıdap.
-Eı, bala,-dedi Sharysh,-qaljaqtama,
Mundaı ádet joq bizdiń qalmaqtarda.
Joq pa edi janashyryń aıalaıtyn,
Saǵan erte soǵyspaq, oılap qara!
Oqıdy sendeı bala moldasynda,
Taı minip jarysady úı qasynda.
Tobyńnan jigit shyqpaı, bala shyqty,
Qalǵany erkek emes, urǵashy ma?
Qazaqqa sendeı bala jazaly ma,
Bolmasa maǵan qylǵan mazaǵy ma?
Moınyńdy shilshe burap laqtyraıyn,
Turǵanda shydaı almaı ǵazabyma.
-Eı, Sharysh, balasynyp, qapyl qalma,
Meni aıap, jastyǵymdy esińe alma.
«Tanymas kúsh atasyn»-esińde me,
Jete me kóziń tiri qalaryńa?
Men ózim on segizge keldim jańa,
Óltiremin dep turmyn, beri qara.
Boıdaǵy qudiretińdi túgel jumsa,
Aıtamyn taǵy qaıta: «Qapy qalma!» -Eı, bala, soǵysam dep ólmeımisiń,
Soǵyssań, erjetkende kelmeımisiń.
Top kórmegen balany soǵysqa aıdap
Otyrǵan el minezin jón deımisiń?!
ıApyraı, meni qazaq qyldy mazaq,
Ótpes-aý dúnıede budan azap.
Kezekti aldymenen saǵan berem,
Onan soń moıynyńdy územ, shilshe burap.
-Eı, Sharysh, qalmaqtiki kezek buryn,
Ol joldy ertedegi burma qyrys.
Aıtyp qal armanyńdy, sen ólesiń,
Tosyp tur, ne deseń de, ajal búgin!
-Eı, bala, kóne almaımyn qaljaǵyńa,
Túsesiń sóz sóıleseń, ar jaǵyma.
Soǵysta on toǵyzdan boldym sheber,
Aqyrsam, shydamaısyń zardabyma.
Etekke týdyń basy qulaǵandaı,
Utylǵan sózden Sharysh shydaı almaı.
Atyna qamshy basyp tura umtyldy,
Kúshti qol ótkir naıza synaǵandaı.
Túkirip, eki qolǵa kúshin janyp,
Qyzaryp, eki kózi ottaı janyp.
Betke alyp óndirshekti kele jatyr,
Shyǵarmaq tý syrtynan bir-aq jaryp.
Qatty qol, tónip kelgen ótkir naıza,
Jarq etti aq saýytqa qadalǵanda.
Ózine-ózi senbeı qaldy turyp,
Naızasy dál ushynan maıyrylǵanda.
Sabalaq «Abylaı!» dep uran saldy,
Naızany maıyrylǵan julyp aldy.
Qulashtaı Sarbestige qamshy basyp,
Aǵyndap shaýyp kelip, kezek aldy.
Umtyldy Sarbestimen shoqtaı bolyp,
Atylǵan sary moınaq oqtaı bolyp.
Jelkeden ótkir qylysh sart etkende,
Sharyshtyń basy tústi doptaı bolyp.
Sharyshtyń basy tústi áýel jerge,
Kóz jetpeı, sene almaı tur kórgen pende.
Muqyl terek sekildi dene qaldy,
Dýlyǵa jerge túsip jarq etkende.
Tezdikke joq eshkimniń kózi jetken,
Saǵymdaı netken tezdik bolyp ótken.
Dýlyǵa jarq etkende attan tómen,
Tolyqsyp dııý dene qulap ketken.
Sharyshtyń kórdi eki jaq qulaǵanyn,
Ókirip qalmaq jaǵy jylaǵanyn.
Aǵyndap ketken atyn qaıta buryp,
Sabalaq kórdi Sharysh sulaǵanyn.
Eńkeıip at ústinen ildi basty,
Aıdardan taqymyna myqtap basty.
Attan!-dep «Abylaılap» qoldy bastap,
Qalmaqqa shalqar túste aralasty.
Syrylyp, qalmaq qashyp jóneledi,
(Qolynan qashpaǵanmen ne keledi?!)
Kes-kestep qazaq tosyp, aldyn alsa,
Serkesiz qoı sekildi bógeledi.
Qalmaqtar sol qashqannan qasha berdi,
Jetkenniń qazaq qanyn shasha berdi.
Buqpalap keıbireýler ólgen bolyp,
Jabyttap saı-jyrany jata berdi.
Qalmaqtar qasha berdi toqtaı almaı,
Bir jerge basyn qurap, toptaı almaı.
Árkimge óz tirligi tátti boldy,
Kim ólip, kim qalǵanyn joqtaı almaı.
Qalmaqtar sol qashqannan ketti qashyp,
Artyna bir burylmaı qatty sasyp.
Batysyn Tarbaǵataı kókteı ótip,
Aınalyp Barqyt belge jóneldi asyp.
Ókshelep qashqan jaýdy qazaq qýmas,
Ejelgi ata joly árkim buzbas.
Qalmaqtyń ábden kórip myna sıqyn,
Dep qaıtty endi bizge jaý bola almas.
Qazaqtar jaýyn jeńip qaıtyp keldi,
Basyna bir tóbeniń jıyldy endi.
Kim ólip, kim qalǵanyn surastyryp,
Táýba ǵyp, bir Allaǵa sıyndy endi.
Handary Ábilmámbet jıdy bárin,
Qadirlep, qasterledi batyrlaryn.
Shaqyryp Bógenbaıdan surap otyr:
«Sary atty jeke shyqqan kim»?-dep jaıyn.
-Ol batyr,-Bógen aıtty,-Sabalaq,-dep,
Ákem joq, ózi aıtady jetimmin, dep.
Atqosshym janymdaǵy ertip júrgen,
Aıtpaıdy, ata jónin bilmeımin, dep.
Bilmek bop Ábilmámbet ata jónin,
Jan emes myna bala júrgen tegin.
