Avtokólik joldarynyń sapasyna keri áser etetin faktorlar qandaı
Depýtat Rysqalı Ábdikerovtiń aıtýynsha, jahandyq básekege qabilettilik ındeksiniń nusqasy boıynsha úzdik jáne nashar joldary bar elder reıtıngisinde 2019 jyly Qazaqstan 100-den 43,2 ball jınap, 141 eldiń ishinde 93-orynǵa ıe boldy.
«Bul salanyń júıeli problemalarynyń biri – júk avtokólikterdiń belgilengen biliktik (ostik) júktemeleriniń asyp ketýine baılanysty salynǵan jáne jóndelgen joldardyń merziminen buryn buzylýy bolyp otyr. Resmı statıstıkanyń derekterine sáıkes, tehnıkalyq sanattar bólinisinde el joldarynyń 9,3 protsenti ǵana bilikke (oske) 10 tonnadan astam júktemeni qabyldaı alady. Naqtylap aıtqanda, jalpy paıdalanymdaǵy joldardyń 90,7 protsenti qoldanystaǵy júk avtokólikterdiń eń az júktemelerin de qabyldaı almaıdy jáne táýekel aımaǵynda tur», - dep túsindirdi senator Úkimet basshysynyń atyna joldaǵan depýtattyq saýalynda.
Sonymen qatar, zańnama talaptaryna sáıkes jalpy paıdalanymdaǵy avtokólik joldary boıynsha samosvalmen 25 tonnadan astam júk tasymaldaýǵa tyıym salynǵanymen, osy joldarda salmaǵy 30-40 tonna bolatyn júkti kóteretin kólikterdiń qozǵalysy toqtamaı tur.
Atalyp otyrǵan problemany tolyqtaı sheshý Kóliktik baqylaý ınspektsııasynyń qolynan ázirshe kelmeı otyr. Resmı statıstıkaǵa súıensek, 2019 jyly ınspektsııanyń qyzmetkerleriniń 1/3 iri gabarıtti avtokólikterdiń kedergisiz júrgeni úshin tártiptik jaýapkershilikke tartylǵan.
«Sol sebepti bul qyzmettiń uıymdastyrylýy men sapasy Úkimet tarapynan qatan qadaǵalaýdy talap etedi dep esepteımiz. Sonymen qatar ınspektsııanyń qyzmetkerleriniń jalpy shtattyq sany da jetkiliksiz bolǵany bizdi alańdatady. Elimizdegi uzyndyǵy 95 myń 600 shaqyrym bolatyn (onyń ishinde respýblıkalyq avtojoldar – 24 myń 700 km (26%), jergilikti avtojoldar – 70 myń 900 km (74%) avtokólik joldary ınspektsııanyń 278 mamandy quraıtyn kóliktik baqylaý beketterimen qadaǵalanady (onyń ishinde 50 jyljymaly jáne 3 statsıonarlyq). Sonda bir kóliktik baqylaý beketi shamamen 2 myń shaqyrym avtokólik jolyn baqylaýdy qamtamasyz etýge mindetti», - delingen depýtattyq saýalda.
Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrliginiń bergen málimetterine sáıkes, aýyr salmaqty jáne iri kólemdi avtokólikter oblystyq jáne aýdandyq avtokólik joldaryna 2018-2020 jyldary keltirgen zııany 11 mlrd-qa jýyq teńgeni qurasa, tek 1 mlrd-tan astam teńge ǵana aıyppul salynǵan.
Óz kezeginde, Qazaqstannyń avtojoldarynda júretin aýyr salmaqty avtokólikterdiń 10 protsenti ǵana baqylaý beketterinde tekseriledi. Bul avtokólik joldarynyń jyldam buzylýyna óz áserin tıgizýde.
