Azııa oıyndaryna qytaılyq 4 qazaq sportshy qatysady - sheteldegi qazaq baspasózi
ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.
Qazaqstan men Mońǵolııa Prezıdentteri kelissóz júrgizdi – «Kaznews»
Qazaqstan Respýblıkasynyń Qasym-Jomart Toqaev pen Mońǵolııa Prezıdenti Ýhnaagıın Hýrelsýhpen kelissóz júrgizdi.
Bul týraly osy aptada Mońǵolııanyń «Kaznews» aqparattyq portaly da habarlady.
Atalǵan basylymnyń keltirgen dereginshe, kelissóz barysynda, Memleket basshylary Qazaqstan men Mońǵolııa arasyndaǵy tyǵyz ári dástúrli dostyq qarym-qatynasty atap ótken. Sonymen qatar Prezıdentter ekijaqty baılanystardy strategııalyq seriktestik deńgeıine deıin keńeıtý múmkindigine nazar aýdardy. Saýda-ekonomıkalyq yqpaldastyqqa tyń serpin berý úshin Úkimetaralyq komıssııanyń jumysyn jandandyryp, Qazaqstan men Mońǵolııanyń Іskerlik keńesin qurý qajet ekenin aıtqan.
«Kezdesý sońynda prezıdentter jaqyn arada bir-biriniń eline saparmen barý múmkindigin talqylady», dep túıindeıdi mońǵolııalyq BAQ.
Hanchjoýdaǵy Azııa oıyndaryna qytaılyq 4 qazaq sportshy qatysady
- CNR
16 qyrkúıekte Hanchjoýda 19-shy Azııa oıyndaryna arnalǵan Azııa oıyndary qalashyǵy resmı túrde ashyldy. Osy Azııa oıyndarynda Qytaı sport delegatsııasynyń quramynda jalpy sany 13 Shyńjań sportshysy birneshe jarysqa qatysady. Solardyń tórteýi qazaq.
Olar boksshy Toqtarbek Tańatqanuly, Baıqonys Danabek, balýan Kabıran Abýshaımanuly jáne erler fýtbol komandasynan Eljan Shynar. Hanchjoýdaǵy Azııa oıyndaryna joldama alǵan Shyńjańdyq 13 sportshy jaǵajaı voleıboly, jeńil atletıka, boks, at sporty, sadaq atý, fýtbol jáne kúresten qatysady, - dep habarlaıdy Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» aqparattyq portaly.
Aıta keteıik, Altaı qalasynan kelgen 26 jastaǵy Toqtarbek Tańatqanuly Azııa oıyndaryna osymen ekinshi ret qatysyp otyr. 2021 jyly Tokıo Olımpıadasyna qatysyp, 1/8 fınalda chempıon atanǵan brazılııalyq oıynshydan 2:3 esebimen jeńilip qaldy. 2023 jylǵy bokstan álem chempıonatynda Toqtarbek Tańatqanuly fınalǵa deıin jetip, sońynda qazaqstandyq boksshyǵa ese jiberip, kúmis júldeni qanaǵat tutqan. Osy Azııa oıyndarynda ol taǵy da chempıon bolýǵa talasady.
Sondaı-aq Shynjańdyq boksshy Baıqonys Danabek 92 keli jáne odan joǵary salmaq boıynsha synǵa túsedi.
Baıqonys Danabek Tashkenttegi álem chempıonatyna qatysqan etnıkalyq qazaq boksshylarynyń biri. Qytaıdyń Tarbaǵataı aımaǵynda týǵan. Bıyl alǵash ret óz eliniń chempıony atanyp, álem birinshiliginde ekinshi ret baq synaǵan. Júldege jetpese de, bul synda Baıqonys alysqa shaýyp, azýly qarsylastaryn utty.
Al Kabıran Abýshaımanuly atty ulty qazaq sportshy bıyl 25 jasta, ol Tarbaǵataıdyń Emın okrýginen. Osy jyldyń aqpan aıynda K.Abýshaımanuly Dúnıejúzilik kúres federatsııasynyń ashyq chempıonatynda erler arasynda erkin kúresten 97 keli salmaqta qola júldeni jeńip aldy. Sáýir aıynda 2023 jylǵy kúres túrlerinen Azııa chempıonatynyń kúmis júldegeri atandy. Sondaı-aq maýsym aıynda Qyrǵyzstandaǵy Dúnıejúzilik kúres federatsııasynyń halyqaralyq upaılar týrnırinde taǵy da kúmis júldeni enshilegen.