-Shaqyrshy atqosshyńdy, Bógen batyr,
Kóreıin sary attynyń ózim betin.
Sabalaq shaqyrǵan soń jetip keldi,
Qazandaı qara basty tastaı berdi.
Bilekteı aıdary bar qulash jetpes,
Seskenip kórgen adam betin burdy.
Sharyshtyń basyn kórdi alǵan kesip,
Baılanǵan qanjyǵadan bergen sheship.
Qaıran qap bul balanyń erligine,
Aıaldap, Ábilmámbet tur keńesip. -Eı, bala, uranyń ne «Abylaılaǵan»,
Elde joq mundaı uran taptyń qaıdan?
Kim ózi Abylaıyń, uǵyndyrshy,
Uranǵa estimegen qaldym qaıran.
Óziń bir jas balasyń-jańa talap,
Tańǵalyp erligińe turdym qarap.
Atyń kim, ákeń aty, eli-jurtyń?
Razy boldym saǵan, ber baıandap.
Bala aıtty:
-Abylaı degen-úlken ákem,
Ataqty ózi batyr, jaýǵa bekem.
Soǵystyń qasıetti bir pirisi,
Shaqyrdym dep «jaýymdy jeńer me ekem».
Sol babam batyr eken elden shyqqan,
Egesken talaı jaýyn jerge tyqqan.
Jasqanyp, jaltaqtamas jaý degende,
«Qanysher Abylaı» dep elden uqqam.
Ol ózi bir soǵysta jaýdan ólgen,
Jalǵanda qysqa ǵana ómir súrgen.
Ózi atyn ózi urandap shaqyrmaıdy,
Sondyqtan bul urandy el bilmegen.
Deıdi eken Ýálıbaqy arǵy atamdy,
«Qanysher Abylaı» der bergi atamdy.
Óz ákem Kórkem Ýálı degen kisi,
Dep qoıǵan Ábilmansur óz atymdy.
Bulardyń bári túgel bolǵan batyr,
Soǵysta árbireýi myńǵa tatyr.
Ákem, ata-babamdar jaýdan ólip,
Іshimde túgemeıtin qaıǵy jatyr.
Balanyń Ábilmámbet sózin tyńdap,
Bas ızep aıtqan saıyn otyr shyndap. «Bir urpaq Ýálıden bar deýshi edi,
Sol tuqym osy eken» dep tur moıyndap.
Balaǵa bylaı dedi Ábilmámbet:
-Ataıdy arǵy atańdy Esim han dep,
Ertede Esim hannan-Jáńgir týǵan,
Jáńgirden-Ýálıbaqy, Áz Táýke dep.
Táýkeden-Ábilqaıyr, týdy Bolat,
Bolattan-Sámeke men Ábilmámbet.
Ábilmansur, sen maǵan baýyr boldyń,
Esińe al, ata jóndi umytpaı jat!
Kıipsiń kebin kımeı kebenekti,
Bilgen jaqsy teginde ata tekti.
Baýyryna «baýyrym» dep, qatty basyp,
Kózinen sorǵalatyp jasyn tókti.
Sıpatyń, erligiń de tamasha eken,
Týylyp, ósken jeriń alash eken.
Jasynda naǵashysy alyp ketken,
Nemere-úlken aǵam balasy eken.
Eken ǵoı qabymyz bir, sabymyz bir,
Qaraǵym, kórgen isiń bir úlken jyr.
Qulannyń túzde týǵan qulynyndaı,
Kelipsiń týyp-ósip elden qıyr.
Men ózim-Áz Táýkeniń nemeresi,
Sen bolsań, Ýálıbaqy shóberesi.
Ýálıbaqy, Áz Táýke birge týǵan,
Bereıin men taǵymdy, bol ıesi.
Jetkenshe jas, aqylyń qasymda tur,
Taǵylym ap, tanyp-bilip tilimde júr.
Aıaıtyn meniń senen eshnársem joq,
Onan soń, óziń bas bop taǵymdy qur.
Qyrshyn jas namys úshin qurydy-aý»,-dep.
At qoıdym endi saǵan dep «Abylaı»,
Sabalaq, Ábilmansur qalsyn bylaı.
Atańnyń Abylaı degen aty sónbeı,
Jaınasyn aspandaǵy ot-juldyzdaı!..
Sabalaq sodan Abylaı atalypty,
Jasy úlken qarııalardan bata alypty.
Ańyz bop at-ataǵy elden-elge,
Erligi búkil elge taralypty.
Abylaı degen dańqy ketti shyǵyp,
Erligin saıypqyran túgel uǵyp.
Sharysh ólip, kóp qyrǵyn kórse daǵy,
Qalmaqtar qalǵany joq múlde buǵyp.
Qalmaqtar: «Joǵaltsaq, dáp Abylaıdy,
Qazaqta bizge qarsy kim shydaıdy?!
Dep oılap:-ózi jas, ózi batyr,
Sol ólmeı bizge, sirá, kún týmaıdy».
Kóp qaıla Ǵaldan Seren oılap ár kún,
Sharyshtyń almaq bolyp ólgen kegin.
Úıirlep tórt túlikten mal aıdatyp,
Óltirse Abylaıdy bermek tegin.
Bireý ońda bolǵanda, bireý solda,
Dúnıe kimdi salmas burań jolǵa.
Aryn satyp, kún kórgen áldekimnen,
Turypty til alysyp anda-sanda.
Bir talaı aralyqta zaman ótti,
Qalmaqtar Sharysh ólip bolǵan kekti.
Sol kekti qaıta baryp qaıtaram dep, Ǵaldan han adam jıyp kóp jinikti.
Jiberdi kórneý adam, jasyryn da,
Іzdetip Abylaıdy ár porymda.
Solardan áıteý bir kún til alypty,
Ketti dep Abylaıdy búgin ańǵa.
Abylaı jas kúninen ańǵa qumar,
Búrkit sap qansonarda ańǵa shyǵar.
Qýalap túrli ańdy, qyzyq kórip,
Keı kezde tipti, alystap elden shyǵar.
