Ajyrasý qoǵamda qalypty jaǵdaı retinde qabyldana bastady – ardager ustaz
ORAL. KAZINFORM – Batys Qazaqstan oblysynda ajyrasý derekteri nelikten kóbeıip otyr? Onyń sebep-saldary qandaı? Eki bólek ketýge bekingen erli-zaıyptylar balalaryn nege oılamaıdy? Osy saýaldar tóńireginde Kazinform tilshisi birneshe mekeme mamandarymen, jurtshylyq ókilderimen tildesip kórdi.
Ajyrasý derekteri azaımaı tur
«Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasy» KEAQ Batys Qazaqstan oblysy boıynsha fılıaly dırektorynyń orynbasary Danagúl Qaýmetovanyń málim etkenindeı, «Oral qalasynyń azamattyq hal aktilerin tirkeý bólimi» memlekettik mekemesi arqyly 2023 jyly nekeni buzýǵa 697 aryz tirkelgen. Sonyń ishinde sot arqyly 190 juptyń nekesi buzylǵan. Al 1 shildeden bastap jeltoqsan aıynyń 31-ine deıin 310 neke buzylsa, sonyń 72-si sot arqyly ajyrasqan.
Danagúl Nurlanqyzynyń túsindirýinshe, Neke jáne otbasy (erli-zaıyptylyq) týraly kodeksiniń 238 jáne 240-baptary boıynsha nekeni buzýǵa aryzdar qaralyp, sheshimder qabyldanady:
- Erli zaıyptylardyń birlesken ótinishi boıynsha;
- Kámeletke tolmaǵan ortaq balalary bolmaǵan kezde jáne múlik bólisý bolmaǵan jaǵdaıda.
Erli-zaıyptylardyń ortaq kámeletke tolmaǵan balalarynyń bolýyna qaramastan, nekeni buzý erli-zaıyptylardyń bireýiniń ótinishi boıynsha:
- Sot sheshimi boıynsha habarsyz ketý;
- Sot sheshimi boıynsha áreketke qabiletsiz bolyp taný;
- Sot úkimi boıynsha 3 jyldan joǵary sottalǵan jaǵdaıda sheshim qabyldanady.
«Ajyrasý merzimi – 1 aı (30 kún). Aryz bergennen keıin ekinshi kúnnen sanalady. Belgilengen kúni eki adam birge mindetti túrde AHAT bólimderine kelýi tıis. Eger bireýi kelmeı qalsa, ajyrasý bolmaıdy. Sondaı jaǵdaıda qaıtadan birlesip aryz jazady, 1 aı (30 kún) merzimi beriledi. Eger ekinshi ret kelmegen jaǵdaıda, notarıaldyq kelisim boıynsha ajyrasýdy tirkeýge bolady», - deıdi fılıal dırektorynyń orynbasary.
Bir aıta ketetin jaıt, 2019 jyldyń 10 jeltoqsanyna deıin ajyrasqany týraly kýálik berilip kelgen. Al atalǵan merzimnen bastap sottyń sheshimderi sońǵy qujat bolyp tabylady, ıaǵnı kýálik berilmeıdi.
«Málimetterge súıensek, ajyrasýdyń sebepteri birge ómir súrý jáne otbasyn saqtaý múmkin emes bolǵandyqtan, aralarynda túsinispeýshiliktiń paıda bolýy, minez-qulyqtarynyń kelispeýi, jubaılardyń ómirge degen qózqarasy sáıkespeı, ortaq túsinistikke kele almaýy, materıaldyq qıyndyqtar, jumyssyzdyq, bir jaqtyń ishimdikke salynýy, bedeýlik jaǵdaılary bolyp tabylady», - deıdi D. Qaýmetova.
BQO sotynyń baspasóz hatshysy Nurgúl Qanatbaevanyń naqtylaýynsha, oblysta 2020 jyly – 1 535, 2021 jyly – 1 489, 2022 jyly – 1 463, 2023 jyly 1 528 jup sot arqyly ajyrasqan. Budan aldyńǵy jylmen salystyrǵanda, 2023 jyly ajyrasqandardyń kóbeıgenin ańǵarýǵa bolady. Jalpy, ótken jyly sotqa 3 080 aryz tússe, sonyń 1 528-i qanaǵattandyrylǵan. 15-i medıatsııa jolymen tatýlasqan.
