Aıdos Sarym: Jergilikti bılikke sózi ótpeıtin máslıhattyń bary jasyryn emes

None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Búgin Nur Otan partııasynyń sezinde Memleket basshysy kótergen jaıttar men partııa qyzmetin odan ári jetildire túsýge qatysty QR Parlament Májilisiniń depýtaty Aıdos Sarym pikirin ortaǵa saldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Qańtar oqıǵasynan keıin Nur Otan partııasynyń qyzmetin qaıta qaraý mańyzdy bolyp otyr. Sońǵy ýaqytta elimizde naqty reforma júrgizýden góri, aýyzben reformalaǵyshtar kóbeıip ketti. Qarap otyrsań, jabý kerek, qurtý kerek, taratý kerek dep jatady. Biraq kez kelgen mekemeni jaýyp, ujymdy taratpas buryn onyń ornyna kim keledi jáne qandaı nátıje bermek degen jaǵyn oılaný qajet. Osy turǵyda Prezıdent búgin naqty ári salmaqty sheshimder usyndy. Іshinde syn da bar. Túpki maqsat – eldiń qamy, halyqtyń jaǵdaıyn jasaý. Árıne, bizdiń elge saıası reforma kerek», - dedi Aıdos Sarym «QazAqparat» tilshisimen uıaly telefon arqyly sóılesý barysynda.

Halyq qalaýlysynyń aıtýynsha, memlekettik reformany júzege asyrýda baıyptylyq tanytqan abzal.

«Qańtar oqıǵasynan keıin halyqtyń Prezıdentke degen senimi eselene tústi. Ózgeristi bári kútip otyr. Onyń aıtýynsha, partııa bolsyn, basqasy bolsyn halyqqa qyzmet etý kerek. Bul tek Nur Otan-ǵa qatysty emes. Osy oraıda Prezıdent týraly zańǵa ózgeris engizý kerek te shyǵar. Biz biletindeı, Memleket basshysy qashan da óz atynan nemese halyq atynan sóıleıdi. Osy tusta Prezıdent jáne Nur Otan partııasynyń basshysy laýazymynyń arajigin ashý kerek sekildi. Óz basym 4 birdeı partııanyń qurylýyna qatysqan adammyn. Kez kelgen partııany qurý 6 aıǵa deıingi ýaqytty alady. Bul ońaı sharýa emes», - deıdi ol.

Sondaı-aq depýtat óńirlik máslıhattardyń jumysyn jandandyrý kerektigin alǵa tartty.

«Jergilikti mańyzdy sheshimderdi qabyldaýda oblystyq, aýdandyq máslıhattyń róli basym. Solardyń jumysyn ońtaılandyrý qajet. Árıne, keıbir óńirde máslıhattyń jumysy qyzý júrip jatyr, degenmen baıaý aımaqtar da bar. Jergilikti bılikke sózi ótpeıtin máslıhattyń bary jasyryn emes. Jaǵdaı ár jerde ártúrli. Áńgime barysynda aıta keteıin. Biz aldaǵy ýaqytta depýtattyq saýalǵa qaǵazben ǵana emes quzyrly organ basshysy ne ókili kelip, tikeleı ózi jaýap berýin talap etkimiz keledi. Óıtkeni hatpen jaýap berý men depýttardyń aldyna kelip jaýap berýdiń jóni bólek. Sonda formaldy jaýap berý bolmaıdy», - dedi depýtat.


Сейчас читают
telegram