Bir kúni Ótegenmen ańǵa ketken,
Ań qýyp elden alys bir juma ótken.
Salbýryn sharshaǵan soń en dalada,
Dem alyp, at ottatyp, qalǵyp ketken.
Jantaıyp, atty tusap, jatyp qapty,
Uıqyǵa ábden kelgen qatyp qapty.
Qalmaqtyń jıyrmadaı jasaýyly
Bas salyp, osy jerde baılap apty.
Áketip Abylaıdy baılap myqty,
Aldyna Ǵaldan hannyń alyp jetti.
«Áketti Abylaıdy» degen habar,
Іlezde búkil elge tarap ketti...
Estigen Ábilmámbet sum habardy,
Úhilep, han ordada, qaıǵylandy.
«Óltirmeı, ne alsa da, qaıtarsyn»,-dep,
Ǵaldanǵa áteı arnap elshi saldy.
Elshiden sóz baılapty eki túrli:
«Jıyrma erge laıyqtap bersek qundy.
Turamyz sertimizde taban tirep,
Qansha mal alam dese aıtsyn shyndy.
Taǵy bir sózim mynaý sertim syndy:
Bermese, soǵysatyn aıtsyn kúndi.
Bitkenshe erkek kindik soǵysamyz,
Kim biler kim jeńilip, kim jeńedi? Toqtasyn eki serttiń bireýine,
Bolmasa, aıtsyn qoıar tilegi ne?
Ǵaldan han, jeti atańnan han bop óttiń,
Bilersiń el tynyshtyq tilerin de.
Bermeseń Abylaıdy tiri qolǵa,
Aınalar istiń arty-shyny zorǵa.
Shaqyram han basyńdy jekpe-jekke,
El jaıyn óz jaıyńmen qosyp oıla».
«Sertińe,-depti Ǵaldan,-basa almaımyn,
Soǵyssań kele bergin, qasha almaımyn.
Qyrylyp búkil qalmaq túgese de,
Topan sý qaptatsań da taısalmaımyn».
Ǵaldan han jatyp aldy kónbeımin,-dep,
Óltirem, tiri qaıtyp bermeımin,-dep.
Sharyshtyń quny qalaı jıyrmalyq?
Qunyna myń kisiniń teń deımin,-dep.
Qarysyp jatyp aldy Ǵaldan Seren,
Ábilmámbet sarǵaıyp jutty sherin.
Jan-jaqqa jarlyq aıtyp, habar saldy,
Qutqarý Abylaıdy boldy qıyn.
Ǵaldan han Abylaıdy ustap alǵan,
Maqtanyp mańaıyna daýyryq salǵan.
Shynjyrmen qol-aıaǵyn tas qyp baılap,
Jer qazyp, tirideıin kórge salǵan.
Abylaı biraz zaman kórde jatty,
Bolǵanda bes-alty kún bir dám tatty.
Zyndany jerden qazǵan-temir esik,
Kórýge bolmaýshy edi adamzatty.
Bir kúni zyndanynan alyp shyqty,
Saılaýyt, qorshaǵandar túgel myqty.
Aldyna Ǵaldan hannyń bas ıgizbek,
Kórsetip óltirmekshi bar qorlyqty.
Kóp qalmaq Abylaıdy ortaǵa alǵan,
Bekitip qol-aıaqqa kisen salǵan.
Kún kórmeı jer astynda úsh aı jatyp, Sarǵyshtap kesek dene solǵyndaǵan.
Sondyqtan ajary artyq qatýlanǵan,
Artyq tur zor denesi turǵan jannan.
Kirgenmen kózi ishine otsha janyp,
Kóp qalmaq músinine qaıran qalǵan.
Symbatty sulý dene, iri súıek,
Tulǵasy jumyr bitken beıne dińgek.
Biri aldynan jetelep, biri ıterip,
Kirgizdi han ordaǵa áreń súırep.
Ordasy Ǵaldan hannyń on tórt qanat,
Keltirip sánmen tikken bir saltanat.
Úı ishi torǵyn-torqa oıýlatqan,
Úzigi kestelengen qyzyl manat.
Ǵaldan han dál tórinde, taǵynda otyr,
Bir tilmash, eki ýázir janynda otyr.
Hanymy Ǵaldan hannyń qyzyl shyraı,
Mańyzdy bir báıbishe babynda otyr.
Baıqasa bir azamat uly bardaı,
Kishileý Abylaıdan jasy bardaı.
Endi ǵana boıjetken bir qyz otyr,
Han, hanym, bir ul, bir qyz-tórt adamdaı.
Ordaǵa tutqyndy alyp tórteý kirdi,
Qalǵany qylysh alyp syrtta turdy.
Bas qoıý handaryna paryz eken,
Kirgender tońqań qaǵyp basyn ıdi.
Bireýi Abylaıdy nuqyp qaldy,
Degendeı, ol nemene jalt qarady.
Basyńdy iı, sen de hanǵa degeni me,
Bilse de, bilmegen bop turyp aldy.
Orda jym-jyrt, dybys joq yzyń etken,
Kirgender aýzyn ashpaı buıryq kútken.
Áýeli, han keńesti bastamasa,
Qurmetsizdik bolar dep aıyp kesken.
Osylaı han ordanyń erejesi,
Kimniń teń bolmaq hanmen terezesi.
Shartty buzǵan pendege jendetterdiń
Daıyn tur qylysh pen dar, jerebesi.
Qıylyp han qarady Abylaıǵa,
Kezigip kórmegendeı mundaı janǵa.
Qaımyǵyp arystandaı aıbatynan,
Laıyq-aq er eken dep maqtaǵanǵa.
Shashy ósip, kıim kirlep, júdeý tartqan,
Jaraly qoly-aıaǵy kisen qaqqan.
Sonda da saǵy synbaı jaınańdaıdy,
Emesteı shymbaıyna qaıǵy batqan.
-Kimsiń sen?-dedi Ǵaldan,-jaýym qazaq,
Moınyńa salynyp tur bizdiń tuzaq.
