«Aıtyp keletin apat» – sý tasqynyna óńirlerdiń daıyndyǵy qandaı
Jalpy, Úkimet otyrysy barysynda Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylov óńirlerdegi ahýalǵa basa nazar aýdaryp, birneshe ákimnen jaýap aldy. Úkimet basshysy eń aldymen bıyl mol qar túsken Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ákimi Danıal Ahmetovke saýal qoıdy.
«Oblystyń taýly aýdandarynda bıyl 4 aılyq normaǵa deıin qar tústi. Eldi mekenderdi erigen qar sýynan qorǵaý úshin qandaı is-sharalar qabyldap jatyrsyzdar?», - dep surady Premer-Mınıstr.
Óńir basshysynyń dereginshe, oblystaǵy sý tasqyny jaǵdaıy turaqty. Sý aǵyny men deńgeıi qysqy kezeńge tán. Qardyń jınalýyna jáne muz jaǵdaıyna monıtorıng júrgizilip jatyr. Oblystyq bıýdjetten 1,18 mlrd teńge kóleminde qarajat qarastyrylǵan. Oblystyń 131 gıdrotehnıkalyq qurylysyn apatsyz paıdalaný úshin is-sharalar qabyldanýda.
«Bıyl jol kartasy boıynsha jalpy somasy 56 mln teńgege 5 is-shara ótkizilip jatyr. Kanaldardy, aryqtardy, sý ótkizý qurylystary men kópirlerdi tazartý jumystary bastaldy. 130 myń tekshe metr qar shyǵaryldy. 29 myń dana qap, 2 myń tonna ınertti materıal, 226 tonna janar-jaǵarmaı daıyndaldy. Sý tasqynyn boldyrmaý úshin 5 aýdandaǵy ózender boıynda aldyn ala jarylys júrgiziletin ýchaskeler anyqtaldy. Biz osy jumysqa daıynbyz. Eń mańyzdy jumys osy bolmaq. Jaǵdaı qıyndaıtyn bolsa, oblystyq kúshter men quraldar tartylady. 1720 adam, 756 tehnıka, 83 júzý quraly, 224 motopompa bar. Halyqty qaýipsiz jerge kóshirgen kezge arnalǵan 8 586 adam syıatyn 85 ýaqytsha ornalastyrý pýnkti anyqtaldy. 1 aqpannan bastap joǵary daıyndyq rejımi engiziledi. Qajet bolǵan jaǵdaıda oblystyq rezervten qar shyǵarýǵa, barlyq qosymsha jumysqa qarjy bólinedi. Sý tasqyny jaǵdaıy turaqty baqylaýda», - dedi Danıal Ahmetov.
Premer-Mınıstr kelesi kezekte 2021-2023 jyldarǵa arnalǵan sý tasqynyna qarsy is-sharalar jol kartasy men ınjenerlik jumystar josparyna jetkilikti qarjy bólmegen, jumys kestesin saqtamaǵan Batys Qazaqstan oblysynyń ákimi Narıman Tóreǵalıevke qaıyryldy.
«Sonymen qatar sý qoımalaryn jóndeý jáne ózenderdiń arnasyn tazartý boıynsha da is-sharalar qabyldanbaǵan. Jaǵdaıdy qashan túzeısizder?», - dedi Álıhan Smaıylov óńir basshysyna.
Narıman Tóreǵalıev oblysta sý tasqynynyń aldyn alý maqsatynda monıtorıng júrgizilip, únemi baqylaýda turǵanyna nazar aýdartty.
«Іs-sharalarǵa keler bolsaq, 22 is-sharanyń 8-ine 280 mln teńge qarjy bólip, tolyqtaı aıaqtadyq. Úsh is-sharaǵa respýblıkalyq bıýdjet esebinen 2,7 mlrd teńge bólindi jáne jergilikti bıýdjetten 296 mln teńge kózdelip, jumystar aıaqtalý satysynda tur. Búginde jumystardyń 90 paıyzy oryndaldy. Taǵy 3 is-shara boıynsha jobalaý-smetalyq qujattar túzetilýde. Qujattar daıyn bolǵannan keıin qarajat suraýǵa ótinim beremiz. Bir is-shara boıynsha qurylys-montajdaý jumystaryna konkýrs jarııalandy. Bıyl qurylysyn bastaımyz. 2 is-shara boıynsha joba jasaqtalyp jatyr. Qalǵan 4 is-shara boıynsha jumys bastaldy jáne jol kartasynyń merzimine sáıkes jyldyń sońyna deıin aıaqtaıtyn bolamyz», - dedi ol.
Onyń dereginshe, ınjenerlik jumystar jospary aıasynda 66 is-sharanyń 63-i oryndaldy. Sý tasqyny kezeńi bastalǵanǵa deıin 3 joba júzege asyrylady. Jalpy, oblysta 74 gıdrotehnıkalyq qurylys bar. Onyń ishinde 7 sý qoımasy jóndeýdi qajet etedi. Sý qoımalaryn kezeń-kezeńmen jóndeý jospary jasaqtalǵan jáne oǵan sáıkes 3 sý qoımasyna qatysty jobalyq-smetalyq qujattama ázirlenip jatyr. Bir qoıma boıynsha bıyl 1-toqsanda qurylys-montajdaý jumystaryna qarjy bólinedi. Eki sý qoımasyna bıyl kópfaktorly tekserý júrgizilip, odan keıin joba ázirleý bastalady. Kırov sý qoımasyn jóndeý júrgizilip jatyr, tıisti qarajat bólindi.
