Azamattyq protsessýaldyq kodeks - ýaqyt talabymen úndesken qujat
Elimizde naryqtyq qatynastar meılinshe damyp, jańa qarjylyq júıe qalyptasty. Qoǵamda memleket pen azamattardyń arasynda jańa qatynastar ornap, osy qatynastardy retteıtin jańa zańdar qabyldaý qajettiligi týyndady.
2015 jyldyń 31 qazan kúni qabyldanǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń Azamattyq protsessýaldyq kodeksin osyndaı mańyzdy zańdardyń qataryna jatqyzýǵa boldy.
Atalǵan Zań Memleket basshysynyń 2009 jylǵy 24 tamyzdaǵy № 858 sandy Jarlyǵymen bekitilgen «Qazaqstan Respýblıkasynyń 2010-2020 jyldar aralyǵyndaǵy quqyqtyq saıasat tujyrymdamasyn» jáne Elbasynyń Qazaqstan Respýblıkasy sýdıalarynyń VI sezinde qoıǵan mindetterin oryndaý maqsatynda ázirlendi.
Respýblıkamyzda alǵash ret zańǵa qol qoıý rásimin jarııaly túrde júrgize otyryp, Elbasy N.Á.Nazarbaev «atalǵan shara memleketimiz úshin, Qazaqstannyń árbir azamaty úshin qujattyń orasan zor mańyzy bar ekendigimen baılanysty. Bul halyqqa zańnyń mánin jaqsyraq jetkizýge múmkindik beredi» - dep atap kórsetken edi.
Qoldanystaǵy azamattyq ister júrgizý kodeksi 1999 jyly qabyldanǵanyn eskere otyryp, qoǵamda bolyp jatqan alǵa basýshylyqty basshylyqqa alyp, jańa Zań qabyldaý qajettiligi ózekti másele retinde baǵalandy.
Jańartylǵan Azamattyq protsessýaldyq kodeks birinshi kezekte «bes ınstıtýtsıonaldyq reformany júzege asyrýdyń 100 naqty qadamy» Ult Josparynda kórsetilgen sharalardy júzege asyrýda qoldanylady jáne qoǵamda zań ústemdigin qamtamasyz etýge eleýli úles qosýy tıis.
Qabyldanǵan jańa Zańnyń maqsaty - Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary men zańdy tulǵalarynyń Ata Zańymyzda bekitilgen quqyqtary men bostandyqtaryn, atalǵan tulǵalardyń zańdy múddelerin sot organdarynda tıimdi qorǵaý, azamattyq daýlardyń jedel qaralýyn jáne sheshýdiń protsessýaldyq tıimdiligin arttyrý, sot qaýlylarynyń joǵary sapasyn qamtamasyz etý bolyp tabylady.
Jańa zańda qazirgi zamanǵy negizgi quqyqtyq ınstıtýttar saqtaldy jáne oǵan halyqaralyq standarttarǵa negizdelgen qazaqstandyq sot tájirıbesin úzdik álemdik jetistikterge bastaıtyn ózgerister, jańalyqtar engizildi.
Zańdy ázirlegen memlekettik organ - Qazaqstan Respýblıkasynyń Joǵarǵy Soty.
Azamattyq protsessýaldyq kodeksti daıyndaý jáne qabyldaý joǵary qoǵamdyq belsendilik tanytylǵan jaǵdaıda, ashyq jáne jarııaly túrde júrgizildi.
Kodekstiń jobasyn daıyndaýǵa múddelilik tanytqan respýblıkamyzdyń barlyq memlekettik organdarynyń, qoǵamdyq uıymdarynyń, halyqaralyq uıymdardyń ókilderi qatynasyp, ózderiniń pikirleri men talaptaryn bildirip otyrdy.
Kodekste azamattyq sot isin júrgizý mindetteri men qaǵıdalary jańa talaptarmen toltyrylyp, júıeli túrde iske asyryldy.
Eń basty nazar aýdaratyn jaǵdaı - daýdy tatýlastyrý túrinde retteýge kómek kórsetý azamattyq sot isin júrgizý mindetteri deńgeıine kóterildi.