Óltirip Sharyshymdy, eldi qyrdyń,
Kórsetip óltiremin saǵan tozaq.
Qalmaqqa nege boldyń sonsha dushpan,
It qazaq, ajalyń ǵoı seni qysqan.
Ólimniń bosaǵasyn tursyń attap,
Biz saǵan qyla almaımyz endi bostan.
Sharyshtyń seni óltirip, kegin alam,
Oılama dep: «bul joly tiri qalam».
Qunyna mal eseptep otyrmaımyz,
Birge bir, áýel seniń basyńdy alam!
Aryzsyz sen óltirdiń Sharyshymdy,
Jal-quıryq, alǵa ustar arysymdy.
Bizdiń jol-óltirerde tilek suraý,
Aıt, qane, aıtatuǵyn aryzyńdy!
dy osyny aıtyp Ǵaldan Seren,
Bergendeı Abylaıǵa sóz kezegin.
Tyńdaı tur jalyqpasań estigender,
Sóıleıin Abylaıdyń ne degenin.
-Esim han altynshy atam han bop ótken,
Úzilmeı tuqym qýyp bizge jetken.
Ábilmansur, Sabalaq-burynǵy atym,
Qazir el Abylaı dep atap ketken.
Saryarqa-qasıetti týǵan jerim,
Qandasym Ábilmámbet-asqar belim.
Óz ákem, ata-babam jaýdan ólip,
Qalmaqqa sol sebepten asqan kegim.
Sharyshtyń ózi shyǵyp jekpe-jekke,
«Biriń shyq!» dep aıǵaılap turdy kópke.
Namysqa shydaı almaı sodan shyqtym,
Kóne kek aralasyp jańa kekke.
Ol alyp áýel kezek naıza saldy,
Naızasy maıyrylyp batpaı qaldy.
Men alyp keıin kezek qylysh shaptym,
Domalap basy aldyma túsip qaldy.
Soǵysty ol maıdandasyp-armany joq,
Soǵysta eshbir qapy qalǵany joq.
Meni uıyqtap jatqanda baılap aldyń,
Ketedi-aý, osy jeriń armanym bop.
Urlyqpen uıqy ústinde baılap aldyń,
Armanym alysa almaı qapy qaldym.
Mal tonap, el búldirgen kinám de joq,
Qalaısha Ǵaldan maǵan qatýlandyń?
Elime pále tilep Sharysh bardy,
Sharyshtyń meniń elim nesin aldy?!
Shaqyryp jekpe-jekke kúshi jetpeı,
Qan tilep, qanyn tógip ólip qaldy.
Kúızelip bara jatyr qalyń elim,
Oıǵa qala sala almaı, taýyna egin.
Bolmasa sen qalmaqtyń shabýyly,
Kórkeıip qaıran elim, baıyr edim.
Keledi oryndalmaı oıda armanym,
Shapqan soń, jylda elimdi sendeı jaýym.
Oıymda orny tolmas ókinish sol-
Sen jaýdy joǵaltý ed oılaǵanym.
Jaı túsken jalǵyz aǵash selkildenip,
Tamyrsyz qurımyn ǵoı ketsem ólip.
Zardabyn jalǵyzdyqtyń tarttym qatty,
Osyǵan qaıǵylanam taǵy ókinip.
Jalǵyzbyn tórt atamnan beri qaraı,
Meni óltirseń qurıdy tuqym qalmaı.
Ketpedim qatyn alyp, bala súıip,
Degende han hanymy qaldy qaraı.
Hanymy bylaı dedi sózdi bólip:
Tórt ata kelgen eken jalǵyz bolyp.
Tuqymyń seniń daǵy qurymaı ma,
Jalǵyz ul Ámirsana qalsa ólip?
Degende Ǵaldan Seren qaldy oılanyp,
Bir qarap hanymyna kózi alaryp.
Abylaı orynynan ushyp turdy,
Hanymnyń qalmaqsha aıtqan sózin uǵyp.
-Ornyńnan,-Ǵaldan aıtty,-turdyń nege?
Qýanba jalǵyz aýyz aıtqan sózge.
Men seni óltirýden qaıtqanym joq,
Ol bos sóz qatyn aıtqan medeý kimge?!
-Aqyldy jan dep qaldym hanymyńdy,
Túsindi zerektikpen aıtqan shyndy.
Teń boldy bosatqanmen hanym sózi,
Teńedi men jalǵyzǵa jalǵyz uldy. Kúshtiler taý kóterer, tas kóterer,
Ólezge qaırat bitpes bas kóterer.
Aqyldy taý kótergen kúshti bógep,
Muzǵa gúl, tas betine altyn eger.
Qara kúsh adamdaǵy ol bir aıbar,
Alystan aqyl degen bir-aq arbar.
Bilek jýan bolǵanda birdi jyǵyp,
Bilimdi ılandyryp myńdy jyǵar.
«Qol qoıdym, mynaý sózi tegin emes,
Myń batpan, ońaı-ospaq jeńil emes.
Óltirmeı bul qazaqty qoıa bersek,
Qaıtalaı menimenen qylar ma eges?
Bar degen úsh armanym sózi de naq,
Ol arman ekeýi de maǵan ortaq.
Qapyda qaldym degen bir armany,
Bolatyn batyrlarda burynnan-aq».
-Ekensiń sen de jalǵyz tórt atańnan,
Kelemin men de jalǵyz tórt atamnan.
Jalǵyz ul jar degende-Ámirsana,
Ol ólse belgi qalmas urpaǵymnan.
Ólimge endi seni qııa almaımyn,
Qastandyq jalǵyzdyqqa qyla almaımyn.
Dos bop ót, ólgenińshe jalǵyz ulmen,
Bul sertten qaıta moıyn bura almaımyn».
Ǵaldan han Abylaımen kóp keńesti,
Toqtatyp sózdi aqylǵa kóp teńesti.
Ólimnen Abylaıdy shyn qutqaryp,
Alǵashqy qatýlanǵan qoıdy egesti.
