Aıatjan Ahmetjanuly: «Pedagogtar mártebesi týraly» zańǵa ata-ananyń jaýapkershiligin engizý kerek
«Jalpy, «Muǵalimder mártebesi týraly» zań jaıly 2012 jyldan beri qaraı turaqty jazyp kele jatqan adammyn. Arnaıy zań kerek dep maqala da jazdyq, suhbat ta berdik. Onyń syrtynda Bilim jáne ǵylym mınıstrimen eki ret kezdesýde de meniń kótergen máselem - osy zańnyń qajettigi bolatyn. Nege deseńiz, bizdiń qoǵamda eń qatty jumys isteıtini - «Bala quqyǵy týraly» zań. Al «Bala quqyǵy týraly» zańnyń keıbir tarmaqtaryn óziniń oń jambasyna paıdalanatyn báleqýǵysh adamdar qanshama mekteptegi daryndy muǵalimderdiń obalyna qaldy», - deıdi Aıatjan Ahmetjanuly.
Ortalyq dırektorynyń aıtýynsha, onyń syrtynda muǵalimderdiń qolbala bolý jaǵdaıy eshkimge jasyryn emes.
«Sondyqtan, eń aldymen «Muǵalimder mártebesi týraly» zań qabyldanýy kerek. Onymen birge, ol zańdy «Bilim týraly» zańdaǵy muǵalimge, bala quqyǵy men otbasy, ata-ananyń quqyǵyna baılanysty keıbir normalarmen sáıkestendirip, tolyqtyrýlar engizý kerek», - deıdi ol.
Aıatjan Ahmetjanuly atalmysh zańda eskerilýi tıis máselelerge qatysty óz kózqarasyn bildirdi.
«Eń aldymen, muǵalimniń mindetine kiretin jáne kirmeıtin jumysty ajyratyp alý kerek. Ekinshiden, ustazdyń quqy. Qazaqta qaqy men quqy degen sóz bar ǵoı. Muǵalimderdiń qaqyn qolmen ustaǵandaı mindeti dep belgilep berse, onda soǵan qaraı quqy shyǵady. Úshinshiden, ustazdyń statýsy. Buryn muǵalimniń oqýshyǵa qol kóteretin jaǵdaıy bolyp jatsa, qazir kerisinshe oqýshy men ata-ana muǵalimge qol kótergen jaǵdaı kezdese bastady. Muǵalimniń statýsy belgilenýi kerek mindetti túrde. Sonymen birge, muǵalimmen jumys atqaratyn mektep dırektory, mektep dırektorynyń orynbasarynyń mindeti men mindetti qabyldaý erejeleri zańda tolyqqandy kórsetilýi kerek», - deıdi Aıatjan Ahmetjanuly.
Ortalyq dırektory atap ótkendeı, bilim bóliminiń ádiskerleri men basshylarynyń mindeti zańnan tys qalmaýy tıis.
«Memlekettik organdardyń neni tekserýge quqy bar, neni tekserýge quqy joq. Sodan keıin jumysqa qabyldaný sharttary, júktemeniń az nemese kóp bolýy qarastyrylsa deımiz. Jumystan shyǵarý týraly ereje bolǵanymen, ony da menińshe qaıta qaraý kerek. Sodan keıin muǵalimniń zeınet jasyn da qaıta qaraý kerek dep oılaımyn. Sebebi, qazir kompıýter zamanynda muǵalimdik jumysty 40-50 jyl isteý, 60 jasqa kelip otyrǵan muǵalimniń jumysty jalǵastyrýy - óte aýyr dúnıe. Zańnyń tutastyǵy úshin muǵalimder bárimen birdeı zeınetke shyǵý kerek deıtin shyǵar. Bálkim, 50 jastan jastan asqan muǵalimniń júktemesin azaıtyp, aqshasyn kóbeıtý kerek bolar. Osy máseleniń belgili bir normalaryn ázirleý kerek dep oılaımyn», - deıdi ol.
Aıatjan Ahmetjanuly óz sózinde ustaz ben ata-analar arasynda belgili bir kıkiljiń paıda bolǵan jaǵdaıda eń aldymen muǵalimniń quqy qorǵalmaı jatatynyn aıtady.
«Qazaqta jigittiń úsh jurty bar deıdi. Óz jurty, naǵashy men qaıyn jurty. Jigittiń osy úsh jurty tatý bolmasa, shańyraǵy shaıqalmaı turmaıdy. Al men dál osy sózdi oqýshyǵa qoldanǵym keledi. Oqýshynyń úsh jurty - mektep, ata-ana jáne qoǵam. Biraq, ókinishke qaraı úsh jurt jaýapkershilikti bir-birine laqtyrady. Úsheýi birigip bala tárbıesimen shuǵyldanýdan buryn birin-biri kinálaýǵa daıyn turady. Sondyqtan, úsheýiniń de mekteptiń, ata-ananyń, qoǵamnyń jaýapkershiligi tolyqqandy iske asýy kerek. Mysal keltireıin: balanyń sabaǵy bitip, mektepten shyǵyp qudyqqa qulap ketse nemese ol kóshede bireýmen tóbelesip qalsa - mektep taıaq jeıdi. Al ol jaǵdaıdyń mekteptiń syrtynda bolǵany eskerile bermeıdi. Soǵan jettik. Sonda ata-ana qaıda? Sondyqtan, bul jerde ata-ananyń da jaýapkershiligi mindetti túrde qarastyrylýy kerek dep oılaımyn», - dep túıdi Aıatjan Ahmetjanuly.
Eske sala ketsek, Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Qazaqstan halqyna Joldaýynda 2019 jyly Qazaqstanda «Pedagogtardyń mártebesi» týraly Zań qabyldaý kerektigin aıtqan edi.
