Ajaldan arashalaýǵa úlgermeı qalý qorqynyshy bolady – qutqarýshymen suhbat
Qaýip-qaterge toly jumysyn adal, zor jaýapkershilikpen atqaryp júrgen qutqarýshylardyń eńbegi talaıǵa úlgi. Olar – ózgeniń ómirine arasha túsý úshin óz janyn shúberekke túıip, sý tasqyny, órt, apattarda oqıǵa ornyna alǵashqylardyń biri bolyp jetetin mamandyq ıeleri. Alaıda, ózderi muny erlikke balamaıdy, mindetim dep biledi. Qutqarýshylardyń kásibı meıramynda Soltústik Qazaqstan oblysy Tótenshe jaǵdaılar departamenti jedel qutqarý jasaǵynyń qutqarýshysy Álıhan Islam Kazinform tilshisine qıyndyqqa toly qyzmeti jaıynda aıtyp berdi.
- Álıhan, ózińizdi tanystyryp ketińizshi...
- Shymkent qalasynyń týmasymyn. Meniń atam, ákem, aǵam – bári qurylysshylar. 2015 jyly ákemniń jumysyna baılanysty Petropavlǵa kóship keldik.
Soltústik Qazaqstan kásiptik-pedagogıkalyq kolledjinde tótenshe jaǵdaıda qorǵaý mamandyǵyn oqyp bitirgenmin. Keıin áskerge baryp, Otan aldyndaǵy boryshymdy ótep kelgennen keıin mamandyǵym boıynsha jumysqa ornalastym. Bul salada jumys istep jatqanyma bıyl úshinshi jyl.
Erkin kúresten sport sheberinen úmitkermin, 4-5 synyptan bastap kúrespen aınalystym. Sodan qalyptasqan shydamdylyq, eptilik, shymyrlyq qazirgi jumysymda kómegin berip jatyr.
- Shaqyrtý tústi, qansha ýaqytta sizder daıyn bolyp, attanýlaryńyz tıis? Bul jumys qalaı júzege asady?
- Shaqyrtý túskende bizge jınalyp-shyǵyp ketýge 1-2 mınýt ýaqyt beriledi, qajet bolyp qalar-aý degen barlyq qurylǵylardy ózimizben alyp júremiz. GAZel avtokóligimiz bar. Qandaı shaqyrtý bolsa da qurylǵylarymyz ózimizben birge júredi. Qazirgi ýaqytta qajetti qural-jabdyqpen tolyq qamtylǵanbyz, qandaı shaqyrtý tússe de biz oǵan tolyq daıynbyz.
Bizge qoıylatyn basty talap – qutqarýshynyń óz qaýipsizdigi. Jumysqa alynǵan kezde úsh aı oqý-jattyǵýdan ótemiz, sol jerde qaýipsizdik is-sharalaryn úıretedi. Sol satydan ótkennen keıin, túrli jaǵdaıda jumys isteý mashyqtaryn meńgeremiz. Sonyń ishinde jol-kólik apaty bolǵan oryndarda aýyr qurylǵylarmen jumys isteý, alpınıstik daǵdylar, bıikke órmelep shyǵý, túsý jáne úshinshi baǵyty sý astynda súńgýir kostıýmimen jumys isteı bilý.
- Turǵyndardan kóbine qandaı shaqyrtýlar túsedi?
- Kóbine jabylyp qalǵan esikti ashyp berýdi ótinedi. Mysyq aǵash ústine shyǵyp, túse almaıtyn kezderi bolady. Mundaı shaqyrtýlardan bas tarta almaımyz, kómektesýge mindettimiz. Bul – biz úshin jeńil shaqyrtý, óıtkeni psıhologııalyq qysym joq. Al apattarda adam ómirine qaýip tónip turǵan kezde, jany qınalǵan adam kómek suraǵanda jumys isteý óte qıyn. Qutqara almaı, ajaldan arashalap úlgermeı qalý týraly qorqynysh qatty mazalaıdy.
- Esińizde qalǵan shaqyrtý jaıynda aıtyp berińizshi...