Ǵaldan han kóp surady el jaǵdaıyn,
Eminip ishki-syrtqy kóp mán-jaıyn.
Ár túrli túıindi sóz sóılep otyr,
Jetkizip óziniń de armandaryn.
Abylaı Ǵaldan hanǵa unap qaldy,
«Elińde qoı kóp pe?» dep surap qaldy.
Abylaı qoıymyz kóp degen edi,
Qaıyryp Ǵaldan mundaı oıǵa saldy:
-Qoı degen tórt túlikte kóptiń biri,
Qoıshysy-ótirikshi, qoıy-ury.
Elińde usaq janjal basylmaıdy,
Mundaı el bolmas edi berekeli.
Ǵaldan han:-Kóp pe,-dedi,-sıyr, jylqy?
-Tórt túlik elimizdiń túgel múlki.
Bolmasa, tórt túligi qatar ósken,
Bolmaıdy saltanatty eldiń sıqy.
Han aıtty:
-Jylqy baǵyp qymyz ishken,
Tórt túlik maldy baǵyp, irkit pisken.
Keledi eńbeksizdeý ondaı halyq,
Alystaý berekeli ortaq isten.
-Elderiń,-Ǵaldan aıtty,-sala ma egin?
Abylaı dedi:-Egin sap, tókpes terin.
Tynyshtyq seniń eliń bermegen soń,
Ár jerde tolqyp júrip kórgen kúnin.
Ǵaldan han Abylaıdy synap kórdi,
Jerlerden kóńilge alǵan surap kórdi.
Aqyl men alyp kúshi teń toǵysqan,
Bilimdi, tereń oıly bir jan edi.
Ǵaldannyń Abylaıǵa kóńili tústi,
Syrlasyp ótkizdi olar talaı keshti.
Eki eldiń ortasynda eger bolsa,
Keńesip sheshpekke anyq ýádelesti.
Sonymen Abylaıdyń soty tyndy,
Abylaı ómir jolyn qaıta qurdy.
Ǵaldan han jalǵyz qyzy Gúldejaýdy
Ómirlik Abylaıǵa qospaq boldy.
Abylaı aman-esen elge qaıtty,
Qur qaıtpaı, hannyń qyzyn alyp qaıtty.
Aldynan Ábilmámbet ózi shyqty,
Basynan keshken isti túgel aıtty.
Kelgen joq qara kúshpen buzyp qamal,
Ár iske aqyl-aıla tapqan amal.
Kúsh-tentek, qazan buzar, aqyl aǵa,
Kúshke sengen aqylǵa bolar doǵal.
Otqa salsa kúımeıtin, sýǵa batpas,
Qudyqta qyryq jyl jatsa, tat ta baspas.
Qyryq jyl sý túbinde jatsa ıesiz,
Naq altyn sary túsin qubylta almas.
Sol kezde Ábilmámbet-hannyń basy,
Qýandy jasarǵandaı han ordasy.
Úsh júzge tutas túgel habar joldap,
Aıtyldy ulan-asyr toı jobasy.
Úsh júzge at shaptyryp, jıdy bárin,
Aıtypty syrt elge de toı qylaryn.
Aı buryn qos atpenen aldyrypty,
Eldegi uly qarııa, jaqsylaryn.
Úsh júzdiń jıyp aldy jaqsylaryn,
Aıtpaqqa handyq taǵyn tapsyraryn.
Toı qylyp Abylaıǵa bata surap,
Han saılap, halqy atynan baq tilerin.
Aıtady jasy alpystan ótkendigin,
Azaıyp aqyl-qaırat ketkendigin.
Han bol dep, Abylaıǵa aıtqan serttiń,
Mólsherli kúni búgin jetkendigin.
-Tórimnen kórim jýyq endi meniń,
Kenelttiń tiri kelip, toldy kemim.
Tiri kúnde bereıin óz qolymmen,
Minekı, handyq muram bolsyn seniń!
Ózimniń ulym da bar, qyzym da bar,
Bola almas biraq olar bir saǵan par.
El-jurtym razy bolsyn, árýaq ta,
Teginnen babańyzǵa qaryzym bar.
Balamdy Qubaıdolla berdim saǵan,
Bolady ol da ózińdeı saıypqyran.
Artta ini, baýyryńda balań bolsyn,
Bilinbes jalǵyzdyǵyń bolsa aman...
Han taǵyn sóıtip berdi Ábilmámbet,
Abylaı han bop qaldy alyp mindet.
Arysy alty alashtyń razy bop,
Jasady Abylaıǵa úlken qurmet.
Abylaı han bop ótti sodan bylaı,
Keremet aqyl tapty talaı-talaı.
Aqyldyń bitip jatqan kózin ashty,
Jaqsymen jaqyn júrip janasalaı.
Qol jıyp elindegi batyrlardan,
Qorǵady elin kelgen syrtqy jaýdan.
Armany otyryqtap qala salyp,
Toptasyp jer emshegin bolmaq saýǵan.
Kereıden janǵa tartty Jánibekti,
Týysy jannan bólek, zaty tekti.
Nusqasyn kórgen jannyń kózi toıar,
Shoı jelke, shoıyn dene, jýan myqty.
Esikteı keń keýdeli kere qulash,
Keń ıyq, qaqpaq jaýyryn, taıqazan bas.
Qol-aıaq bulshyq eti bólek-bólek,
Qol tıse bilinedi beıne bir tas.
Qap-qara kishkene kóz, jalpaq betti,
Qyr muryn, shyqshyty keń qalyń etti.
Appaq tis qoldan tizip qalaǵandaı,
Seldir murt, qalyń erin, saqaldy epti.
Atqosshy jastaıynan batyrlarǵa,
Baqyrshy atanypty ol taǵy da.
Qara ulan, qara bala dep te aıtady,
Óz atyn jaý aldynda jasyrýǵa.
Mineri-kók dóneni tańdap maldan,
Qolqa sap naǵashydan surap alǵan.
