Áıel polıtseılerdiń sanyn kóbeıtý kerek - Bas prokýratýra
«Halyqaralyq tájirıbege sáıkes, damyǵan batys elderinde «keıs-menedjer» degen qyzmetker bar. Ol jeke kómekshi retinde tıisti organdarmen baılanysyp, jábirlenýshiniń áleýmettik problemalaryn sheshedi. Osyndaı mindetti biz de jergilikti bir organǵa júktesek, ásirese aýyldyq jerde. Ekinshiden, kóptegen elderde áıelderden turatyn arnaıy polıtsııa ýchaskeleri qurylǵan. Olardyń mindeti - zombylyqqa ushyraǵandarǵa kómektesý, medıtsınalyq qyzmet kórsetý, quqyqtyq keńes berý, sotqa aryz jazý, jábirlenýshige quqyqtaryn túsindirý. Áıelder áıel adamǵa kóbirek senedi. Sondyqtan polıtsııa ýchaskelerinde áıelderdiń sanyn kóbeıtsek», - dedi Bas prokýror.
Budan bólek, Jaqyp Asanov zorlyq-zombylyqpen kúresti kúsheıtý úshin qoǵamnyń kózqarasyn ózgertý qajettigine erekshe nazar burdy. Onyń aıtýynsha, bul úshin adamnyń ishki dúnıesin ózgertý qajet.
«Bizdiń qoǵam zombylyqqa tym keshirimdi. Bireý túnde mýzykany shýlatyp qoısa, kórshiler jetip keledi. Tynyshtyq saqtaýdy, mýzykany óshirýdi talap etedi. Al, kúıeýi áıelin sabap jatsa, eshkim tyrp etpeıdi. Aıqaılap, kómek surasa da polıtsııa shaqyrmaıdy. Sanamyzda qatyp qalǵan bir stereotıp bar - bireýdiń otbasyna aralaspaý. Aıqaı-shý, tóbeles bolsa, ol úıdiń ishki sharýasy degen qate túsinik qalyptasqan. Áıelin urǵandy keıbireýler tipti durys dep sanaıdy. Bul bizdiń dástúrimizge, ulttyq mádenıetimizge jat nárse. Halqymyz burynnan qyz balany qadirlegen. «Qyz ósse - eldiń kórki» dep sanaǵan. Sondyqtan qyz-kelinshekterdiń, áıel-ananyń qoǵamdaǵy rólin bıikke kóterip, otbasylyq qundylyqtardy halyqtyń sanasyna sińirýimiz qajet», - dedi Bas prokýror.
Aıta keteıik, Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev jarııa etken 5 ınstıtýtsıonaldyq reformany júzege asyrý boıynsha 100 naqty qadam - Ult josparynda quqyq tártibi jáne zańdylyq máselesine erekshe nazar aýdarylǵan.
Ult josparynda: «Ekinshi reformanyń máni táýelsiz sot tóreligi men Qazaqstannyń búkil quqyq qorǵaý júıesiniń tek qana azamattardyń quqyqtary men bostandyqtaryn qamtamasyz etýge, zańdardy qatań oryndaýǵa jáne quqyq tártibin nyǵaıtýǵa baǵyttalýy tıistiginde.
Ony zańnamalyq turǵydan qamtamasyz etý aıasynda jańa Azamattyq is júrgizý kodeksi men jańa «Joǵary Sot Keńesi týraly» Zań qabyldandy. «Sot júıesi jáne sýdıalardyń mártebesi týraly» Konstıtýtsııalyq zańǵa, Qylmystyq-is júrgizý kodeksine jáne Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodekske qajetti ózgerister engizildi.
Bárinen buryn, jańartylǵan zańnamalar qoǵamnyń sot júıesine senimin arttyrýǵa yqpal etetin bolady. Ádildik naq sotta saltanat quratyny belgili.
Qazaqstan sottaryn reformalaýdaǵy temirqazyq másele - sapaly sýdıalar korpýsyn jasaqtaý.
Sýdıalyqqa kandıdattardy irikteýdiń qatań tetigi men olarǵa qoıylatyn joǵary biliktilik talaptary zań turǵysynan qarastyrylǵan.
Sot tóreligin úlken ómirlik tájirıbesi bar jáne joǵary moraldyq ustanymdarǵa ıe eń laıyqty ári barynsha daıyndalǵan kásibı sheberler júzege asyrýlary tıis.
Sýdıalardy irikteý men taǵaıyndaý úderisteri qoǵam úshin móldir jáne ashyq bolady.
Osymen baılanysty óziniń apparaty bar, quramy men ókilettiligi keńeıtilgen avtonomdy memlekettik mekemege aınalatyn Joǵary Sot Keńesi túbegeıli reformalandy.
Sot reformasynyń mańyzdy qyry - sot tóreliginiń bes satyly júıesinen úsh býyndy júıesine ótý.
Tek birinshi, apellıatsııalyq jáne kassatsııalyq ınstantsııalar qalady. Bul jerde kóp is qaralatyn birinshi jáne apellıatsııalyq ınstantsııalar sottarynyń rólderi aıtarlyqtaı kúsheıtiletin bolady. Mundaı qadam sottyq áýre-sarsańnyń aldyn alyp, sot sheshimin qabyldaýdyń merzimin qysqartady.
Qazaqstandaǵy sot tóreligi azamattardyń jeke ómiriniń qupııalyǵyna kepil quqyn esepke ala kelgende barynsha ashyq bola túsedi.
Sot zaldary sot isterin aýdıo jáne vıdeojazýdyń apparatýralarymen jaraqtandyrylady jáne jazbalardy qandaı da bir toqtatýǵa nemese redaktsııalaýǵa múmkindik berilmeıdi.