Sonymen qatar osy aptadaǵy Qytaıdyń erler fýtbol komandasyna Shyńjańnan eki jas oıynshy tańdaldy, atap aıtqanda, Qytaı sýperlıgasynda «Shanhaı SIPG» sapynda óner kórsetetin Qashqarlyq jas oıynshy Abraham Halık jáne Nantýng Chjııýn komandasynyń altaılyq jas oıynshysy Eljan Shynar.
Aıta keteıik, Eljan Shynar 2019 jyly fýtboldan 20 jasqa deıingi Qytaı jastar quramasyna shaqyrtý alǵan.
Qytaılyq derekkózdiń málimetinshe, QHR Fýtbol federatsııasy Qytaıdyń U-20 quramasyna shaqyrtý alǵan fýtbolshylardyń tizimin jarııalaǵan. Olardyń qatarynda Qytaı elinde turatyn qandasymyz Eljan Shynar esimi de atalady. Eljan qytaı sýperlıgasynda óner kórsetetin «Shenchjen» klýbynda oınaǵan. Ol quramadaǵy úzdik oıynshylardyń biri atanǵan. Eljan Shynar - 1999 jyly QHR-nyń Altaı aımaǵy, Býryltoǵaı aýdanynda týǵan.
Qoqanda halyqaralyq qolóner festıvali ótýde - «ÓzA»
Qoqan qalasy halyqaralyq qolóner festıvalin ekinshi ret ótkizip otyr. Aıtýly shaharǵa álemniń jáne respýblıkanyń túkpir-túkpirinen qolónershileri jınaldy. Tańerteń syrtqa shyqqan sheteldik qonaqtar, qolónershiler men jergilikti turǵyndar Túrkistan kóshesiniń boıymen saltanatty sherýmen bastady, dep habarlaıdy «ÓzA» aqparattyq agenttigi.
Atalǵan BAQ-tyń málimetinshe, halyqaralyq qolóner murajaıynyń saltanatty ashylý bolyp onda, Prezıdent Ákimshiliginiń áleýmettik damý bóliminiń meńgerýshisi O.Abdýrahmanov, Dúnıejúzilik qolónershiler keńesiniń prezıdenti Saad Ál Kadýmı, Ferǵana oblysynyń ákimi H. Bozorov bul festıval halyqtar dostyǵyn nyǵaıtýda mańyzdy ról atqaratynyn atap ótti.
Aıtýly sharaǵa kelgen qonaqtar murajaıdaǵy jádigerlermen tanysqan. Orda alańyndaǵy pavılondarda respýblıkanyń aımaqtarynan jáne shetelden kelgen sheberlerdiń qolóner buıymdarynyń kórmesi men saýdasy uıymdastyrylmaq.
Qazaq balýan - álem chempıony – «TRT»
Kúres túrlerinen álem chempıonatynda qazaq balýany Rızabek Aıtmuhan álem chempıony atandy.
Osy aptada qazaq sportyndaǵy jaǵymdy jańalyqty Túrkııa Radıo Televızııa portaly da oqyrmandaryna bólisti.
Túrkııalyq basylym Qazaqstan prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev altyn medal jeńip alǵan sportshyny quttyqtaǵany týraly da jazǵan.
Eske sala keteıik, qazaqstandyq sportshy Rızabek Aıtmuhan Serbııada ótken kúres túrlerinen álem chempıonatynda altyn medal jeńip alǵan bolatyn.
92 kelide synǵa túsken Aıtmuhan fınalda ázirbaıjandyq Osman Nýrmagomedovpen beldesti. Qazaqstandyq palýan 4-2 esebimen jeńiske jetken edi.
Bul ataýly jeńisti Qazaqstan prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev sportshyny jeńisimen quttyqtaǵan.
«Toqaev Aıtmuhannyń Qazaqstan tarıhynda bul jeńiske qol jetkizgen tuńǵysh sportshy ekenin atap ótip, «Bul tarıhı jetistik» dedi.
