Aıaǵymen sýret salatyn qazaq sýretshisi Tehrandaǵy halyqaralyq festıvalge qatysýda - sheteldegi qazaq baspasózi
Kazinform sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.
Barkóldik ismer apanyń jasaǵan kesteli buıymdary jurtty tańǵaldyrdy - Harajorga
29 qazan kúni Shyńjańnyń Barkól qazaq avtonomııaly aýdanynda turatyn bir ismer qazaq apa bizge óziniń tikken ulttyq úlgidegi bel men tizeni sýyqtan qorǵaıtyn kesteli kıimderin kórsetti, - dep jazady Qytaıdyń «Harajorga» atty vıchat paraqshasynda.
Bárkóldik ismer apa bel jáne tizeni qorǵaıtyn ásem kesteli buıymdar tigýmen aınalysady.
Kesteshi apanyń aıtýynsha, bul tizeqap jáne beldemshe dep atalatyn qosymsha kıimderdiń tarıhy uzaq. Ótken zamandarda qazaq malshylary qysta nemese kóktemde kóship-qonǵan jolynda dalaǵa túnep qalatyn jaǵdaılar bolady. Sol kezderde osyndaı bel men tizege qosymsha kıim kıip, sýyqtan saqtanady eken.
Aıta keteıik, osyndaı ádemi kesteli buıymdardy kórgen áleýmettik jeli qoldanýshylary apanyń sheberligine tańdanyp, bundaı ónimderdi qaıdan satyp alýǵa bolatynyn surastyra bastaǵan.
«Qazaqı kesteler – memlekettik deńgeıdegi materıaldyq emes mádenı mura retinde mádenı máni tereń, kórkemdik quny joǵary, ulttyq boıaýy qanyq qolóner buıymy sanalady. Keste qazaq halqynyń turmys-tirshiligine tikeleı qatysy bar. Kesteniń túri óte kóp, san alýan túrden quralady. Atap aıtqanda, qazaqtardyń úıindegi syrmaq, tuskıizden tartyp, kúndelik istetetin buıymdar, kıim, sómkelerdiń bárinde alýan reńmen boıalǵan oıý-órnek san túrli kesteler salynǵan. Urpaqtan urpaqqa jalǵasqan osy materııaldyq emes madenı murany qolónershiler zaman kóshinen qaldyrmaı jalǵastyryp keledi. Qolónerdiń osy túrin jalǵastyryp kele jatqan, tarıhtyń betine ásem kestemen órnek salyp júrgen ismer apaǵa úlken qurmet bildiremiz», dep túıindeıdi qytaılyq basylym.
Malaızııadaǵy qazaq ınjeneri qazirgi qyzmeti týraly aıtyp berdi - Kaznews
Erǵulan Ozatuly Malaızııadaǵy qyzmeti týraly aıtyp berdi. Buǵan deıin Brýneı Darýssalamda kópir salǵan Erǵulan Ozatuly esterińizde ma? Olaı bolsa jas qazaq ınjeneri qazirgi tańda Malaızııada qyzmet atqaryp júr, dep jazady mońǵolııalyq «Kaznews» aqparattyq portaly.
Atalǵan BAQ-tyń málimetinshe, Erǵulan Ozatuly 1993 jyly Baıan-Ólgııde týǵan. Ol 2015 jyly QHR-dyń Shan Dong ólkesi, Shıng Dao qalasynyń Shan Dong tehnıkalyq ýnıversıtetin geodezııalyq ınjener mamandyǵymen bitirgen.
Ulanbatyr qalasynda halyqaralyq áýejáı qurylysynan ınjenerlik júıe baǵytynda geodezııalyq ınjener bolyp alǵashqy jumysyn bastaǵan. Keıin koreıalyq ınjenerlerdiń usynysy boıynsha Brýneı Darýssalam elindegi «Tambouring bridge» jobasynda, Fılıppınde «Skyway» jobasynda jumystar istegen. Ol óziniń tájirıbesi men qytaı tilin bilýiniń nátıjesinde Qytaılyq «China state construction» kompanııasyna da jumysqa turǵan.
E.Ozatuly qazirgi Malaızııadaǵy qyzmeti týraly aıtyp bergen.
Ol Malaızııada «East Cost Rail Link» dep atalatyn jobada jumys isteıdi eken. Bul Malakka buǵazyndaǵy Port-Klang pen Malaızııa túbeginiń soltústik-shyǵysyndaǵy Kota Bharý men Shyǵys jaǵalaýdaǵy ekonomıkalyq aımaq memleketterin baılanystyratyn standartty eki joldy temirjol baılanysy ınfraqurylymynyń jobasy.
