Azamattyq protsestik kodeks jobasy maquldandy - Májilis
Endi qujat Senatqa joldanady.
Jańa redaktsııadaǵy kodeks Qazaqstannyń quqyqtyq saıasat tujyrymdamasyn iske asyrý maqsatynda jáne Memleket basshysynyń sýdıalardyń VI sezinde qoıǵan mindetterin oryndaý úshin ázirlengen. Qujat azamattyq-protsestik zańnamanyń jedeldigin arttyrýdy, sot isin júrgizýde bitistirý rásimderin belsendi qoldaný úshin ony jańǵyrtý arqyly jeke jáne zańdy tulǵalardyń konstıtýtsııalyq quqyqtary men bostandyqtaryn sotta tıimdi qorǵaýdy qamtamasyz etýdi kózdeıdi. Tutastaı alǵanda, kodekstiń erejeleri azamattardyń, memlekettiń jáne zańdy tulǵalardyń buzylǵan nemese daýlanyp otyrǵan quqyqtaryn, bostandyqtaryn jáne zańdy múddelerin qorǵaýdy qarastyrady. Sondaı-aq ondaı múddelerdi qalpyna keltirý týraly azamattyq sot isin júrgizý talaptaryn oryndaýǵa, zańdylyqty saqtaýǵa, qoǵamnyń zań men sotqa qurmetpen qaraýdy qalyptastyrýǵa baǵyttalady.
Budan bólek, jańa kodeks boıynsha isti sot talqylaýyna daıyndaý satysynda sheshiletin máseleler sheńberin keńeıtý arqyly isti daıyndaý satysyn jetildirý qarastyrylyp otyr. Bul rette isti sot talqylaýyna daıyndaý merzimi uzartylyp, sotqa qýynym aryzy qabyldanǵannan keıin sýdıa men protseske qatysýshylardyń áreketteri naqty reglamentteledi. Isti sot talqylaýyna daıyndaý barysy men birinshi satydaǵy sotta aıǵaqtardy usyný tártibi jaqsartylady. Sonymen qatar azamattyq protseste advokatýranyń róli kúsheıip, medıatsııa ınstıtýtyn keńinen qoldaný da kózdelip otyr. Budan bólek, isterge advokattardyń qatysýymen bitistirýdiń jańa tásili retinde «daýdy partısıpatıvtik rásimmen qaraý» engizilmekshi. Bul daýǵa qatysýshylarǵa kelissózderdi advokattardyń belsendi qatysýy arqyly ótkizý múmkindigin qamtıtyn bolady.
Buǵan qosa, daýlardy sotqa deıingi retteý máselesi keńeıtilip, azamattyq protsestegi taraptar ókildiginiń ınstıtýty jetildirilmek.
