Azamattar ÚEU qyzmetine qatysty qajetti aqparatty jyldam alady

None
None
ASTANA. QazAqparat - Qazaqstanda ÚEU derekqory - infonpo.kz ınternet-portaly iske qosyldy. Endi, jyl saıyn 31 naýryzǵa deıin elimizdegi barlyq qoǵamdyq uıymdar óz qyzmeti týraly aqparat usynýǵa mindetti, dep habarlaıdy QazAqparat.

«Úkimettik emes uıymdardyń ashyqtyǵyn jáne qoǵam aldynda ÚEU-dyń qyzmeti týraly aqparattyń qoljetimdiligin qamtamasyz etý maqsatynda úkimettik emes uıymdardyń derekter bazasy qurylǵan bolatyn. ÚEU derekqory arqyly azamattar onyń qyzmetine qatysty qajetti aqparatty ala alady. Óz kezeginde olar bir-birimen aqparat almasyp, senimdi seriktester  taba alady. Búgingi tańda úkimettik emes uıymdardyń derekqorynda 3 myńdaı qazaqstandyq jáne sheteldik uıymdardardyń tájirıbeleri týraly aqparat kórsetilgen. ÚEU derekqory úkimettik emes uıymdardyń qyzmetiniń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý jáne olardyń jumysymen halyqty aqparattandyrý maqsatynda, sondaı-aq memlekettik áleýmettik kelisimsharttardy ornalastyrý, granttar berý jáne syılyqaqylardy taǵaıyndaý sheńberinde paıdalaný úshin qurylǵan aqparattyq derekqor bolyp tabylady», - dep atap ótilgen Din isteri jáne azamattyq qoǵam mınıstrligi málimetinde.

Atap aıtqanda, ÚEU derekter bazasyndaǵy aqparattar jyl saıyn QR Din isteri jáne azamattyq qoǵam mınıstrliginiń Azamattyq qoǵam isteri komıtetine jyl saıyn naýryz aıynyń 31-ne deıin usynylýy tıis.

Aqparat kelesideı eki jolmen usynylady: ÚEU derekqorynyń ınternet-portaly arqyly (infonpo.kz),  poshtamen nemese qaǵaz jáne elektrondy túrde.

Internet-portal arqyly aqparat berý tutastaı jumys protsesin  jeńildetedi, esepti toltyrýdyń durystyǵyna yqpal etedi jáne poshta qyzmetine aqy tóleý shyǵyndaryn eseptemeıdi.

Aıta ketý kerek, ınternet-portalǵa HQKO-dan (Halyqqa yqzmet kórsetý ortalyqtary) alynǵan uıymnyń  ESQ (Elektrondy sandyq qoltańba) kilti  arqyly tirkelýge bolady.

Derekqorǵa aqparatty  usynbaý, ýaqytynda bermeý, sondaı-aq jalǵan nemese durys emes aqparat bergen jaǵdaıda ákimshilik jaýapkershilikke tartý  qarastyrylǵan. Qazaqstan Respýblıkasynyń «Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly» kodeksiniń 489-1-babyna sáıkes,  quqyq buzýshylyq oryn alǵan jaǵdaıda  eskertý jasalady, al qaıtalanatyn bolsa 25 aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde aıyppul salynady nemese zań buzýshylyq jasaǵan uıymnyń qyzmeti úsh aı merzimge toqtatylady. 

Esterińizge sala keteıik, Qazaqstanda 19 680 úkimettik emes uıym tirkelgen, onyń 13 879-y qazirgi ýaqytta óz qyzmetin belsendi júzege asyrýda.

Сейчас читают
telegram