«Uıada ne kórseń, ushqanda sony ilesiń»
Oral qalasy turmystyq zorlyq-zombylyq qurbandaryna arnalǵan daǵdarys ortalyǵynyń psıhologi Ásem Jaqsymbetova uzaq ýaqyt boıy otbasylyq zorlyq-zombylyq tek fızıkalyq (eger ol ursa) bolyp sanalyp kelgenin aıtady.
Qazir zorlyq-zombylyqqa mynalar jatady: ekonomıkalyq, psıhologııalyq, jynystyq. Ádette zorlyq-zombylyq bir ǵana túrimen shektelmeıdi. Ár túrli proportsııada barlyq derlik túrleri bolady. Sonymen qatar zorlyq-zombylyq birinshi soqqydan nemese aıqaıdan emes, áldeqaıda erterek, jubaıynyń minez-qulqyndaǵy baıqalmaıtyn ózgeristerden bastalady. Birtindep otbasy ómiriniń barlyq salalaryna enedi. Eń qıyny, adamnyń tireginiń azaıýy, ıaǵnı ony týystary qoldamasa, jaǵdaı shıelenise túsedi.
«Daǵdarys ortalyǵynda jumys istegen kezdegi tájirıbem boıynsha aıtarym, jábirlenýshi barar jeri, basar taýy qalmaı, kómektesetin adam bolmaǵannan keıin bizge júginedi. Bylaısha aıtqanda, másele shyrqaý shegine jetedi. Ortalyqqa kelgen soń ajyrasýǵa, alıment alýǵa ótinish beriledi jáne ajyrasý protsesine qatysady. Jalpy, otbasyndaǵy zorlyq-zombylyq sol januıada áıelge degen qarym-qatynastyń durys bolmaýynan týyndaıdy. Jábirlenýshi shydamdy bolsa, bul baılanys uzaqqa sozylady», - deıdi Ásem Zakarııaqyzy.
Turmystyq zorlyq-zombylyq qurbandaryna arnalǵan daǵdarys ortalyǵy 2013 jyldan beri jumys istep, segiz baǵyt boıynsha qyzmet kórsetip keledi. Turmystyq zorlyq-zombylyq qurbandary polıtsııa departamentiniń joldamasymen qabyldanady. Olarmen psıholog, zańger, feldsher, áleýmettik qyzmetker, áleýmettik jumys jónindegi keńesshi, mádenı uıymdastyrýshy jumys isteıdi. Balalaryna tárbıeshi qaraıdy. Olar ortalyqta 6 aıǵa deıin tura alady. Osy ýaqyt ishinde kórsetiletin qyzmetti alýshylar ózderine keledi. Ortalyq qyzmet alýshyǵa jan-jaqty kómek kórsetedi.
«Ajyrasýǵa kóbine erli-zaıyptylardyń biriniń maskúnemdikke, nashaqorlyqqa salynýy, lýdomanııaǵa shaldyǵýy, turmystyq zorlyq-zombylyq, zınaqorlyq, sondaı-aq ózara úılesim taba almaýy sebep bolady. Problemalyq máselelerdiń kópshiligi otbasynan bastalady. «Uıada ne kórseń, ushqanda sony ilesiń» demekshi, osyndaı ortada ósken bala eseıgende jubaıyna nemese jaqyn týystaryna kúsh qoldanýy múmkin. Eger erli-zaıyptylar birin-biri qoldap, balalaryna durys tárbıe berip, úlgi kórsetse, otbasynda tynyshtyq ornaıdy. Túptep kelgende, ár eresek adam balalaryn tárbıeleýge jaýapty bolýy kerek. Sonda olar súıispenshilik pen qamqorlyqty sezinip, alańsyz ósedi, jaman ǵadetti boıyna jınamaıdy», - dedi Á. Jaqsymbetova.
Ustaz analardyń ustanymy qandaı?
Ardager ustaz Ǵazıza Rahmetova Birikken Ulttar Uıymynyń 2020 jylǵy World Population Review zertteý derekterine sáıkes Qazaqstan ajyrasý boıynsha álemde Maldıv araldarynan keıingi ekinshi orynda turǵanyn aıtady. Bizdiń elimizde ár 1000 adamǵa 4,6 ajyrasýdan keledi eken. Bir kezderi otbasylyq qundylyqtar men ımandylyqty joǵary qoıǵan qazaq úshin bul jaqsy kórsetkish emes.
