Aılyq keshikkende jumysqa shyqpaý, jalaqyny ınflıatsııaǵa saı ındeksteý: Kásipodaq birqatar bastama kóterdi
«Jańa qoǵamdyq kelisim: Ádiletti eńbek qatynastary» atty áleýmettik áriptester forýmynyń aldynda Kásipodaqtar federatsııasynyń tóraǵasy BAQ ókilderine munaı-gaz salasyndaǵy eńbek daýy týraly málimet berdi.
2022 jyly Kásipodaqtar federatsııasyna 5,8 myńnan astam aryz túsken. Aryz ıeleriniń jartysynan astamy eńbek quqyqtarynyń buzylýyna baılanysty shaǵym túsirgen.
Satybaldy Dáýletalın bul san áldeqaıda kóp bolýy múmkin ekenin aıtady.
Jumysshylardyń kóbi óz quqyǵyn bilmegendikten zańsyzdyqtar eleýsiz qalyp jatqan kórinedi.
Sondaı-aq, eldegi eńbek daýlarynyń kóbi munaı salasynda tirkeletinin aıtty.
Kásipodaqtar federatsııasynyń tóraǵasy usynǵan statıstıkaǵa qarap, ásirese Mańǵystaý óńirinde eńbek daýlaryn júıeli sıpatta sheshý tetigi jumys istemeıtinin kórýge bolady.
«Byltyr elimizde 85 eńbek daýy boldy. Onyń kóbi munaı salasynda, sonyń ishinde Mańǵystaý oblysynda boldy. Ol jerdegi kóterilgen máseleler: eńbekaqy máselesi, qolaısyz eńbek jaǵdaıynyń týyndaýy jáne jumys berýshilerdiń eńbekkkerler quqyǵyn buzýy. Sol 85 daýdyń tóńireginde qarasaq, olarǵa myńdaǵan adam qatysty dep aıtýǵa bolady», - dedi ol.
Satybaldy Dáýletalınniń aıtýyna qaraǵanda qoldanystaǵy Eńbek kodeksindegi normalar ujymdyq aýqymdaǵy eńbek daýlaryn sheshýge qolaısyz kórinedi.
«Jańaǵy 85 daýdyń ishinde tek 41-inde ǵana kásipodaǵy bar kásiporyndar boldy. Biz soǵan qaramastan búkil 85 daýdyń sheshilýine kelissóz júrgizýge tikeleı aralastyq. Sol aralasýdyń arqasynda, basqa da áleýmettik áriptesterdiń atsalysýynyń arqasynda daýlardyń 80 paıyzy eńbekkerdiń múddesine, oń sheshildi dep aıta alamyn. Biraq bul jerde de kóptegen másele bar. Shynyn aıtý kerek, bolǵan 85 daýdyń, ereýildiń kóbi sot júıesi boıynsha zańsyz dep tanyldy. Sebebi qazirgi tańda eńbek daýyn, ásirese ujymdyq eńbek daýyn sheshý bizdiń Eńbek kodeksinde óte qıyndatylǵan. Sondyqtan qazir biz zań jobasyna óz usynystarymyzdy berdik. Sony jeńildetý máselesin, talap qoıýǵa kásipodaqtyń tikeleı aralasýyna jol ashatyn normalar usyndyq», - dedi Kásipodaqtar federatsııasynyń tóraǵasy.
Qazir ol zań jobasy Májilisten ótip, Senattyń qaraýyna joldanǵan.
«Eger sol Senat sheshim qabyldasa, meniń oıymsha, ereýilder bizdiń ekinshi qarýymyz bolar edi. Biraq kásipodaqtar osy bolǵan daýlardyń bárin alǵanda eshqashan áleýmettik shıelenistiń basynda turǵan joq. Biz meılinshe qandaı daý bolsa da, zań aıasynda sheshilýine atsalystyq», - dedi ol BAQ ókilderine bergen suhbatynda.
Satybaldy Dáýletalın jumys berýshiler aılyq kólemin jumysshymen kelisip belgileýi kerek degen paıym aıtyp otyr.
«Biz Úkimetke de birqatar usynystar berdik. Mysaly, jumys berýshi men jumysshy arasyndaǵy kiristi bólýdiń ádiletsiz júıesin túzetý qajet. Bul qyzmetkerlerdi is júzinde qarjylyq táýeldilikke ákeledi. Onyń saldarynan quqyqtyq enjarlyq paıda bolady. Sondyqtan jalaqy júıesin túbegeıli ózgertý kerek. Ókinishke qaraı, qazir eńbekaqy tóleý júıesin jumys berýshi belgileıdi. Biz Eńbek kodeksine eńbekaqy tóleý júıesi eń áýeli jumysshylar ókiliniń maquldaýy arqyly belgilenýi tıis degen baǵytta ózgerister engizýdi talap etip, usynyp otyrmyz»,-deıdi federatsııa basshysy.
Kásipodaqtar federatsııasy jumys berýshilerge budan bylaı jumysshylar óndiristi basqarý isine de erkin qatysýy kerek degen talap qoıyp otyr.
