Aıman Omarova «Halyq úni» jobasy bastaý alǵan Shyǵystaǵy Abaı aýdany halqynyń problemalaryn atady
Jalpy Aqparat jáne qoǵamdyq damý vıtse-mınıstri Bolat Tilepov «Halyq úni» áleýmettik jobasy týraly ótken aıdaǵy baspasóz máslıhattarynyń birinde keńirek aıtyp bergen edi. Vıtse-mınıstrdiń aıtýynsha elimizde túrli áleýmettik máselelermen aınalysatyn 22 myńnan astam úkimettik emes uıym tirkelgen. Biraq naqty isterdiń basynda belsendilik kórsetip júrgenderdiń sany 5 myńnan aspaıdy. Bul degenimiz qanshama bastama men áleýmettik másele óz belsendisin tappaı júrgenin bildiredi.
Mine osy olqylyqtardy retke keltirý úshin Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń tikeleı qoldaýymen QR Prezıdentiniń janyndaǵy Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń múshesi, quqyq qorǵaýshy Aıman Omarovanyń bastamasymen jáne «Altyn Qyran», «Human Rights Lawyers» qorlarymen áriptestikte «Halyq úni» áleýmettik jobasy qolǵa alynǵan.
«Bul joba úshjaqty áriptestiktiń biregeı kórinisi, aýyldardaǵy qarapaıym adamdardyń máselelerin sheshýdiń, osy arqyly Memleket basshysy jarııalaǵan «Halyq únine qulaq asatyn memleket» qaǵıdasynyń is barysynda oryndalýynyń birden bir úlgisi bolady degen úmittemiz», - degen edi Bolat Tilepov.
Jobanyń tusaýkeseri ótken aptada Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Abaı aýdanynda ótken. Quqyq qorǵaýshy Aıman Omarovany sózge tartqanymyzda, ol bul jobany bastaýǵa qandaı máseleler muryndyq bolǵanyn aıtyp berdi.
«Halyqtyń arasynda júrip, tynys-tirshiligin tarazylaý barysynda árbir qazaqstandyqtyń quqyqtyq saýaty tómen ekenin baıqadym. Ásirese jóndi-jónsiz bıýrokratııalyq kedergilerdiń saldarynan memlekettik baǵdarlamalarǵa qatysa almaı, qınalyp júrgender kóp. Ekinshi problema – til máselesi. Ózińiz biletindeı, aýylda turyp jatqandardyń deni qazaq tildi azamattar. Bizde sol azamattarǵa qazaqsha túsindiriletin baǵdarlamalar az eken», - deıdi qoǵamnyń ózekti máseleleri jaıly Aıman Omarova.
Quqyq qorǵaýshy osy «Halyq úni» jobasy barysynda alǵa negizgi alty mindetti qoıyp otyr. Olar:
1. Bılik pen buqaranyń arasyndaǵy baılanysty nyǵaıtý;
2. Memlekettik qyzmetterdi, áleýmettik tólemderdi alý sharttaryn turǵyndarǵa keńinen túsindirý;
3. Áleýmettiń ál-aýqatyn arttyrý maqsatynda júzege asyp jatqan memlekettik saıasatty jan-jaqty túsindirý, memlekettik baǵdarlamalarǵa qatysý belsendiligin arttyrý;
4. Shalǵaı aımaqtardaǵy turǵyndardy aqparattandyrý salasyn jetildirý;
5. Halyq arasynda túrli áleýmettik máselelerdi taldap-tarazylap, monıtorıng jasaý;
6. Memlekettik organdardyń jumysynyń durystyǵyn qamtamasyz etý arqyly halyqpen udaıy keri baılanys ornatý.
«Qazirgi zaman aqparattyq tehnologııalardyń arpalysqan kezeńi. Al aqparatty ınternet, tsıfrlandyrý tetikteri arqyly tıimdi qural retinde paıdalanýymyz kerek. Mysaly osy joba aıasynda jaqynda Semeı qalasy men Abaı aýdanyna baryp keldik. Qandaı kemshilikterdi baıqadyq? Abaı aýdanynda halyqtyń qandaı problemalary bar? Olardy qalaı sheshýge bolady? Aldymen Semeıge baryp «Adal kómek» jobasy aıasynda jıyn ótkizdik. Sodan soń Abaı aýdanyndaǵy kitaphanaǵa bardyq. Bizben birge Abaı aýdanyna Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń qyzmetkerleri, «Human Rights Lawyers» quqyq qorǵaýshylar qorynyń, «Altyn Qyran» qorynyń ókilderi boldy. Sondaı-aq bizben Abaı aýdanyna barǵan Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń de qyzmetkerleri kóp kómektesti», - deıdi Aıman Omarova.