Atalǵan zańda sot tóreliginiń qoljetimdiligin qamtamasyz etý, iske qatysýshy taraptardyń ary men namysyn qurmetteý, sýdıalardyń táýelsizdigi, sot isin júrgizý tili, jarııalylyq pen zańdylyq, taraptardyń quqyqtarynyń tepe-teńdigi sııaqty jáne basqa da demokratııalyq prıntsıpterge negizdelgen qaǵıdalar ózderiniń mańyzdylyǵyn saqtap qaldy.
Zańnyń buqara halyqqa tıimdi basty jańalyqtary týraly áńgime qozǵaǵanda, isti sot talqylaýyna ázirleý satysynyń qaǵıdalary qaıta qaralyp, tolyqtyrylǵanyn, halyqtyq múddelerine saı keletindeı tártippen ońtaılandyrylǵanyn atap ótý qajet.
Osy satyda taraptar jazbasha qujattarmen almasady, dáleldemeler jınaqtaý, qajet bolǵan jaǵdaıda saraptama taǵaıyndaý, tıisti dáleldemelerdi aldyrý, qarsy talap qoıý sııaqty mańyzdy máseleler sheshiledi.
Sot taraptarǵa olardyń quqyqtary men mindetterin, onyń ishinde isterdi qaraý merzimin qasaqana keshiktirýge jol bermeı, basqa taraptardyń quqyqtaryn teris paıdalanbaı, ózderine tıisti barlyq protsessýaldyq quqyqtardy adal qoldaný mindetterin túsindiredi.
Jańa zańda isti sot talqylaýyna ázirleý merzimin 15 kúnge, keıbir kúrdeli daýlar boıynsha bir aıǵa deıin uzartý múmkindigi qarastyrylǵan.
Іsti sot talqylaýyna daıyndaýdyń qorytyndysy boıynsha sot aldyn ala otyrys ótkizedi jáne osy satyda sotqa keıbir sanattaǵy ister boıynsha sheshim qabyldaý quqyǵy berilgen.
Azamattyq isterdi sotta qaraý jáne sheshýdiń protsessýaldyq merzimderin saqtaý sot tóreligi tıimdiliginiń basty kórsetkishteriniń biri ekenin esten shyǵarmaý qajet.
Kelesi kezekte kodekste sottarda qaralatyn daýlardyń sanyn qysqartý, daýlardy sheshýdiń balamaly tásilderin engizý, tatýlasý rásimderi men medıatsııa ınstıtýtyn damytý sııaqty mańyzdy máseleler óz sheshimderin tapty dep baǵalaýǵa bolady.
Ásirese, daýlardy retteýdiń sottan tys jáne sotqa deıingi tártibi, sot otyrysy kezindegi tatýlasý rásimderi týraly qaǵıdalar tıimdi qoldanylǵan.
Jańa protsessýaldyq zań taraptarǵa daýlardy sotqa deıin retteýge, osy daýdy qysqa merzim ishinde, az materıaldyq jáne moraldyq shyǵyndarmen sheshýge múmkindik beredi.
Sol sııaqty Zańda daýlar sotqa deıingi tártippen rettelgen jaǵdaıda qoldanylatyn talaptardy yntalandyrý sharalary kórsetilgen.
Daýlardy sotqa deıin jáne sot otyrysy kezinde retteýdiń protsessýaldyq joldary retinde Zańda: tatýlastyrý rásimderi (jeke taraý), medıatorlardyń qatysýymen jáne sot júrgizetin medıatsııany qoldaný, taraptar jáne advokattardyń qatysýymen partısıpatıvtik rásimderdi qoldaný qaǵıdalary qarastyrylǵan.
Protsessýaldyq Zańda azamattyq daýlardy jeńildetilgen is júrgizý tártibimen qaraýdyń qaǵıdalary tolyqtyrylyp, buıryq shyǵarý jáne jazbasha is júrgizý arqyly keıbir sanattaǵy isterdi sheshýdiń joldary óz sheshimin tapqan.
Joǵaryda kórsetilgen Ult Josparyn júzege asyrý maqsatynda, jańa kodekste azamattardyń sot tóreligine qoljetimdiligin jeńildetý úshin sot satylaryn ońtaılandyryp, ádil sotty júzege asyrýda úsh satyly sot júıesin engizý tártipteri rettelgen.