«Bul álemdik tájirıbe jáne biz de soǵan umtylýymyz kerek. Prezıdent eń tómengi jalaqy mólsherin anyqtaý ádistemesin ázirleý týraly bizdiń bastamamyzdy qoldady. Óıtkeni onyń qalaı qalyptasatyny osy ýaqytqa deıin belgisiz bolyp keldi. Endi sonyń ádistemesi anyqtalýy kerek jáne onyń qalaı qalyptasatynyn kez kelgen adam bilýi kerek», - dedi federatsııa tóraǵasy.
Satybaldy Dáýletalın forým aldynda BAQ ókildeirne bergen suhbatynda elimizde jyl saıyn orta eseppen 200 adam jumys kezinde kóz jumatynyn aıtty.
«Ókinishke qaraı, eńbek qaýipsizdigi kún saıyn ózekti bolyp keledi. Biz jyl saıyn óndiriste 200 adamnan aıyrylamyz. Bul - jarııalanbaǵan jasyryn soǵys deýge bolady. Onymen kúresýimiz kerek. Bul iste ótemaqy tóleý modelinen táýekelge baǵdarlanǵan modelge nemese adamdardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etýge múmkindik beretin aldyn-alý sharalaryna kóshýdi usynamyz», - dedi federatsııa basshysy.
Bul qaraly statıstıkanyń kóshin qurylys salasy bastap tur.
«Birinshi qurylys salasynda, ekinshi taý-ken salasynda, onyń ishinde kómir shyǵarý salasynda tirkeledi. Biz jumysshylary óndiris kezinde qaıtys bolǵan kásiporyndarda ózimiz saraptama júrgizgenbiz. Sonda baıqaǵanymyz, mundaı jaǵdaılar kóbinde kásipodaqtary joq jerlerde bolyp jatyr. Ekinshiden, 70 paıyzy dep aıta alamyn, jumys berýshiniń kinásinen bolady. Sondyqtan bul da bizdiń basa kóńil aýdaratyn máselemiz. Jalpy jumys berýshi búgingi tańda osy máselege shynaıy kóńil bólip, eskirip qalǵan qural-saımandy ózgertip, eńbek adamyna degen qurmetin kóbeıtpese, jaǵdaı ózgermeıdi», - dedi Satybaldy Dáýletalın.
Federatsııa sarapshylary ár salada eńbekaqy koeffıtsentterin belgileıtin ádistemeler memlekettiń tikeleı aralasýymen ázirlenýi kerek degen qorytyndyǵa kelipti.
Uıym basshysynyń sózine qaraǵanda aılyq keshikken jaǵdaıda jumysshylardyń jumys berýshige áser etý tetigi joq.
Sol úshin eńbekaqy merziminen keshikken jaǵdaıda jumysshylardyń óndiriske shyqpaı qoıýy zańdy áreket dep tanylýy kerek dep otyr.
«Sonymen birge Kásipodaqtar federatsııasy eńbekaqy tóleý máselesin retteý baǵytynda eńbek zańnamasynda jalaqyny mindetti ındeksteý týraly normalardy bekitý, jalaqy mólsheriniń negizsiz dısproportsııasyn joıý, salalar boıynsha eńbekaqyny arttyrý koeffıtsıentterin belgileıtin ádistemeni ázirleýge memlekettiń qatysýy jáne eńbekaqy keshikken jaǵdaıda jumysshylardyń óndiristi toqtata turý quqyǵyn belgileý sharalaryn usynady», - dedi Satybaldy Dáýletalın.
Forýmda eldegi áleýmettik áriptestikti damytýdyń eki negizgi baǵyty ataldy.
«Qazaqstanda áleýmettik áriptestikti jetildirýdiń eki baǵytyn damytýǵa bolady. Birinshiden, kásipodaqtar men jumys berýshiler birlestikteriniń qyzmetin retteıtin jańa strategııalyq qujat ázirleý qajet. Ekinshiden, áleýmettik-eńbek qatynastaryn retteý jónindegi respýblıkalyq úshjaqty komıssııa qyzmetiniń tıimdiligin arttyrý kerek», - dedi federatsııa basshysy.
Onyń sózinshe, eńbek qatynastaryn retteıtin komıssııalardyń mańyzyn arttyrý úshin Áleýmettik seriktestik týraly zań ázirlep, qabyldaý qajet.
«Áleýmettik seriktestiktiń mazmuny eńbek adamyn qurmetteý, azamattardyń eńbegin qurmetteý, eńbek qatynastary taraptarynyń múddelerin qurmetteý sııaqty úsh qaǵıdatqa negizdelýi kerek. Áleýmettik seriktestikti nyǵaıtý úshin oǵan ekonomıkalyq jáne uıymdastyrýshylyq baza jasalýy kerek. Jaldamaly jumysshylarǵa kásiporyn menshiginen úles alý, aktsııalardyń baqylaý paketin ıelený, kásiporyndy basqarýǵa qatysý (baqylaý keńesterine múshelik etý, ár túrli komıssııalarǵa múshe bolý) múmkindikteri osy zań aıasynda berilýi kerek», - dedi federatsııa tóraǵasy.
