Aınur Arǵynbekova: Donorlyq qan komponentterine qajettilik únemi artyp keledi

Айнұр Арғынбекова
Фото: Kazinform

ASTANA. KAZINFORM – Sońǵy 5 jylda elimizde donorlyq qandy tutyný 13 paıyzǵa ósti. Biraq salalyq mekeme – Qan qyzmetiniń ǵylymı-ádistemelik ortalyǵynda jedel sheshýdi talap etetin birqatar problemalar bar. Bul týraly búgine Senattyń jalpy otyrysynda Úkimet basshysynyń atyna depýtattyq saýal joldaǵan senator Aınur Arǵynbekova aıtty.

Onyń atap ótýinshe, atalǵan ortalyq respýblıkanyń qan qyzmetin damytýdy úılestirýmen qatar, elordadaǵy barlyq medıtsınalyq uıymdy donorlyq qanmen qamtamasyz etedi. Alýan túrli jáne kúrdeli tehnologııa qoldanylatyn ortalyq bolsa da Transfýzıologııa ǵylymı-óndiristik ortalyǵynyń ǵımaraty aýyr jaǵdaıda tur.

«15 jyl buryn paıdalanýǵa berilgenine qaramastan, qurylys kezinde jiberilgen olqylyqtardyń saldarynan ortalyqtyń ǵımarattary birtindep buzylyp barady. Ǵımarattyń jeldetý júıesi durys jobalanbaǵan jáne tek 55 paıyz ǵana jumys isteıdi. Tóbeden sý aǵady, onyń bári tóbe jabyndysynyń buzylýyna ákeledi jáne qulap ketý qaýpin týǵyzady. Osynyń bári ortalyqtyń qaltqysyz jumys isteýine qater tóndiredi», - dedi senator.

Depýtat Astanada medıtsınalyq kómek kórsetý kólemin eskere otyryp, bul máseleniń erekshe mańyzy bar dep sanaıdy. Senator osyǵan baılanysty Premer-Mınıstr Oljas Bektenovke qazirgi problemalarǵa nazar aýdarýdy jáne olardy sheshýge járdemdesýdi surady.

«Transfýzıologııa ǵylymı-óndiristik ortalyǵynyń ǵımaraty kúrdeli jóndeýdi qajet etedi. 2020 jyldan beri Ortalyq kúrdeli jóndeý jumystaryna qarjy bólý úshin Qarjy mınıstrligine 5 ret ótinim berse de aqsha bólingen joq. Qazirgi kezde jobalaý-smetalyq qujattarǵa túzetý engizilip, quny 6,1 mıllıard teńge bolatyn kúrdeli jóndeý jumystaryna qorytyndy alyndy. Medıtsınalyq kómek kólemi arta túsken kezde jáne donor qanynyń qoryn jasap qoıý elimizdiń ulttyq qaýipsizdigi máselesi bolǵandyqtan Transfýzıologııa ǵylymı-óndiristik ortalyǵy ǵımaratyna kúrdeli jóndeý jumystaryn jasaý úshin qarjy bólý máselesin qoldaýdy ótinemin», - dedi depýtat.

Сейчас читают
telegram