Jańa úsh býyndy sot júıesine: birinshi saty - aýdandyq (qalalyq) jáne olarǵa teńestirilgen sottar; apellıatsııalyq saty - oblystyq jáne oǵan teńestirilgen sottar; kassatsııalyq saty - Qazaqstan Respýblıkasynyń Joǵarǵy Soty jatady.
Zańda sot tóreligin júzege asyrý kezindegi árbir sot satylarynyń mindetteri men ókilettikteri saralanyp, isterdi qaraýdyń protsessýaldyq merzimderi men tártipteri belgilengen.
Basty jańalyqtardyń biri retinde ınvestıtsııalyq qatynastardan týyndaıtyn daýlardy qaraýdyń quqyqtyq negizderi anyqtalyp, atalǵan daýlardy birinshi satydaǵy sottyń erejeleri boıynsha Astana qalalyq sotynyń, al iri ınvestorlardyń qatysýymen Joǵary Sottyń mamandandyrylǵan alqasynda qaraýdyń tártipteri retteldi.
Sondaı-aq, Ult Josparynyń 26-qadamynda belgilengen mindetterdi júzege asyrý maqsatynda azamattyq quqyqtyq daýlardy qaraý jáne sheshý kezinde sotqa prokýrorlardyń qatysýyn qysqartý sharalary qarastyrylǵan.
Qazirgi ýaqytta respýblıkanyń sot júıesiniń aldynda turǵan basty mindetterdiń biri - elektrondyq sot tóreligin damytý máselesi bolyp tabylady.
Qoljetimdilik, ashyqtyq jáne jarııalylyq sııaqty demokratııalyq prıntsıpterge negizdelgen halyqaralyq talaptarǵa qol jetkizýdiń birden-bir joly retinde elektrondyq sot tóreligin memleketimizdiń barlyq aımaqtaryndaǵy sottardyń jumystaryna engizý úshin aıtarlyqtaı uıymdastyrý sharalary qoldanylyp jatqanyn atap ótý qajet.
Qazirgi ýaqytta Qazaqstan jurtynyń ádil sot júıesine degen senimi kúnnen-kúnge artyp keledi.
Respýblıkamyzda atqarylyp jatqan aýqymdy sharalar birinshi kezekte halyqtyń ál-aýqatyn jaqsartýǵa, memlekettiń bedelin kóterýge baǵyttalyp otyr.
Qazaqstan Respýblıkasynyń jańartylǵan Azamattyq protsessýaldyq kodeksiniń qabyldanýy elimizdiń saıası jáne ekonomıkalyq damý jolyndaǵy jemisti sharalardyń biri retinde baǵalanady.
Memleket pen azamattyq qoǵamnyń arasynda týyndaıtyn daýlardy órkenıetti túrde, ıaǵnı zań talaptaryn basshylyqqa ala otyryp, sot tóreligin júzege asyratyn organdardyń ókilettikteri arqyly sheshý - demokratııalyq prıntsıpterge negizdelgen qoǵamdyq damýdyń, azamattardyń, zańdy tulǵalardyń quqyqtary men bostandyqtaryn tıisti dárejede qorǵaýdyń, memlekettiń halyqqa degen qamqorlyǵynyń basty kórsetkishteri bolyp tabylady.
Respýblıkamyzda Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń bastamasymen jańa zańnamalyq reformalar ár jyldary tabysty júrgizilip keledi.
Atalǵan Zań osy reformalyq ózgeristerdiń jańa qadamdarynyń biri bolýǵa tıis.
Elimizdiń erteńi jarqyn, bolashaǵy berik, maqsaty aıqyn ekeni júrekterge jylý beredi, asyl armandarǵa jeteleıdi.
Uly dala perzentteriniń batyrlyǵy men danalyǵyn álem jurtshylyǵyna moıyndatatyn kún týǵan sııaqty.
Aıymyz sáýleli, tańymyz araıly, kúnimiz shýaqty bolsyn, aǵaıyn!
Baǵlan Maqulbekov
Qazaqstan Respýblıkasy
Joǵarǵy Sotynyń
sýdıasy
