Áz-Naýryz álem elderinde: Qaraqalpaq halqy meıramdy qalaı atap ótedi

NÚKІS. QazAqparat – Túrki halyqtarynyń basym bóliginde Jańa jyldy qarsy alý kóktemgi kún men túnniń teńelýi kezeńindegi Naýryz meıramymen baılanysty ekeni belgili. Bul ejelden kele jatqan ári ulystardyń eń ulyq merekesi. Qaraqalpaq halqy da Jańa jyldy, ıaǵnı kóktemdi el tynysh bolsyn degen nıette kóterińki kóńil kúımen, molshylyq bolsyn degen nıetpen túrli ulttyq taǵamdarmen qarsy alady, amandyqqa jolyqqandaryna qýanysyp, endigi isterdiń tabysty bolýyn tilesedi.

Naýryzdy merkeleýge qatysty qaraqalpaq halqynyń jergilikti ádet-ǵuryptarynyń ereksheligi meıramdy ótkizý merziminde, qatysýshylardyń jasynda, is-qımyldardyń rásimderi men saltynda, qoldanylatyn sımvolarda kórinis tabady. Olardyń barlyǵy qoǵamdyq ıntegratsııanyń fýnktsııasyn bildiredi jáne osyǵan burynnan ekpin qoıylǵan.

Ulttyq salt-dástúrdi qaıta jańǵyrta otyryp, Naýryzdy atap ótý kezinde ejelgi ádet-ǵuryptyń barlyq elementteriniń saqtalýyna aıryqsha mán beriledi. Teatrlandyrylǵan merekelik sharalarda adamdardyń ómirinde jańa kezeńniń bastalýyn kórsetetin jón-joralǵylar kópshilik nazaryna usynylady.

Osy uly kún bastalǵanda balalar eldi mekenderde Naýryz kelgenin habarlap, qýanyshtan aýyl aralap, júgirip júredi. Al aq shapanyn jamylǵan qart – Dıhan baba kóktem men tirshiliktiń belgisi retinde bıdaı dánin sebedi. Kıiz úıler tigilip, onda egde jastaǵy adamdarǵa bólek, jastar bólek otyrady.

Osy oraıda merkekelik sharalar barysynda ulttyq taǵamdardy ázirleý joralǵylaryn kórýge bolady. Dastarqannan dám tatqannan keıin, jas qyzdar úlken jeńgesimen birge seıil qurýǵa shyǵady. Al olardy jigit aǵasyna erip shyqqan jigitter jaǵy qarsy alady. Dástúr boıynsha olardyń arasynda sýyrylyp sheshenderi sóz talastyrsa, aqyndary aıtysqa túsedi. Aıtys kezinde jigit astarly sózben ári qaljyńmen unaǵan qyzǵa sezimin bildiredi. Bul turǵyda «qyz jeńgesi» men «jigit aǵasy» da jastarǵa qoldaý jasaıdy.

Seıil qurý kezinde altybaqan mańyna otaý qurmaǵan jastar jınalady. Endigi kóne dástúrdiń biri - ottan sekirý. Bul jón-joralǵynyń tamyry tereńde jatyr. Jurtshylyq bar pále-jala, qıynshylyq osy otpen ketsin degendi aıtysyp, ózderin alastaıdy. Ottan sekirý bir jaǵynan ómirdegi jańa qadamdardyń bastamasy degen maǵyna bilderedi.

Naýryzdy atap ótý kúninde turǵyndar ózderiniń barlyq rýhanı jáne materıaldyq úlesin qosýǵa talpynady. Meıram kezindegi kórinisterge úńilip qarasaq, sahnaǵa shyqqandar halyqtyń qanshalyqty qoly ashyq ári jomart bolǵanyn kórsetýge tyrysady.

Mol dastarqan, oıýmen órnektelgen ulttyq kıim, qolóner týyndylarynyń áralýandyǵy, taǵylymy mol sal-dástúrdiń barlyǵy qaraqalpaq halqynyń osynaý kúnge erekshe mán beretindigin ańǵartady.

Osy kúni kárisi de, jasy da múmkindiginshe merekelik sharaǵa óz úlesin qosady. Eger de úlkender jaǵy jyraýlardy tyńdaýǵa bet bursa, jastar túrli saıystarǵa túsip, kóńilderin kóteredi. Bul rette ulaq (kókpar tartý), kúres, báıge jáne basqa da ulttyq oıyndar uıymdastyrylady. Sonymen qatar, balalarǵa arnalǵan qyzyqty sharalar da barshylyq. Olardyń arasynda asyq, bektas oıyndary ótkiziledi.