Salqy tós, oraq moıyn, tomaǵa kóz,
Joq edi kóńili qalǵan janýardan.
Shelek tanaý taý jelin tartsa jutar,
Ysqyrsa ekpininen úı qulatar.
Keń sala, baýyry jazyq, jumyr tuıaq,
Jan shyqpas, shaýyp ketse, oǵan shydar.
Jelip ketse, basady jelmaıany,
Ór, eńis talǵamaıdy taý, dalany.
Adyr-adyr taýlardan shaýyp ótseń,
Terdi qoıyp, bilinbes býsanǵany.
Minse, myqty janýar jýan, jýas,
Adymy attaǵanda alty qulash.
Jan serigi jasynan janǵa jaıly,
Jákeńe dóneninen bolǵan syrlas.
Taǵy bar qanjyǵaly Bógenbaıy,
Úsh júzge belgili edi onyń jaıy.
Qolbasy uly júzde dáýirlegen,
Aqyrsa qamal buzar ár nysaıy.
Bógenbaı er atanǵan on segizde,
Tańdantar erlikteri estigende.
Adamdy tik qarasa seskentedi,
Tik bitken qara qasy edireıe.
Baqandaı saýsaqtary sala-sala,
Bulshyq et jýan sińir dara-dara.
Tutqasy bolsa jerdi ıirgendeı,
Myqty bel, qarýly qol elden ala.
Qarasur, adam eken túsi sýyq,
Aıbaty shoshytardaı kelse jýyq.
Kúshine aqyly saı tym kemeńger,
Atadan jaralǵan ol úzdik týyp.
El sheti tynysh bolsa jaıyn júrer,
Jaý dese uran salyp atqa miner.
Belinde bes qarýy qashanda saı,
Jaýyna qamal buzyp jalǵyz kirer.
Jaýyna jekpe-jekke talaı shyqqan,
Japyryp myń san qoldy jerge tyqqan.
Uran sap «Maıanbaılap!» jaýǵa shapsa,
Dushpany japyrylyp jerge buqqan.
Par edi narqyzyl at, shymqaı jıren,
Jylqydan on segiz myń tańdap mingen.
Qanatty qustaı edi qýsa jeter,
Aqyldy ıesiniń ymyn bilgen.
Abylaı kóp keńeser Bógenbaımen,
El jaıyn, jaý jaıyn da tanı bilgen.
Qurmettep Bógenbaıdy han Abylaı,
Ataıtyn «Úki batyr» ol teginnen.
Batyrlyq, serilikpen júredi eken,
Ásemdep jorǵa-júırik minedi eken.
Atanǵan sol sebepti «Úki batyr»-
Úkilep basqa tymaq kıedi eken.
Batyrlar ataqtysy-er Qabanbaı,
Qarakereı, urany: «Tólegetaı».
At alǵan «Qońyr áýlıe» soǵysynda,
Han batyr, syńǵyr batyr, darabozdaı. Som dene, orta boıly, alyp kúshti,
Búrkit kóz, qaratory, jyly tústi.
Tapqyr oıly, namysqor, aldy boljar,
Abylaı kóp keńeser ortaq isti.
Tobylǵy tory aty bar kóńiline toq,
Ondaı mal kóp tańbaly naımanda joq.
Salpy erin, oraq moıyn, tomaǵa kóz,
Kez jarym keser basta kesim et joq.
Deıdi eken Qabanbaıdyń Qýbas aty,
Tyńdasań bul týraly ertek te kóp.
Altaı men Aqtamberdi, er Esenbek,
Ataqty Malaısary, er Shynybek.
Bular da Abylaıdyń batyrlary,
Áıgili el qorǵaǵan elden erek.
Keńgirbaı, Boranbaı bı-el úlgisi,
Іzbasty, Buqar jyraý-sóz úlgisi.
Duǵagóı shaqshaq Jánibek taǵy da bar,
Jan dosy, Abylaıdyń, molda kisi.
Osylar, mine, esimde qalǵandary,
Batyry, ár rýdyń baǵlandary.
Taǵy san bı men sultan, serkeler bar,
Han orda qolǵanaty-tarlandary.
Ordasy Abylaıdyń Orta júzde,
Teń orta Uly júz ben Kishi júzge.
Uly júz, Kishi júzdiń han men bıi,
Qondyrǵan áteı arnap osy óńirge.
Ordany sánmen tikken on tórt qanat,
Aq boz úı dódegesi oıǵan manat.
Terme baý marjan kózdi, jaqut jıek,
Kún men aı shaǵylysyp kózdi shaǵad.
Bastaryn keregeniń japqan kúmis,
Jelbaýy jez shańyraq kúreń púlish.
..shym jibekten, túgel shyrysh.
Baý sandyq, mańlyq kórpe qoıǵan jıyp,
Qus jastyq qushaq jetpes júkke minip.
Handyqtyń alýan túrli belgilerin,
Altyndy adalbaqanǵa qoıǵan ilip.
Bir jaqta súıek tósek oıýlanǵan,
Jolbarys tarlanynan teri jaıǵan.
Asýly bes qarýy irge jaqta,
Birqatar retimen yńǵaılanǵan.
Kesteli orman ishik ilýli tur,
Kiseli kúmis belbeý ózi bir túr.
Jalpaqtaý arǵyn tumaq tórt tóbeli,
Taqııa altyn zerli janynda tur.
Ordanyń syrty qorshaý qadalanǵan,
Tún bolsa, qada basy panar janǵan.
Tigilgen Abylaıdyń ala týy,
Jelbirep kúndiz-túni alaý jaıǵan.
Jan edi jazyq mańdaı, dóńgelek kóz,
At jaqty, qyr muryndy, alkúreń júz.
At tisti, qara qasty, qoıý saqal,
Qaırattyń belgisinen betinde iz.
Qabaqty qatýlanyp túıse kimge,
Kiredi ıá inge, ıá dinge.
Batyrdyń azyǵy-et, sýsyny-qurt,
Іshpeıdi qyzyl shaıdy uqsap bizge.