Sondaı-aq ol sportshynyń bul jeńisi kúreske jas urpaqtyń qulshynysyn arttyrýǵa septigin tıgizetinine senetinin bildirdi», dep jazdy «TRT».
Sondaı-aq osy aptada atalǵan túrkııalyq BAQ-ta «Stambýldan Astana men Almatyǵa ushatyn ushaq sany artady» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
Túrkııa Radıo Televızııa portalynyń dereginshe, QR Kólik mınıstrliginiń Azamattyq avıatsııa komıteti «Turkish Airlines» basshylyǵymen kezdesken. Kezdesýde Stambýl – Astana jáne Stambýl – Almaty baǵyttary boıynsha reıster sanyn arttyrý josparlary talqylandy.
Komıtet tóraǵasy Talǵat Lastaev jolaýshylarǵa qolaıly jaǵdaı jasaý jáne áýe kemeleriniń jolaýshylar ótkizý qabiletin arttyrý máselesine toqtaldy.
Túrkııalyq BAQ-tyń málimetinshe, THY ókilderi «Anadolu Jet»-ti jeke zańdy tulǵasy bar kompanııaǵa bólý áreketteri týraly aıtqan. Bul úderis aıaqtalǵannan keıin jańa avıakompanııa 2024 jyldyń naýryz aıynan bastap Qazaqstanǵa reısterdi bastaıdy dep kútilýde.
«Turkish Airlines» áýe kompanııasyna Qazaqstanǵa ushatyn reısterde besinshi dárejedegi áýe erkindigin paıdalaný múmkindigi usynyldy.
Parsy tili – Iran men Qazaqstannyń mádenı ortaqtyǵy – «Parstoday»
Osy aptada «Parstoday» aqparat agenttiginde Iran men Qazaqstannyń mádenı ortaqtyǵy týraly shyǵystanýshy mamannyń pikiri berilgen.
Shyǵystanýshy Ǵalııa Qambarbekovanyń aıtýynsha, ártúrli kezeńderde saıası shekaralar ózgergenine qaramastan, qazaqtar men ırandyqtardyń ata-babalary tarıhı kórshi bolǵandyqtan eki eldiń mádenıeti men mıfologııasynda uqsastyqtar óte kóp.
Ǵalııa Qambarbekovanyń dereginshe, Allaǵa ǵashyqtyq, Otanǵa degen súıispenshilik, adamzatqa mahabbat árdaıym túrli hıkaıalar qalybynda Iran poezııasy men prozasynda baıandalyp, túrli halyqtardyń ómirinde bıik orynǵa ıe bolǵan.
Sondaı-aq ol «Shahnamanyń» tarıhı mańyzdylyǵyna toqtalyp, «Orta ǵasyrda bul kitaptyń «Ortalyq Azııanyń ortaq túrki» tiline aýdarylýy ózbek jáne qazaq shaıyrlarynyń Shahnama dastandaryn basqa tásildermen qaıta jyrlaýyna sebep bolǵanyn aıtady.
Qashqardaǵy myń jyldyń dámi bar baıyrǵy shaıhana - «Jenmın Jıbao»
Shyńjańnyń Qashqar qalasyndaǵy kóshelerdiń birinde tarıhy tym tereńde jatqan ǵasyrlyq shaıhanany kórýge bolady. Bul jergilikti turǵyndar úshin mańyzdy kezdesý orny, sonymen qatar týrısterdi jergilikti mádenıetpen tanystyrýǵa múmkindik beretin taptyrmas oryn.
Bul týraly osy aptada Qytaılyq «Jenmın Jıbao» basylymy habarlady.
«Qashqarda kúz kelgenimen áli de saıahatshylardyń aıaǵy úzilgen joq. Baıyrǵy shaıhana ár kúni ár jerden kelgen qonaqtardy kútip alady. Adamdar osy arada aıaldap, as ishedi. Bul shaıhanadan baıyrǵy Jibek jolyndaǵy myń jyldan beri jalǵasyp kele jatqan shaıdyń qosh ıisi ańqıdy», dep jazady qytaılyq BAQ.
Beısen Sultan