Naqtyraq aıtatyn bolsaq, temirjol ınfraqurylymynyń jobasy jolaýshylardy da, júkterdi de Malaızııa túbeginiń batys jaǵalaýynan shyǵys jaǵalaýyna jáne kerisinshe tasymaldaıtyn bolady. Qurylys 2017 jyldyń tamyz aıynda bastalǵan kórinedi.
Mońǵolııalyq qandasymyz bul jobada Site manager bolyp qyzmet atqarady eken.
Sondaı-aq, osy aptada «Kaznews»-te «Halal Sertf Ajensı – Mońǵolııanyń Halal ındýstrııa salasynyń damýyna úles qospaq» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
Demek, halal ónimderi men qyzmetterin sertıfıkattaý jónindegi organ endi Mońǵolııada da paıda boldy.
Kaznews-tiń dereginshe, Parsy shyǵanaǵy elderiniń akkredıtteý ortalyǵynyń Gulf Accreditation Center (GAC) baǵalaý toby halal ónimderi men qyzmetterin sertıfıkattaý jónindegi Halal Sertf Ajensı (Halal Certf Agency) kompanııasynda 2023 jyldyń 25, 26, 27 qazanynda jumys istep, GSO 2055- 2:2021 «Sáıkestikti baǵalaý – 2 bólim: Halal sertıfıkattaý organdaryna qoıylatyn talaptar» standarty boıynsha bastapqy akkredıtteý jumysyn jasady.
Aıta keteıik, búginde álemdegi 148 elde halal baǵyty jaqsy damyǵan. Halal brendin kim kóringen paıdalanyp, kópshiliktiń túsinbestigin týdyrmaý úshin halal óndirisi baqylaýǵa alynǵan. Osy oraıda et eksportyna qyzyǵýshylyq tanytyp otyrǵan Mońǵolııada halal ındýstrııasyn zerttep, halal ónimderin qalyptastyrý endi jolǵa qoıylyp keledi.
Bul júıe UNIDO Mońǵolııa – Birikken Ulttar Uıymynyń Ónerkásiptik damý uıymy júzege asyratyn Sáıkestikti baǵalaý organdarynyń áleýetin arttyrý jobasy aıasynda júzege asyrylýda.
Halal boıynsha akkredıtteý – Mońǵolııadaǵy sapany baǵalaý júıesindegi jańa baǵyttarynyń biri.
Aıaǵymen sýret salatyn qazaq sýretshisi Tehrandaǵy halyqaralyq festıvalge qatysýda - Parstoday
Búgin(3 qarasha) Tehranda múmkindigi shekteýli ónerpazdardyń HOMAM atty 3-shi halyqaralyq festıvali bastaldy.
Qazaqstannan kelgen múmkindigi shekteýli sýretshi Anar Beksultan «Talbesik», «Shyraqtar» jáne «Kúnniń batysy» atty týyndylarymen atalmysh festıvalge qatysyp jatyr.
Bul týraly osy aptada Irannyń «Parstoday» aqparat agenttigi habarlady.
Atalǵan BAQ-tyń málimetinshe, aıaǵymen sýret salatyn, tigin jáne keste tigetin Anar Beksultan – Qazaqstannyń Taraz qalasynyń turǵyny. Osy qalanyń qurmetti azamaty, Jambyl oblysy maslıhatynyń depýtaty, «Sheber shańyraq» múgedekter qoǵamdyq birlestiginiń dırektory, «Ádemi qyz jasaýy» atty sheberhanasy bar kásipker.
Ózbekstanda týrıstik poıyzdyń qatynaýy jolǵa qoıylady - ÓzA
Luxury Train Cruising poıyzy álemdik týrısterge Samarqand, Buhara jáne Hıýa sııaqty tarıhı qalalarǵa barýǵa múmkindik beredi, dep habarlaıdy «ÓzA» aqparattyq agenttigi.
Atalǵan basylymnyń keltirgen málimetine súıensek, 2026 jyldan bastap Ózbekstannyń tarıhı qalalary arqyly ótetin Luxury Train Cruising poıyzynyń qatynaýy jolǵa qoıylady.
Kompanııa málimetine saı, «Ózbekstan temir joldary» AQ men Italııanyń «Arsenale Group S.P.A. kompanııa arasynda osy týraly memorandýmǵa qol qoıylǵan. Eki tarap jobanyń sátti júzege asatynyna jáne onyń Ózbekstandaǵy týrızmdi damytýdaǵy mańyzdylyǵyna senim bildirgen.