Bilmeıtin el bolmady Abylaıdy,
Bári de ádildikke jorǵalaıdy.
Qamalǵa qarý alyp qarsy shapsa,
Qyzyl qan qylyshynan sorǵalaıdy. Sóılesem quba qalmaq zamanynan,
Beldeýden at ketken joq, qarý jannan.
Sonda da qazaq eli jomarttyqpen,
Shildede qonaǵyna taıyn soıǵan.
Qazaqtyń osy kezde árýaǵy asty,
Mańyna jolaı almaı «shaıtan» qashty.
Tentekti tezge salyp ılandyryp,
Momynnyń zar jylaǵan kózin ashty.
Hanymy Abylaıdyń-Ǵaldan qyzy,
Elde joq asyp týǵan bir qyrmyzy.
Jarasyp hanymmenen yntymaǵy,
Aınaldy anasyna eldiń de izgi.
Gúldejaý aty ózgerdi Qaraqyzǵa,
Saı keldi kún bop, aı bop hanymyzǵa.
Janda joq sulýlyǵy bir asylzat,
Qurmeti artyp turdy, el men jurtqa.
Qaraqyz hanym boldy asyp týǵan,
Aqyly darııadaı tasyp týǵan.
Qudaıym pıǵylyna baqyt berip,
Keshikpeı júkti bolyp, bir ul týǵan.
Ol bala sol zamanda asyp týdy,
Kóńilin dushpandardyń basyp týdy.
Qarnynan anasynyń qan sheńgeldep,
Qyzartyp eki kózin ashyp týdy.
Balaǵa Qasymhan dep qoıdy bir at,
Bolmaǵan alty alashta bir asylzat.
Abylaı balasyna kóńili toldy,
El-jurtqa bolady dep bir qolqanat.
Sol kezde qazaq-qalmaq soǵyspady,
«Daýdy-qyz, sýdy degen-shym ustaıdy».
Elge uıytqy Abylaı han jarlyǵymen, Qazaq ta qala salyp qonystandy.
Abylaı oń men solǵa baryp júrdi,
Alalyq bolsa jónge salyp júrdi.
Bereke men birlikti ósıettep,
Barǵan jerge aqylyn jaıyp júrdi.
Ár iske kúni buryn boljaý qypty,
Qazaqtyń keleshegin eske alypty.
«Egis sal, ónerge órle, qalaly bol,
Sen kimnen qor ediń»,- dep, jar salypty.
Ónege, keńes aıtyp bılerine,
Qaraıdy jyly shyraı júzderine.
Abylaı ortadaǵy altyn qazyq,
Qup tyńdap qulaq salar sózderine.
-Teń basqyn el aldynda úzeńgińdi,
Bolasyń alalasań elge mindi.
Aýlaq bol ótirikten, ósekke erme,
Jaýǵa tar, elge keń qyl pıǵylyńdy. Paraqor, urlyq, zorlyq, qııanattan,
Alys júr paıdasy joq jaman attan.
Baıypty, baısaldy bol, kóregen bol,
Ár kezde attamańdar ar-uıattan.
Aıtatyn taǵy da bir sózim mynaý:
Qalmaq, qazaq, qyrǵyzdar, bolmańdar jaý.
Ózgerer boldy kezi dep oılaımyn,
Jer úshin, jesir úshin barymtalaý.
Ejelden bólinbegen týysymyz,
Bir taýdyń mekendegen buǵysymyz.
Kıiz qalqa jamylyp, shekpen kıgen
Keń jaılaý, saharanyń serisimiz.
Úsh týys berekemen teń bop ótsek,
Jaýlaspaı, jaǵalaspaı el bop ótsek.
Jaý bolsa syrttan keler, qyrǵyn salar,
Taptatpas solarǵa eldi dóń bop ótsek. Keledi bir jaý tónip, temir noqta,
Moınyńa salam deıdi oıda joqta.
«Chıń» atty shyǵys jaqta han bar deıdi,
Keń tusaý, uzyn arqaý elge tutqa.
Sol hanǵa súıeneıik qylmaı qaýip,
Bara alsaq alys emes joldy taýyp.
Odaqtas, tatý kórshi, dos bolaıyq,
Qaqpasyn olar daǵy almas jaýyp.
Keńesip el, bıimen aqyldasyp,
Aqsarbas aıtyp soıyp, maquldasyp.
Elshige adam saılap jiberipti,
Qolyna qaǵaz berip, mórin basyp.
Osyndaı júrgeninde arman órbip,
Shyǵýǵa bir bıikke kóńil bólip.
Juldyzy aspandaǵy aǵyp tústi,
Qasymhan jalǵyz uly qaldy ólip.
Bul qaıǵy Abylaıǵa qatty batty,
Tórt uly Qasymhannyń jetim qapty.
Kelini jas Qaraqas jesir qalyp,
Býryldap qos qabaǵyn qyraý japty.
Qaıǵyny qaırat basyp, jańylǵan joq,
Qaıǵynyń tuıyǵyna qamalǵan joq.
Handyqtyń saltanatyn turdy asyryp,
Alty alash bılikke min taǵa alǵan joq.
Abylaı óz oıyna bolǵan myqty,
Altyndaı bir armandy oıǵa búkti.
Úısindi bir aınalyp keleıin dep,
Ertip ap Іzbastyny jolǵa shyqty.
Kidirmeı sodan ári júrip ketti,
Birtalaı el aınalyp kúnder ótti.
Aınalyp Samarqanǵa barǵan túni,
Bir qyzyp, bir sýynyp aýyrypty.
Jótelse qan tógildi aýyzynan,
Baıqady aýrýynyń beti jaman.
«Dám-tuzym dúnıeden taýsyldy»,-dep,
Sol kúni-aq kúder úzdi shybyn jannan.
Ótkizdi sulq jatyp eki-úsh kúndi,
Sózden qap, tórtinshi kún til kúrmeldi.
Jumada besinshi kún uly besin,
Kelmeske ketti sabaz-jumdy kózdi.