«Árıne, ajyrasýdyń san sebepterin atap berýge bolady. Biraq men ózim kúndelikti ómirde kórip, kóńilime túıip júrgen nárselerge toqtalsam deımin. Mektepte 45 jyl ustazdyq etkennen keıin zeınet jasyna jetken soń Terekti aýdany Aqjaıyq aýylynda kúni búginge deıin analar keńesiniń tóraıymy bolyp keldim. Osy jyldar ishinde ajyrasýǵa sebep bolǵan biraz oqıǵanyń kýási boldym. Máselen, qoǵamda «ajyrasýǵa kóbine maskúnem erkekter sebep bolady» degen jalǵan tujyrym bar. Alaıda men jumys barysynda ishimdikke salynyp, aqyr sońy otbasyn oıran qylǵan talaı áıelmen betpe-bet keldim. Araq ishken soń jubaıynyń kózine shóp salyp, týra joldan aınyp ketýi qıyn emes. Álbette, kerisinshe erkegi araq iship, otbasynyń shyrqyn buzatyn, áıeli men balalaryn soqqyǵa jyǵyp, aqyry zorlyq-zombylyqqa shydaı almaǵan soń shıetteı balalarymen ajyrasyp tynǵan otbasylardy bilemin.
Mektepke jıi baryp, oqýshy qyzdar arasynda «Búgingi boıjetken – erteńgi ana» taqyrybynda qyzdar tárbıesine baılanysty dáris berip turamyn. Sonda qyz tárbıesin ýystan shyǵaryp alǵanymyzdy baıqaımyn. Battasyp boıanyp otyratyn oqýshy qyzdardyń boǵaýyz sózderdi erkin qoldanýy, bir-birimen tóbelese ketýi janyńdy shoshytady. Osyndaı tárbıesiz qyzdar bolashaqta erinen bir saty tómen turatyn, otbasy qundylyǵyn saqtaı alatyn kelin bolyp shyǵa ala ma?» – dep qynjylady zeınetker ustaz.
Al «qyzǵa qyryq úıden tyıýdy» úıretýi tıis analar karta oınap, qumar oıynnyń sońynda júr. Otbasynyń uıytqysy bolýy tıis analardan qadir-qasıet ketken soń, álbette, sony kórip ósken qyzdardyń da otbasyn quryp, yntymaǵyn kirgizip, besik terbetýge esh daıyndyǵy bolmaıtyny túsinikti. Saıyp kelgende, munyń bir sebebi – otbasynda qyz tárbıeleıtin ımandy analardyń joqtyǵy, mekteptegi tárbıe isiniń álsizdigi, ıdeologııanyń joqtyǵy.
Ajyrasýdyń qazirgi zamanda sebepteri óte kóp. Degenmen, shańyraǵym shaıqalmasyn deseńiz, birneshe qundylyqty tıisti deńgeıde saqtaǵanda ǵana qurylǵan otaý ordaly bolmaq. Onyń eń áýelgisi – senim. Bir-birinen qýystaný, orynsyz qyzǵanysh, shynaıy súıispenshilik pen mahabbattyń jetispeýshiligi osy senimsizdikten týyndaıdy. Eger erli-zaıypty ekeýiniń bir-birine senimi berik bolsa, otbasynyń uıytqysy artady. Otbasyndaǵy ekinshi qundylyq – súıispenshilik. Súıispenshilik berik bolsa, qorǵan da myǵym, otbasy da myzǵymaıdy. Abaı aıtqandaı, «Ǵashyqtyq tili – tilsiz til, kózben kór de, ishpen bil». Úshinshi qundylyq – bala, urpaq, áýlet. Otbasy bala, urpaq bolǵanda ǵana tolyqqandy otbasy degen uǵymǵa ulasady. Oǵan deıin «jas jubaı» nemese «erli-zaıypty» bolyp qana atalady.
Ertedegi bılerimiz qansha qıyn daýdyń sheshimin tapqan. Alaıda qazaq tarıhynda ene men kelin daýy bolmaǵan. Kerisinshe, Zere men Uljandaı, Aıǵanym men Zeınepteı yntymaǵy jarasqan ene men kelinder urpaǵyna úlgi-ónege bola bildi. Sonyń nátıjesinde Abaıdaı aqyn, Shoqandaı ǵalym týdy. Enesin anasynan, kelinin qyzynan kem kórmegen tatý shańyraqtyń tútini túzý shyǵady.