Qaraqalpaqtar men ózge týystas ulttardyń naýryz kóje nemese ózge de taǵamdardy daıyndaýyna keler bolsaq, bul turǵyda eleýli aıyrmashylyqty taba qoıý qıyndaý. Alaıda jekelegen ádet-ǵuryp pen oıyn-saýyq sharalaryna kelgende uqsastyq bola bermeıdi.

Mysaly, qaraqalpaqtar jastarynyń ejelgi saýyq keshteri, ıaǵnı seıil kúnderindegi «geshtek» otyrysynyń máni zor. Geshtekke «jigit aǵasynyń» basshylyǵymen bir aýyldyń jigitteri basqa aýyldyń qyzdaryn «qyz jeńgesimen» birge shaqyrady. Shaqyrtý alǵan arýlar sándi kıimderin kıip, «tulymshaq» (burymǵa taǵatyn áshekeı) pen «segiz túıme» (alqa) taǵyp, kórshi aýylǵa saparlaǵan.

Óz kezeginde jigitter jaǵy da arýlardy qarsy alýǵa egjeı-tegjeıli daıyndalǵan. Kıiz úılerdi bezendirip, qoı nemese iri qara mal soıyp, dastarqanǵa táttilerdi kóptep qoıǵan. Qyzdar kelgen kezde, ulttyq aspaptardyń súıemeldeýimen ándetip qarsy alǵan.

Kıiz úılerde qyz, jigitter ózderi unatqan adamyna qarama-qarsy otyrǵyzylǵan. Jigitter óz qolymen sháı quıyp, unatqan aýrýyna alaqanymen keseni usynady. Eger de qyzǵa jigit unamasa, ol usynylǵan keseni almaıdy. Degenmen de qyz sháı quıylǵan pıalany alyp, ondaǵy sháıdi janynda otyrǵan qurbylaryna quıyp berse, bul jaǵdaıda da qyzdyń júreginde álgi jigitke oryn joq degendi bildiredi.

Osyndaı kezde jigit jaǵynan aqy tóleý qadamy jasalýy múmkin. Sháı quıylǵan tolyq sháınekpen birge aqsha nemese tátti taǵamdar usynylady. Bul rette jigit jaǵy ázil aıtyp, óleń arnap, túrli amaldarǵa barady. Sonymen qatar, qyz jeńgesi arqyly arýǵa syılyq jasalady.

Munymen qosa, názik jandar óz tarapynan unatqan jigitin tańdap, oǵan sháı quıylǵan keseni usynady. Eger jigit sháıdi iship, kesege naýat salyp qaıtaryp jiberse, onda taıaý arada nekeleri qıylyp, toı bolatyndyǵyn bildiredi.

Aıtpaqshy, osyndaı saýyq keshterinde jastardyń zerektiligi men sheshendigi synalady. Jumbaq jasyrý, jańyltpash aıtý, jaýaby qıyn suraqtar qoıý sekildi sharalar uıymdastyrylady. Keıinnen jigitter ulttyq aspaptarda (dýtar) oınap, «Dembermes», «Mýhalles», «Qara jorǵa» sekildi halyq shyǵarmalaryn oryndaıdy. Qyzdar jaǵy shyńqobyzda «Aksaq jorǵa», «Jar shaqyrar», «Aqqýdyń joly» áýenin shyrqaıdy.

Mndaı keremet salt-dástúrler qaraqalpaq halqy mádenıetiniń ereksheligin baıqatady. Osy ádet-ǵuryptyń búgingi kúnge deıin saqtalýy - qaraqalpaqtardyń ata-baba murasyn aıryqsha qasterleıtinin ańǵartyp otyr. Dástúrli jón-joralǵymen, rásimmen, yrymmen ári oıyndarmen keńinen mazmundalǵan Naýryz meıramy - qaraqalpaq halqynyń baı ómirlik murasynyń kórnekti úlgisi dep aıtýǵa bolady. Bul kóne ári erekshe meıram Otandy súıýge baýlyp, jalpy adamgershilik qundylyqtaryn nasıhattaıdy, sondaı-aq basqa halyqtardyń mádenıeti men dástúrine syı-qurmetpen qaraýǵa úıretedi.

Joldaǵan avtor: Sáken Nábıev