«Joǵaryda atalǵan sý qoımalaryn sý tasqyny kezeńinde eldi mekenderge qaýip týdyrmaýy úshin qatań baqylaýǵa alamyz. 2023 jylǵy sý tasqyny kezeńinde tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý josparyna sáıkes jumys atqarylyp jatyr. Janar-jaǵarmaı, qaptar, ınertti materıaldar qory daıyndaldy. 205 mln teńgege muz jarý jumystaryna tikushaq tartýǵa jáne ǵaryshtyq monıtorıng júrgizýge sharttar jasaldy. Oblys boıynsha tótenshe jáne shuǵyl shyǵyndarǵa arnalǵan rezervte 2,7 mlrd teńge qarjy kózdedik. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 30 paıyzǵa jýyq artyq. 2 myńnan astam adam, 700-ge jýyq tehnıka, 85 júzý quraly, 276 motopompany quraıtyn kúshter men quraldar toptamasy daıyn. Kópjyldyq monıtorıngke sáıkes oblysta 138 sý tasqyny qaýpi bar eldi meken ornalasqan. Olardyń 105-inde qaýip azaıtyldy. Bireýinde qaýip joıyldy. Al qalǵan 32-sinde qaýip saqtalýda. Olarǵa qaýip-qaterdi azaıtý jumystary jol kartasy aıasynda júrgiziledi. Sý tasqyny bar aýyldar erekshe baqylaýǵa alyndy. Jaýapty tulǵalar, ınjenerlik tehnıka jáne materıaldyq resýrstar bekitildi», - dedi oblys basshysy.
Kelesi kezekte Álıhan Smaıylov: «Osy kúnge deıin jol kartasyndaǵy is-sharalardyń bireýi de oryndalmaǵan. Erteń sý basyp qalsa, ne istemeksizder?» - dep surady Túrkistan oblysynyń ákimi Darhan Satybaldydan.
Saýalǵa jaýap bergen óńir basshysynyń atap ótýinshe, 2021-2023 jyldarǵa arnalǵan sý tasqynyna qarsy is-sharalar jol kartasynda Túrkistan oblysyna qatysty 20 is-shara josparlanǵan bolatyn. Aldyńǵy jyldary qarjy qarastyrylmaı bıyl josparlanǵan is-sharalardyń barlyǵyna qajetti 2 mlrd teńge jergilikti bıýdjetten tolyq kózdelgen. Osy qarajatqa 32 shaqyrym arna túzeý, 15 shaqyrym jaǵalaý bekitý jumystary josparlanyp otyr.
«Jeltoqsan-qańtar aılarynda qardyń mol túsýin jáne ylǵaldyń joǵary kórsetkishin eskerip, 32 ınjenerlik is-sharadan turatyn oblystyq jospar bekitildi. Syrdarııanyń boıynda ornalasqan eldi mekenderdi sý basýynyń aldyn alý maqsatynda 97 shaqyrym qorǵanys bógetteriniń jaı-kúıi tekserilip, 154 mln teńgege kúrdeli jóndeý jumystary atqaryldy. Ózen boıynda belgiler qoıylyp, sýdyń deńgeıi men muz qalyptasý jaǵdaıyna kúndelikti baqylaý júrgizilip otyr», - dedi ol.
Aıta keterligi, Úkimet otyrysynda sý tasqyny kezeńine daıyndyq máseleleri boıynsha baıandama jasaǵan Tótenshe jaǵdaılar mınıstri ıÝrıı Ilın Kóksaraı rettegishinde kúrdeli jaǵdaı qalyptasyp, búlingen Qapshaǵaı sý qoımasyn rekonstrýktsııalaý aıaqtamalǵanyn atap ótken bolatyn. Mınıstrdiń sózine qaraǵanda Qapshaǵaı sý qoımasy kóktemgi kezeńde lezde tolyp, qıraýy múmkin.
«Atalǵan qaýipti aımaqta 15 myńnan astam adam turatyn 7 eldi meken ornalasqan», - degen edi.
Darhan Satybaldy da bul jaǵdaıdan habardar bolyp shyqty.
«Kóksaraıdyń jalpy jobalyq syıymdylyǵy 3 mlrd tekshe metrdi quraıdy. Búginde 34 paıyzy toldy. Bul jerde aıta keter másele sý rettegishiniń qazirgi jaı-kúıi 1,8 mlrd tekshe metr sýdy jınaýǵa múmkindik beredi. Atalǵan máseleni eskere otyryp, qys-kóktem kezeńinde tıisti retteý jumysyn júrgizý qajet. Qapshaǵaı sý qoımasyna sońǵy 10 jylda kúrdeli jóndeý jumystary júrgizilmeı, jyl saıyn aqaý paıda bolýda. Byltyr kúrdeli jóndeý jumystary bastalyp, osy jylǵa 871 mln teńge qarastyryldy», - dedi Túrkistan oblysynyń ákimi.