«Kelin men ene daýynyń osy zamanda túıtkildi másele bolyp otyrýy – qyzdarymyzdyń tárbıesi men úlken analarymyzdyń oshaq qasyndaǵy óz rólin shatastyryp alýynan dep bilemin. Otbasyn anasy bıleıtinin kórip ósken qyz kelin bolyp túsken úıine kelip, anasynan kórgenin istegisi keledi. Tabıǵattyń zańdylyǵy – bul úıdegi ene bılikti qolynan shyǵarǵysy kelmeıdi de, ekeýiniń arasynda teketires bastalady. Osy sátte ene óziniń is-áreketine esep berip, tereń oılanyp, kelgen kelindi baýyryna basyp, danalyqpen tárbıeleýi kerek. Tárbıeniń eń bastysy – áıel adamnyń erkek kisiden bir saty tómen turýynan bastalǵany jón. Otbasynyń taǵy bir tiregi – aqyl. Aqyldy er, parasatty jar bolmasa, ol da otbasynyń ǵumyrly bolýyna kesirin tıgizedi. Jalpy, áıel erdiń materıaldyq qana emes, rýhanı da jarylqaýyna zárý. Búginde kóp otbasyndaǵy problema osy. Eri men áıeldiń arasyndaǵy rýhanı áńgimeniń joqtyǵy, kúıeýiniń oshaq basshysy retinde buǵan kóńil bólmeýi, árdaıym áıel men balany tıisti túrde tárbıelep otyrmaýy – bári-bári ilim men aqylǵa kelip tireledi. Otbasyndaǵy kıkiljińder osyndaı «dárýmenderdiń» jetispeýinen shyǵady», - dep túıdi oıyn Ǵ. Rahmetova.
Jańaqala aýdandyq analar keńesiniń tóraıymy, ardager ustaz Aqmaral Saparova elimizdegi aýyr derttiń biri ajyrasý ekendigine ekpin túsirdi. Onyń paıymdaýynsha, emdelýge kónbeı, asqynyp bara jatqan bul dertpen toptasyp kúresýshiler az. Kóptiń arasynda «Bul – sizdiń óz máseleńiz, ózińiz sheshińiz» dep, qınalǵandarǵa esh alańdamastan aıtýshylar kóbeıdi. Bul jerde qınalyp júrgenderdiń jeńgelerin, jezdelerin, dostaryn t.b. aıtýǵa bolady.
Ajyrasý áleýmettik qıyndyqqa aınalyp, endi tipten qoǵamda qalypty jaǵdaı retinde qabyldana bastady. Burynǵy kezge qaraǵanda, árbir adamnyń serigin, jaryn óz erkinshe tańdaýǵa kóp múmkindik berildi. Alaıda tańdaý keńistigi keńeıgenmen, otbasy beriktigi nyǵaıyp jatqany shamaly. Áıelder ǵana emes, er adamdarda, jalpy qoǵamda egotsentrıstik (menmendik) kózqaras basym bolyp bara jatqany anyq baıqalady. Genderlik quqyq zańnamasy qabyldanǵan soń, áıelder quqyǵy qoǵamda aıqyn kórinis taba bastaǵannan keıin ajyrasý faktisi kóptep tirkele bastaǵan. Onyń basty sebebi – eki jaqtyń teńdigine qurylǵan eýropalyq úlgidegi áıelderdiń óz-ózderin qamtamasyz ete alatyndaı dárejege jettik degen túsinigi. Ajyrasýshylar baýyr eti balasynyń jaıyn oılamaǵany – úlken qaıǵy. Ásirese, názik jandylardyń meıirimi joǵary bolýǵa tıis emes pe?
«Ajyrasýdan óte úlken soqqy kóretin, psıhologııalyq turǵydan qatty qınalatyn balalar ǵana. Munyń barlyǵy sanamyzda «ózim úshin ómir súremin» degen oıdyń qalyptasýyna ákelgeni ókinishti. Meniń túsinbeıtinim, ózi úshin ómir súrý degenimiz – qataldyq, meırimsizdik emes pe? Qaı elde de, qaı jerde de, qandaı órkenıette de «býmerang zańyn» eshkim, esh nárse joqqa shyǵara almaǵan. Qazaqı baǵytta aıtsaq: «Ne ekseń, sony orasyń. Atańa ne isteseń, aldyńa sol keledi». Dál osy qazaqı qaǵıdany esten shyǵarmaǵan jón-aý», – dep A. Saparova ata-ananyń túsinispeýi saldarynan balanyń zardap shegetinine erekshe toqtaldy.
