Aıt namazdan buryn shalynǵan qurbandyq qabyl bola ma
«Qurban shalý ýájip bolý úshin myna sharttar saqtalýy qajet. Qurban shalatyn adamnyń aqyl-esi bútin bolýy, balıǵat shaǵyna tolǵan, musylman bolý, qurban aıt ýaqytynda jolaýshy bolmaýy kerek. Sonymen qatar negizgi qajettilikten tys nısap mólsherindegi qarjyǵa ıe bolý. Nısap mólsheri – 85 gramm altyn ıaǵnı qunyna teń keletin aqsha. Zeket ǵıbadaty sııaqty qurbannyń ýájip bolýy úshin nısap mólsherine jetken malǵa bir jyl tolýy shart emes. Qurban shalǵan ýaqytta mindetti túrde nıet etý kerek. Óıtkeni, mal qulshylyq maqsatynda soıylady. Al nısap mólsherinde artyq qarajaty bolmasa da kedeı musylmannyń qurban shalýyna bolady. Shalǵan qurbandyǵy nápil qurban úkiminde bolady», - dedi Batyrjan Mansurov ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmeti alańynda ótken baspasóz máslıhatynda.
Sondaı-aq, maman qurban shalýdyń ýaqytyna asa mán berý kerektigin eskertti.
«Qurban shalýdyń ýaqytyna kelsek, oǵan muqııat bolýymyz kerek. Qurban shalýdyń ýaqyty qurban aıttyń birinshi kúni aıt namazynan keıin bastalyp, aıttyń úshinshi kúni aqsham namazyna az ýaqyt qalǵanǵa deıin jalǵasady. Qandaı da bir mańyzdy sharıǵı sebepke baılanysty qurban aıt namazyna bara almaı, aıt namazyn oqymaǵan kisi namaz oqyp bolatyndaı ýaqyt ótkennen keıin qurbanyn shala berýine bolady. Aıt namazdan buryn shalynǵan mal qurbandyq bolyp eseptelmeıdi», - dep túsindirdi ol.