Sondaı-aq otyrysta Úkimet basshysy Soltústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Aıdarbek Saparovqa: «Oblysta jol kartasynyń ótken jyldardaǵy is-sharalary aıaqtalǵan joq. Qaýip seıilgen joq. Olardy qashan oryndaısyzdar?», - dep saýal qoıdy.
Aıdarbek Saparovtyń sózine qaraǵanda, óńirde sý tasqyny qaýpin joıýǵa baǵyttalǵan úsh jyldyq jol kartasyn júzege asyrý jalǵasyp jatyr. Qazirgi ýaqytta 9 is-sharanyń 4-eýi oryndaldy, 5-eýi boıynsha jumys júrgizilip jatyr.
«Birinshi is-shara - Esil ózeni arqyly ótetin apatty kópirdi kúrdeli jóndeýge jobalyq-smetalyq qujattama ázirleý. Kópir «Qazavtojoldyń» balansynda tur. Jobany ázirleý úshin «Qazavtojoldyń» oblystyq fılıaly Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligine bıýdjettik ótinim joldady. Qarajat bólingen jaǵdaıda jobalaý bıyl bastalady. Ekinshi is-shara – Beskól aýylynyń yqsham aýdandarynyń nóserlik aǵyn jáne aryq júıesin salý. 2022 jyly uzyndyǵy 2,5 shaqyrym aryq júıesin salý jumystary atqaryldy. 27 sý ótkizgish qubyr ornatyldy. Bıyl jumys jalǵasady. Úshinshi is-shara – Teplıchnoe jáne Prıbrejnoe aýyldarynda qorǵanys bógetin salý. Joba ázirlendi, aqpan aıynda saraptamaǵa jiberiledi. Sonymen qatar eki jobany iske asyrý jalǵasýda. Birinshi – Petropavl qalasynyń úsh kóshesinde bógetterdi jóndeý. Ekinshisi – respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joly – Petropavl qalasyn aınalyp ótý ýchaskesin jańartý», - dedi oblys basshysy.
Oblys basshysynyń dereginshe, óńirde sý tasqyny qaýpi bar 85 eldi meken baqylaýǵa alyndy. Onyń ishinde 8 aýyl sý basý qaýpi bar aımaqqa ornalasqan. 1 mlrd teńgege oblystyq rezerv bekitildi.
Otyrysty túıindegen Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylov búginde óńirlerde sý tasqynyna daıyndyq tolyǵymen qamtamasyz etilmegenin ashyq aıtty.
«Ótken jyly bul máseleni san márte aıttyq. Tek Úkimet otyrysynda úsh ret – kóktemde, jazda, kúzde qarastyrdyq. Aldaǵy kóktemde sý tasqyny táýekelderin tómendetý úshin atalǵan jol kartasyndaǵy is-sharalardy tolyq kólemde oryndaý qajettigin bárine eskerttik. Uzaq ýaqyttan beri jekelegen júıeli is-sharalar qabyldanbaı keledi. El turǵyndarynan sý tasqynynan qorǵaý is-sharalarynyń oryndalmaǵany týraly shaǵymdar únemi túsip jatyr. Sonyń saldarynan olardyń úıleri, múlikteri men maldary zardap shegýde. Máselen, Aqmola oblysynyń Qoshqarbaev aýylynda Nura ózeniniń jaǵalaýyn nyǵaıtý jumystary qarjylanbaǵan. Al ol jaqta tasqyn jylda jaǵalaýdy buzyp, sý úılerge jetedi. Almaty, Abaı, Atyraý, Batys Qazaqstan oblystarynda sý aǵyzý júıeleri nóser jaýyn men tasqynǵa tótep bere almaı otyr», - dedi Álıhan Smaıylov.
Osyǵan oraı Úkimet basshysy ákimderge sý tasqyny máselesin jeke qatań baqylaýda ustaýdy tapsyrdy.
«Sý tasqyny kezeńiniń bastalýyna az ǵana ýaqyt qaldy. Qazirdiń ózinde 255 eldi-meken men 100 myńnan astam úı qaýipti aımaqta tur. Eń bastysy – mundaǵy halyqtyń jaǵdaıyna alańdaýymyz kerek. Bıyl qys qarly boldy. Kún kúrt jylynyp ketse, sý basý qaýpi kúsheıedi. Aqtóbe jáne Almaty oblystarynda qazirdiń ózinde eldi-mekenderdiń kóshelerin sý basyp jatqany týraly faktiler bar. Aýa raıy boljamyna sáıkes, aldymyzdaǵy aqpan aıynda ońtústikte aýa temperatýrasy men jaýyn-shashyn normadan joǵary bolýy múmkin. Bul – «aıtyp keletin apattyń» naǵyz ózi. Sondyqtan, ońtústik óńir ákimdikteri osy bastan sý tasqynyna qarsy jumystardy kúsheıtýleri kerek», - dedi Premer-Mınıstr.