- Jaqynda 12 jasar bala 101 dıspetcherlik qyzmetine habarlasyp, úıde órt shyqqandyǵyn habarlady. Ol úıde jalǵyz bolǵan, mekenjaıyn naqty bilmeıdi. Dıspetcherge jobalap «alty qabatty aq úı» dep túsindirip aıtty. Biz shaqyrtý túsisimen jedel attandyq. Oqıǵa ornyna jetkenshe balamen qyzmetkerlerimiz baılanysta boldy. Kelgen kezde tereze túbinde otyrǵan balany kórdik, al páterden tútin shyǵyp jatty. Ata-anasy ony syrtynan jaýyp ketken eken. Birden esigin ashyp, úıge kelip turǵan elektr qýatyn ajyrattyq. Páter jalyndap, ishin qara tútin basqan, mundaıda bizge – jedel qutqarý jasaǵyna órttiń arasyna kirýge ruqsat joq. Sol kezde órt sóndirýshiler de kelip úlgerdi, olar balany shyǵaryp jatqanda, biz ýaqyt joǵaltpaı podezde turatyn kórshileriniń esigin tarsyldatyp, evakýatsııaladyq. Keıin órt sóndirýshilerden balany alyp, qaýipsiz jerge shyǵardyq. Jaǵdaıyn bilgennen keıin, úıde basqa adamnyń joqtyǵyna kóz jetkizip, jasóspirimdi jedel járdem qyzmetine tapsyrdyq.
- Jumys barysynda túrli jaǵdaı bolýy múmkin, ómirlerińizdi únemi qaýip-qaterge tigip júresizder, qatty qoryqqan kezińiz boldy ma?
- Qorqynysh bolady, adam bolǵannan keıin ol durys ta. Biraq biz qorqynyshty jeńe otyra óz mindetimizdi atqaramyz.
- Іri apattarda jumys istegen kezińiz boldy ma?
- Petropavldaǵy jylý-elektr ortalyǵynda bolǵan apatta, murjasy qulaǵan kezde jumys istedim. Ol murja qulaǵan kezde men kezekshilikte bolatynmyn. Shuǵyl shaqyrtý tústi, basynda túsinbedik, murjanyń qulaǵandyǵy jalǵan shyǵar degen senimsizdik te boldy. Biraq jolda úsh murjanyń ekeýi ǵana qalǵanyn kórdik. Apat ornyna kelgennen keıin kishkene kútýge týra keldi, óıtkeni úıindi astynda neshe adam qalýy múmkindigi anyqtaldy. Bir jumysshy áıeldiń murja astynda qalǵanyn bilgennen keıin birden iske kiristik. Úlken beton plıtalar jatty, ony kóterýge tehnıka kire almady. Sondyqtan barlyǵyn qolmen atqarýǵa týra keldi. Apattan keıingi úsh kún óte aýyr boldy.
- Bul mamandyqty tańdaǵanyńyzǵa ókingen kezińiz bolǵan joq pa?
- Joq, ókingen emespin. Ózime unaıdy. Óıtkeni, birinshi kezekte halyqqa qyzmet kórsetemiz.
- Otbasyńyz jumysyńyzǵa qalaı qaraıdy?
- Únemi qoldap otyrady. Jumysymnyń qıyndyǵyn túsinedi. Kezekshilik barysynda bolǵan jaıttardy ata-anama aıtyp otyramyn. Olarǵa ǵana emes, dos-joldastaryma da aıtamyn, ondaǵy maqsatym – eskertý. Osyndaı jaǵdaı boldy, osylaısha isteýge bolmaıdy, onyń zardaby mynadaı degen sııaqty. Al áke-sheshem, árıne ýaıymdaıdy ǵoı, jumysqa keterimde únemi «balam, baıqap júr, aman bol» dep shyǵaryp salady.
- Turǵyndarǵa qandaı keńes berer edińiz?
- Qaýipsizdik erejelerin qatań saqtaýǵa, kishkentaı balalaryn qaraýsyz qaldyrmaýǵa keńes beremin. Kez kelgen qıyn jaǵdaıǵa dýshar bolǵanda «101» nemese «112» telefon nómirine habarlasqan jón. «Saqtansań saqtaıdy» degendi umytpaý kerek.
- Rahmet!