Eshkimniń aýzy barmaı óldi deýge,
Qazylǵan qara jerge kómdi deýge.
Alashtyń alty arysy úhiledi,
Sýmańdap sýyq habar elden-elge.
Abylaı ótti sóıtip kózden ǵaıyp,
Artyna óshpesteı qyp úlgi jaıyp.
«Ólim qaıda bolǵanda-topyraq sonda»,
Bir taýǵa Samarqanda qoıdy aparyp.
Shybyn jan bir-aq ushty bý sekildi,
Jyǵyldy altyndaǵan tý sekildi.
Qylǵan is, ótken ómir kóńilde anyq,
Joqtady búkil eli jyr sekildi.
Kelipti «baýyrym» salyp bı Boranbaı,
Jınaldy el jaqsysy tutas qalmaı.
Qalypty Buqar jyraý kele almaǵan,
Іzbasty estirtýge ketti solaı.
Úıinde jatyr eken Buqar jyraý,
Jasy asyp, bolǵannan soń júzge taıaý.
Іzbasty sálem berip kirgen kezde,
Selk etip, kóńiline tústi qaıaý.
-Assalaýmaǵaleıkým, Buqar jyraý,
Bermeýshi eń tiri janǵa sózden buraý.
Joryp ber, bir tús kórdim óte jaman,
«Boǵy dep tús túlkiniń» burma shyndy-aý! Bar edi bir báıterek bıik ósken, Máýelep bıiktigi kókke jetken. Mıýaly butaqtary túgel jemis, Saıasyn barlyq elim kóleńke etken. Túsimde sol báıterek ketti qulap, Turmastaı qara jerde jatty sulap. Eı, Buqar, joryp bershi bul túsimdi, Qaramaı kóńilime meni synap. -Arǵynda Іzbasty ediń atyń shyqqan, Janyńa jaqyn kelgen ónege uqqan. Aırylyp Abylaıdan qalǵanbysyń, Qaıǵyly túsiń jaman qabaq shytqan. Abylaı elge bitken bir báıterek, Halqyna asqar taýdaı bolǵan tirek. Erligi el qorǵaǵan-kóleńkesi, Mıýasy-dana aqyly bolsa kerek. Buhar jyraý jyrlady, Jyrlap turyp jylady. Nury ketken kóziniń Kóldetip jasyn bulady. Appaq qardaı saqalǵa Nóser bop jas quıady. -Keshegi júrgen, hanym-aı, Keltirgen handyq, sániń-aı. Elge tutqa bolyp eń, Razy etip bárin-aı. «Abylaılaǵan» urannan Qaıta qashty jaýyń-aı. Egeskennen ese alar Tabýshy ediń jolyn-aı. Bir shıpasyn tappadyq, Bir shybyndaı janyńa-aı. Sen ólgenshe men ólsem, Razy edim bárine-aı. Toqsan bes jasqa kelgende Aıryldym senen, hanym-aı!
Tas tústi belime, Qaıǵy tústi erime. Iesiz mal baqtyrmaq Bolyp ediń elime. Qalyńsyz qatyn aldyrmaq Bolyp ediń teńine. Jete almaı qaldyń, qaıteıin, Armannyń alǵy órine. Egin sap, qala qurmaqshy eń, Kóktem men kúzeý jerime. Dáýletke eldi kenelter, Kelmeı de kettiń kezine. Kettiń, hanym, armanda, Armansyz jan bolǵan ba? Aldyńnan shyqsyn perishteń, Qııametke, barǵanda. Kezigeıik hanym-aı, Ujmaqta, Maqshar tańynda. Táńirdiń isin kim buzbaq? Áýelde solaı jazylmaq. Sendeı batyr, danyshpan Han bizge qaıdan tabylmaq?! Tań qalyp edim kórgende, Tóle bıde júrgende. Sabalaq sary bala ediń, Túrkistannan kelgende. Razy boldyń oǵan da, Sabalaq at sińgende. Atqosshy bala atandyń, Bógenbaıǵa ergende. «Abylaılap» jóneldiń, «Jekpe-jek» qalmaq degende. Sózden uttyń qalmaqty, Sen emes teńim degende. Bir Qudaıdan tiledim, Sharyshqa kezek bergende. Saǵymdaı tezdik istediń, Sharyshqa taman tóngende. Denesinen aıyryp, Jelkeden basyn bólgende. Dýlyǵasy synypty, Basyn jerden ilgende. Ábilmámbet qýandy, Jaýdy jeńip kelgende. Jas alǵan edi kózine, Týysqanyn bilgende. Eldi jıyp toı qyldy, Ǵaldannan aman kelgende. Razy boldy barlyq el, Han taǵyn saǵan bergende. Aırylyp qaldym ózińnen Jetpis úsh jas kezińde. Elge boldyń bir shyraq, Aqylyń darııa, bir bulaq. Sendeı batyr úlgi aıtar, Han qaıdan bizge tabylmaq?! Áýelde solaı jazylsa, Ámirin Alla kim buzbaq? Basy jumyr pendege, Aqyry ólim bir bolmaq. Razy bol elińe, Torqań bolsyn topyraq! Jannatqa janyń barǵanda, Dúldúlden min bir pyraq. Aldyńnan Alla jarylqap, Beıishten bersin bir turaq. Buqar jyraý toqtady, Solqyldap, óksip kóp jylap. Qaıǵyrdy bı men sultan jerdi qushyp, Batyrdyń beli bosap, qabaq túsip.
Muńaıdy sheshen menen shejireler,
Zar-muńdy dombyra, qobyz kúıge qosyp. Birtalaı sodan beri ótken zaman, Jas ósip, jarly baıyp, el jańarǵan. Jyr-ertek, ertek-jyr bop birden birge, Qıssasy Abylaıdyń bizge qalǵan. Bolady kózden ǵaıyp ólgen dene, Muhıtqa sekildenip shókken keme. Qashanda úlgili is elmen birge, Dene ólse, ónegeni óldi deme!