Bul sýdıalardy jáne sot májilisine basqa da qatysýshylardy tártipke shaqyrady, sot protsesi men sot qabyldaǵan sheshimniń obektıvtiligin qamtamasyz etedi.
Sot júıesin reformalaý sheńberinde birqatar ınstıtýttyq sheshimder jumys isteı bastaıdy.
Birinshiden, Joǵarǵy Sot janyndaǵy Sot jıýrıi túbegeıli qaıta qurylady.
Sot jıýrıi azamattardyń sýdıalardyń is-áreketine jáne sýdıalyq korpýs ókilderiniń qabyldanady dep kútilip otyrǵan Etıkalyq kodeksti buzý jaǵdaılaryna baılanysty aryz-shaǵymdaryn qaraıtyn bolady.
Ekinshiden, Joǵarǵy Sot janynan daýlardy, onyń ishinde, iri ınvestorlar qatysatyn daýlardy qaraý úshin mamandandyrylǵan alqa qurylatyn bolady.
Onyń sheńberinde shetel ınvestorlarynyń quqyn ózderinde týyndaǵan quqyqtyq daýlar boıynsha sapaly ári ádil sheshý júzege asyrylady.
Úshinshiden, qylmystyq is júrgizý sheńberinde sottarda, onyń ishinde sotqa deıingi kezeńde, aıyptaý men qorǵaý arasynda teńgerim qamtamasyz etiletin bolýy tıis.
Buǵan adamnyń konstıtýtsııalyq quqy men bostandyǵyn shekteıtin tergeý sýdıasynyń barlyq tergeý áreketin sanktsııalaý boıynsha ókilettilikterin odan ári qaraı keńeıtý esebinen qol jetkiziletin bolady.
Tórtinshiden, qazaqstandyq sottardyń tóraǵalary - quqy teńderdiń ishindegi joly keńderi ekenin umytpaý mańyzdy.
Sondyqtan olardyń tarapynan basqa sýdıalar qabyldaıtyn sheshimge yqpal etý múmkindigi múldem bolmaıdy.
Besinshiden, memlekettik sot oryndaýshylaryn kezeń-kezeńimen qysqartý arqyly jeke sot oryndaýshylarynyń ınstıtýty odan ári damytylady.
Sot júıesiniń táýelsizdigin nyǵaıtatyn sharalardyń mańyzy erekshe.
Meniń tapsyrmam boıynsha búginde qurmetti zeınetke shyqqan sýdıalardy zeınetaqylyq qamtamasyz etý boıynsha barlyq máselelerin sheshýdi qarastyratyn zań qabyldanǵany belgili. Bul sýdıalarǵa bar kúsh-jigerin sot tóreligin barynsha obektıvti atqarýǵa aýdarý múmkindigin beredi.
Budan bólek, bizge barlyq quqyq qorǵaý organdarynyń jáne bárinen buryn polıtsııanyń adamdardyń múddesi men quqyqtyq tártipti nyǵaıtý qyzmetinde turýyna qol jetkizýimiz qajet.
Bul úshin jergilikti bılik organdary men jergilikti qoǵamdastyqtarǵa esep beretin jergilikti polıtsııa qyzmeti qurylady. Osyndaı qyzmet tutastaı Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymyna múshe birqatar elderde ózin jaqsy tanytty.
Jergilikti polıtsııa qyzmetiniń qaraýyna qoǵamdyq tártip kúzeti, turmystyq qylmysqa qarsy turý, jol qaýipsizdigin qamtamasyz etý men usaq quqyq buzýshylyqtarǵa atymen tózbeýshilik máseleleri berilip otyr.
Osy jańalyqtar jańa zańnamada kórinis tapqan. Onda, sondaı-aq, azamattardyń etıkalyq normalardy buzǵan polıtsııalardyń ústinen túsirgen aryz-shaǵymdaryn qaraıtyn qoǵamdyq keńester men ózge de konsýltatıvtik-keńestik organdar júıesin qurý qarastyrylǵan.
Sondaı-aq, «Qylmystyq quqyq buzýshylyq kartasy» ınternet-portaly qurylatyn bolady. Mundaı tetik álemniń birqatar elderinde tabysty qoldanylyp keledi. Osy veb-resýrsqa eldegi barlyq qylmystyq quqyq buzýshylyqtar jedel engiziledi. Bul jurtshylyqtyń quqyq qorǵaý organdary jumysynyń tıimdiligin baqylaýyna múmkindik beredi.
Penıtentsıarlyq júıeni jaqsartý kókeıkesti másele bolyp tabylady. Bul jumys memlekettik-jekemenshik áriptestigin damytý sheńberinde júrgizilýi tıis.
Shetelderdiń tabysty tájirıbeleri jeke sektordy penıtentsıarlyq mekemelerdi salý men paıdalanýǵa tartý jónindegi sharalardy júzege asyrýdyń negizi bolýy tıis.
Sondaı-aq, buǵan deıin zańnan attap, sonysy úshin jazasyn ótegen adamdarǵa kómek kórsetý men yqpal etý mańyzdy.
Bul úshin áleýmettik ońaltý keshendi damytylyp, jazasyn ótep jatqan azamattar úshin arnaıy áleýmettik qyzmet kórsetý standarttary engiziletin bolady.
Tutastaı alǵanda, Qazaqstanda quqyqtyq memlekettiń ornyqtyrylýy - birtutas jańǵyrtý úderisi aıasynda sheshilip jatqan bizdiń konstıtýtsııalyq mindetimiz. Belgilengen sharalar men qadamdardy júzege asyrý azamattardyń, sondaı-aq, shetel ınvestorlarynyń ulttyq sot jáne quqyq qorǵaý júıesine senimin arttyryp, tutastaı alǵanda, elimizdegi bıznes-ahýaldy jaqsartady» delingen.