Álemdik týrısterdi Samarqand, Buhara jáne Hıýa sııaqty tarıhı qalalarǵa aparatyn Luxury Train Cruising poıyzy jolaýshylarǵa sapar kezinde barynsha jaılylyqty qamtamasyz etý úshin zamanaýı jabdyqtalmaq.
Úrimji - Almaty arasyna qatynaıtyn ushaq sany kóbeıdi – «Jenmın Jıbao»
30 qazan kúni tańerteń Air Astana enshiles kompanııasy Flying Lion Air áýekompanııasynyń KC987 ushaǵy Úrimji qalasyndaǵy halyqaralyq áýejaıǵa kelip qondy. Bul kompanııanyń Qytaıdyń Shyńjań Úrimji qalasynan Almatyǵa ushatyn baǵyty qaıta qalpyna kelgenin kórsetedi. Sodan bastap Úrimjiden Almatyǵa ushý baǵyty aptasyna 7 reısten 9 reıske deıin ulǵaıtyldy, - dep habarlaıdy Qytaıdyń «Jenmın Jıbao» aqparattyq portaly.
Atalǵan BAQ-tyń keltirgen málimetine súıensek, Qazaqstandyq áýekompanııanyń kestesinde Almaty - Úrimji reısi tańǵy jáne keshki dep eki kezekke bólinedi. Tańerteńgi kezek ár aptanyń senbi kúni ushady, al keshki kezekshi ushaq ár aptanyń jeksenbi kúni ushpaq.
«Almaty Qazaqstannyń shyǵys ońtústik shekarasyna ornalasqan. Qytaı men Qyrǵyzstanǵa jaqyn, Qazaqstannyń ekonomıkalyq jáne oqý-aǵartý ortalyǵy. Qazir Qytaı ońtústik avııatsııa áýekompanııalar toby men Qazaqstandyq áýekompanııa Úrimjiden Almatyǵa baryp-keletin áýe jelisin birlesip iske qosyp otyr», dep jazady People.cn.
Qytaılyq BAQ-tyń dereginshe, osy jyldyń alǵashqy úsh toqsanynda Úrimji áýe portyndaǵy halyqaralyq jolaýshylar aǵyny tez ósken. Atap aıtqanda, 1868 halyqaralyq jolaýshylar reısi oryndalyp, ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 2 esege kóbeıgen. Elge 229 460 adam kirip-shyǵyp, bul kórsetkish ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 19,3 esege artqan. «Bir beldeý, bir jol» jobasynyń negizgi óńiri retinde Úrimji áýe porty Qazaqstan, Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Túrikmenstan jáne basqa da elder men óńirlerdi qamtıtyn júk marshrýttaryn, bıznes-djet jáne jolaýshylar marshrýttaryn dáıekti túrde qalpyna keltirdi. Keıingi ushý baǵyttary naqty qajettilikterge sáıkes keńeıip, odan ári jedeldemek.
Áıelder úshin eń senimdi el – Túrikmenstan, ekinshisi Qazaqstan – TRT
Túrikmenstan «2023 Women Peace and Security Index»-te (Áıelderdiń tynyshtyǵy men qaýipsizdigi ındeksi WPS) 177 el arasynda 58-shi orynda.
Bul kórsetkishpen Túrkimenstan eli Ortalyq Azııa elderi arasynda birinshi orynda.
Atalǵan óńirdegi elder arasynda áıelder turǵysynan eń senimdi ekinshi el – tizimde 70-shi kezektegi Qazaqstan. Artynan Tájikstan, Ózbekstan jáne Qyrǵyzstan keledi, dep jazady Túrkııa Radıo Televızııa portaly.
Túrkııalyq BAQ-tyń málimetinshe, basqa aımaq elderi arasynda áıelderdiń eń senimdi jerleri – Danııa, Shveıtsarııa jáne Shvetsııa. Eń senimsiz elder bolsa – Aýǵanstan, Iemen, Ortalyq Afrıka Respýblıkasy.
Aıta keteıik, áıelderdiń tynyshtyǵy men qaýipsizdigi ındeksi qalyptastyrylǵan kezde elderdegi jaǵdaı 13 krıterııaǵa qaraı qaralady jáne osy krıterııalar úsh kategorııaǵa bólinedi.
Atap aıtqanda, ınklıýzıvtilik, ádilettilik jáne qaýipsizdik.