Tirshilik ataýlynyń qýat alar qaınar kózi – rýhanı baılyq. Rýhanı dúnıeni nasıhattaý syn kótermeıdi. Múlde joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy, árıne, biraq adamdar arasyndaǵy qatygezdiktiń kóbeıýi, materıaldyq jaǵdaıdyń alǵa shyǵýy júrek syzdatady. Adam óz baqytyn ózi somdaıdy. Desek te, búgingi tańdaǵy eshbir tosqaýyl kórmeı, tolassyz aǵylǵan aqparat aýqymynyń kóptigi jáne birazynyń otbasy qupııasyn ashyq jazýy, kórsetýi uly uıat uǵymyn joqqa shyǵarýǵa baǵyttalǵandaı kórinedi.
Analar keńesiniń tóraıymy ajyrasýdyń aldyn alatyn, ajyraspaýǵa sebep bolatyn babalar joly, salt-dástúrimiz dep esepteıdi.
«Biz tek tilimizdi ǵana emes, dástúrimizdi de umytyp baramyz. Qazaqı sanadan alystap baramyz. Keı jastar bul pikirdi oqyp, «Biz qandaı jaǵdaıda bolsaq ta únsiz otyrýymyz kerek pe?» degendi oılaýy múmkin. Bizde bir sózben soǵysty toqtatqan dana, erlermen birdeı soǵysqa qatysyp, qas jaýyn jer jastandyrǵan batyr, eriniń ataǵyn alty alashqa shyǵarǵan aqyldy, esimderi tarıhta máńgi óshpeıtin uly analarymyz bolǵan. Qarapaıym tirlik keship, áke syılaýdy sanamyzǵa sińirgen, on balany ákemizben birge tárbıelep ósirip, oqytqan Altyn juldyzdy anamnyń kezinde aıtqan jazylmaǵan zańy esime túsedi. «Aqymaq áıel ǵana jan jarynan taıaq jeıdi, erin basshym, azamatym dep bilmese, solaı bolady» deıtin. Taǵdyrdyń jazýymen qala tıptes munaıshylar mekeninen barlyq sharýasy qolmen atqarylatyn, búgingideı jan-jaqty turmystyq jaǵdaı jasalmaǵan aýylǵa kelin bop túsken meni kórgen anamnyń: «Qyzym, óz erkińmen keldiń, qıyn deıtin eshteńesi joq, aqylyń bolsa, bárin ıgeresiń, bizge qudalarymyz týraly nashar áńgime aıtýshy bolma!» – dep qatań eskertkeni esimde. Biraz jyldardan keıin men de qyzdarymdy uzatqanda anamnyń sózin aıttym. Qazir quda-qudaǵılarymyzben týǵan baýyrymyzdaı birge júrip kelemiz. Búgingi aldymyzda otyrǵan sábı – erteńgi kezdesetin barlyq qıynshylyqtardy qaıyspaı kóterip jeńip shyǵatyn qazaq azamaty. Sol sebepti, bolashaq tulǵa bolar perzentimizdiń ósip-ónýine, eseli eńbegine, adamgershilik sezimderine, azamattyq boryshyna, qoǵamdaǵy ornyna óte úlken mán berip otyratyn ata-ana kerek. Taǵy da aıtamyn, ajyrasýdan óte úlken soqqy kóretin, psıhologııalyq turǵydan qatty qınalatyn balalar ekeni anyq. Bul jaǵdaıda ata-ana baýyrlarymen, aınalasymen, dostarymen, tanystarymen qarym qatynasyn baıqap, aralasa bilgeni abzal. Jetkinshek kezinde qoǵam qaıratkerlerimen, aqsaqaldarmen, tabıǵatpen ara-qatynasynyń shynaıy ashyq bolǵany durys. Uldyń ákesi, qyzdyń anasy soǵan kómektesedi, sol úshin erinbeı eńbektenedi, Shyn mánisinde óz boıymyzdaǵy nashar ádetterden arylyp, jan serigimiz úshin jaqsy jaqqa qaraı ózgere bilýimiz qajet. Jaman ádetten arylýǵa bolady. Ol úshin tek myqty kúsh-jiger kerek», - dedi A. Saparova.