Abaı aýdanynda 9 aýyldyq okrýg bar eken. Ondaǵy halyqtyń negizgi tabysy – mal sharýashylyǵy. Aýdandaǵy múmkindigi shekteýli jandardyń jaǵdaıyn taldaǵan jobadaǵy top jetekshisi aýylda bir emhana men bir ambýlatorııalyq pýnkt baryn aıtady.
«Bul aýdandaǵy azamattardyń eń úlken problemasy – múgedektiktiń máselesi. Sonymen qatar Abaı aýdanynyń halqy zeınetke shyǵý jasyn tómendetýdi suraıdy. Sebebi jergilikti halyqtyń aıtýynsha kezindegi polıgonnyń saldarynan erte qaıtys bolyp jatqan azamattar kóp. Aýdanda psıhıatr, nevropotolog, balalardyń tis dárigeri joq. Al gınekolog bireý-aq. Ózińiz oılańyzshy, polıgonnyń saldaryn keshken aýdan osyndaı dáriger-mamandarǵa muqtaj bolyp otyr. Sondaı problemany kórdik. Osy máselege baılanysty «Halyq úni» jobasynyń qatysýshylary Densaýlyq saqtaý mınıstrligine tıisti hat joldap, qoldan kelse aýdan halqy zárý medıtsına mamandary jetispeýshiligin sheshkeli otyr», - degen Aıman Omarova Abaı aýdanyndaǵy keıbir aýyldarda ınternettiń múlde joqtyǵy da ózekti problema ekenin aıtady.
Ózi quqyq qorǵaýshy bolǵandyqtan Aıman Omarova aýdandaǵy zań ústemdigine basa mán beripti. Surastyryp bilse, Abaı óńirinde zorlyq-zombylyqtyń 42 jaǵdaıy tirkelgen eken. Aýdan jurtshylyǵy mundaı máselelerdi «Aq oramal – aq jaýlyq» jobasy arqyly sheshýge beıimdelgen. ıAǵnı mundaı qıyn jaǵdaılar men daý-sharǵa jergilikti aqsaqaldar aralasady. Dese de turmystyq zorlyq-zombylyq kórgen áıelderge arnalǵan daǵdarys ortalyǵy óńirde taǵy joq. Biraq álbette aýdandaǵy aqsaqaldardyń otbasylyq janjaldardy burynǵy dástúrmen sheshýge tyrysýyn jobadaǵy top músheleri óte úlgili is dep otyr.
Zańger aýdanda bar-joǵy bir ǵana advokattyń baryn da bilip kelipti. Sondaı-aq aýdandaǵy Abaı atyndaǵy kitaphana da jóndeý jumystaryn qajet etetini anyqtalǵan. Odan bólek aýdanda aǵylshyn tili pániniń muǵaliminiń de joqtyǵy belgili bolǵan.
«Halyq úni» jobasynyń músheleri sonymen qatar Semeıde bolǵan kezde kondýktorlardyń qanshama aıdan beri aılyq ala almaı júrgenin anyqtapty. Kondýktorlar tipti ózderiniń zeınetaqy aýdarymdary da osyǵan deıin aýdarylmaǵanyn aıtyp, shaǵymdanǵan kórinedi.
«Jalpy Shyǵysqa barǵan ýaqytta kóp adam jer máselesin kóterip jatyr. Qazaqtyń negizinen eki problemasy bar: jer men mal. Shaǵymdanýshylardyń aıtýynsha kezinde bireýler alyp alǵan jerler paıdalanylmaı jatady. Al maly artqan keıbir malshylar sol jerge qol jetkize almaı álek. Osy máselelerdiń bárin tizip, hattap endigi kezekte Prezıdent Ákimshiligi men jaýapty mınıstrlikterge jibergeli otyrmyz», - dep túıdi Aıman Omarova.
«Halyq úni» jobasynyń qatysatyn azamattar men memlekettik organdardyń ókilderi aldaǵy ýaqytta taǵy birneshe aýdandy aralap shyǵýdy kózdep otyr. Óńirlerdegi halyqtyń problemasyn kóterip qana qoımaı, Aıman Omarova bastaǵan top ol máselelerdiń ýaqtyly sheshilýin de nazarda ustamaq.
