Áıelin soqqyǵa jyǵatyndar qylmystyq jaýapkershilikke tartylmaıtyn boldy
3 shilde kúni QR Prezıdenti Qylmystyq kodekstiń 108 jáne 109-baptaryn («Densaýlyqqa qasaqana jeńil zaqym keltirý» jáne «Uryp-soǵý») Qylmystyq kodeksten Ákimshilik kodekske aýystyrý týraly zańǵa qol qoıdy. 13 shilde kúni bul túzetýler óz kúshine endi.
Buǵan deıin Qylmystyq kodekste turmystyq zorlyq-zombylyq úshin 45-ten 60 táýlikke deıin qamaýǵa alý qarastyrylǵan edi. Bul sharalardy qoldaný 2020 jylǵa deıin toqtatyldy. Endi Ákimshilik kodeks boıynsha, áıelin urǵan er adam 15 táýlikke deıin qamalýy múmkin. Uryp-soǵý men densaýlyqqa zaqym keltirgeni úshin taǵaıyndalatyn aıyppuldar kólemi de azaıdy.
Salystyryp qarar bolsaq, Qylmystyq kodekste densaýlyqqa zaqym keltirgeni úshin: 200 aılyq eseptik kórsetkishke (525 myń teńge) deıin aıyppul salý; osy kólemde túzeý jumystaryna tartý; 180 saǵatqa deıingi merzimge qoǵamdyq jumystarǵa tartý; 60 táýlikke deıin qamaýǵa alý (tutqynǵa alý sharasy QR QK 467-babymen 2020 jylǵa deıin toqtatyldy) jazalary qarastyrylǵan bolatyn.
Endigide, Ákimshilik kodekstegi turmystyq zorlyq-zombylyq babyna səıkes, 15 AEK kóleminde aıyppul (39 myń teńge) nemese 15 kúnge deıin ákimshilik tutqyndaý qarastyrylǵan. Sondaı-aq, Ákimshilik kodeks babynyń ekinshi bóliminde uryp-soǵýdy bir jyl ishinde birneshe ret qaıtalaǵan adamdy 20 kúnge ákimshilik tutqynǵa alý kózdelgen jáne 30 AEK (78 myń teńge) kóleminde aıyppul taǵaıyndalady.
Sonymen qatar, «Uryp-soǵý» baby boıynsha Qylmystyq kodekste 100 aılyq eseptik kórsetkishke deıingi mólsherde aıyppul salý; sol mólsherde túzeý jumystaryna nemese 120 saǵatqa deıingi merzimge qoǵamdyq jumystarǵa tartý; 45 táýlikke deıingi merzimge qamaýǵa alý jazalary kórsetilgen edi.
Al Ákimshilik kodekste uryp-soǵý úshin 10 AEK (26 myń teńge) kóleminde aıyppul nemese 10 táýlikke deıin tutqyndaý jazalary kózdelgen. Soqqyǵa alý oqıǵasy bir jyl ishinde qaıtalanǵan jaǵdaıda «sotqar kúıeý» 15 táýlikke qamaýǵa alynady.