Jastar arasynda talaq máselesi órship tur
Oral qalasyndaǵy Ar-Rahman meshitiniń naıb ımamy Naýryz Ibatulynyń aıtýynsha, otbasy – er men áıel arasyn súıispenshilik pen senimdilikti irge etip qurǵan shaǵyn ǵana memleket. Onyń baıandy bolýy – dinimizdiń talaby. Tipti úılený isi qulshylyq dep tanylǵan. Sebebi, Paıǵambar Muhammad (Allanyń oǵan ıgiligi men sálemi bolsyn) neke týraly bylaı degen: «Neke – meniń súnnetim!» Áıtse de, osy qasıetti uǵym buzylatyn kezder bolady. Nekeniń buzylýy din turǵysynan «talaq etý» dep atalady, ıaǵnı talaq aıtý – nekeniń buzylýy. Bul áreketke dinimizde ruqsat etilgen. Alaıda Alla Taǵaladan ruqsat etilgen nárselerdiń ishindegi eń jaǵymsyzy. Paıǵambar Muhammad (Allanyń oǵan ıgiligi men sálemi bolsyn) bylaı degen: «Allah Taǵalaǵa adal etken istiń ishindegi eń jaǵymsyzy – ajyrasý» (Ábý Dáýit).
«Qazirgi kezde osy ajyrasý erli-zaıyptylar arasynda keń etek alyp barady. Bolmashy bir sebepterge baılanysty eki jaqqa ketip, týystyq qatynasty úzip, otbasyn buzyp jatady. Sebebi, otbasy degen uǵymnyń qundylyǵyn eskere bermeıdi. Dinimizde ajyrasýǵa sebep bolatyn naqty sebepterin bekitip aıtyp ketken. Biraq búgingi tańda ony eskere bermeıdi. Ajyrasý sebebi tek qana dinimizde er men áıeldiń otbasylyq mindetteri bolyp tabylatyn amaldardy oryndamaýynda bolyp tur. Olar qarapaıym, erin tyńdaý, boı usyný, erdiń áıeline kóńil bólýi, eki jaqty áke-shesheni qurmetteýi t.b. mindetter», - deıdi ımam.
Ajyrasýdyń astarynda turmystyq ahýaldyń turǵanyn aıta ketý kerek, onyń da sebebi zor. Óıtkeni, qazirgi tehnologııa damyǵan zamanda adamdardyń ınternet jelisinde ózderin jarnamalaýlary, jetistikterin kórsetip, maqtanýy qarap otyrǵan adamnyń sanasyn buzary anyq. «Nege mende ondaı emes?», «Nege meniń kúıeýim nemese áıelim osylaı isteı almaıdy?» dep qyzyǵý. Sodan otbasynyń negizgi irgesiniń biri – senimdilikke aqaý túsedi.
«Ókinishke oraı, dinimiz qanshama ret otbasy uǵymynyń qasıetti ekenin aıtsa da, dinı teris ıdeologııanyń kesirinen jastarymyzdyń arasynda talaq máselesi órship tur. Tyǵylyp neke qııýdan bastap, ekinshi áıel alý, ajyrasa salý, áıel zatyna degen salǵyrttyq senim keń etek alyp otyr. Osynyń barshasynyń sharıǵı talaptary bar. Neke qısań – jarııala, ekinshi áıel alsań – ádildik saqta, ajyrassań – sharıǵat kórsetken sebeppen ajyras, áıel zatyn qurmette. Sebebi, Paıǵambarymyz (Allanyń oǵan ıgiligi men sálemi bolsyn) bylaı degen: «Áıelderimen jaqsy qarym-qatynasta bolǵandar, mine, solar aralaryńdaǵy jaqsylaryń». Teris dinı ıdeologııanyń saldarynan otbasy buzylyp, jasóspirim balalar tiri jetim qalyp jatyr. Sol úshin de dástúrli dinimiz ondaı teris áreketterdi qoldamaıdy. Otbasyny saqtap qalý úshin bar sebin izdep, tatýlastyrý jolyn izdeıdi», - deıdi Naýryz Ibatuly.
Qoryta aıtqanda, otbasy – shaǵyn memleket desek, memlekettiń myqty bolýy osy otbasylardyń beriktigine baılanysty. Sondyqtan neke máselesine jeńil-jelpi qaramaý, úılený, turmysqa shyǵýdy ábden oılanyp baryp sheshý, otbasynda tatýlyqty birinshi orynǵa qoıý asa mańyzdy ekeni aıdan anyq...