Sonymen qatar, jyldan-jylǵa júk avtokólikteriniń sany men júk tasymaldaý kóleminiń ulǵaıyp jatqanyn eskerý qajet. «Nurly jol» baǵdarlamasynyń aıasynda jyl saıyn jańa joldar salynýda. Ótken aptada Senat maquldaǵan 2021-2023 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjettiń esebinen avtokólik joldary salasyna aldaǵy úsh jylda 518 mlrd-tan astam qarjy qarastyryldy.
Jańadan salynǵan jáne sapaly jóndeýden ótken joldarymyz kóp jyldar boıy el rızashylyǵyna paıdalanǵan jón.
Senatorlardyń paıymynsha, kóliktik baqylaý beketterdiń jáne Kóliktik baqylaý ınspektsııasynyń jalpy shtat sanyń arttyrý qajettigi bar.
Munymen qosa, salmaǵy 25 tonnadan asatyn iri júkti tasıtyn samosvaldardy zańnamalyq deńgeıde tehnologııalyq kólik sanatyna jatqyzýdy jáne júk tasymaldaý faktilerin (tehpasport negizinde, ólsheýsiz) tekserý quqyǵyn polıtsııaǵa da berilýin qarastyrýdy; jer qoınaýyn paıdalaný týraly kelisim-sharttarynda jer qoınaýyn paıdalanýshylarǵa avtokólikterdiń artyq tıelýine tyıym salatyn talaptardy qarastyrýdy jáne olarǵa jaýapkershilikti qatańdatýdy; bıýdjettiń barlyq deńgeılerinen qarjylandyrylatyn jobalar boıynsha memlekettik satyp alý jónindegi normatıvter men konkýrstyq talaptarǵa júk avtokólikterin paıdalanýy boıynsha tıisti ózgerister engizýdi qarastyrý suraldy.
«Oblystyq jáne aýdandyq mańyzy bar avtokólik joldaryn salý jáne qaıta jańartý, kúrdeli jáne ortasha jóndeý kezinde zamanaýı ınnovatsııalyq tehnologııalardy qoldanýdy talap etýdi, kóliktik baqylaý ınspektorynyń talaptaryn oryndamaǵany úshin jaýapkershilikti qatańdatýdy jáne osy joǵaryda kóterilgen máselelerdi sheshý boıynsha basqa da sharalardy Úkimet tarapynan qarastyrýdy suraımyz», - dedi Rysqalı Ábdikerov.
Jol apaty saldary
QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrliginiń Avtomobıl joldary komıtetine qarasty «Jol aktıvteri ulttyq sapa ortalyǵy» RMK bas dırektory Zamır Saǵynov aıtýynsha, 2019 jyldyń qorytyndysy boıynsha elimizde jol-kólik oqıǵalarynda 100 myń turǵynǵa shaqqanda qaıtys bolý kórsetkishi 10,4 ólimdi qurady. ıAǵnı, Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń esebinde jarııalanǵan 2016 jylǵy kórsetkishpen salystyrǵanda 7,2-ge qysqarǵan. Deı turǵanmen, bul kórsetkish áli de bolsa joǵary. Sondyqtan jol qaýipsizdigi jaǵdaıyn jaqsartý baǵytynda jumystardy jalǵastyra berý kerek.
Z. Saǵynov sapasyz belgiler men tańbalar jol apatyna sebep bolýda. Jol aktıvteriniń ulttyq sapa ortalyǵy bıyl qazan aıynda belgiler men tańbalardyń sapasyn baǵalaýǵa arnalǵan jalpy respýblıkalyq aktsııa ótkizdi. Tekserilgen 5 myńǵa jýyq belginiń 46 paıyzy normaǵa sáıkes emes bolyp shyqqan.
«1620 shaqyrym jol belgileriniń 251 shaqyrymy standartqa saı emes. Qala kósheleri boıynsha belgilerdiń 50 jáne tańbalardyń 40 paıyzy standartqa saı bolmaı otyr. Bul máseleni shuǵyl nazarǵa alý kerek», - deıdi bas dırektor.
Joldardaǵy taǵy bir kókeıtesti másele - ol maldy basyp ketý deregi boıynsha oryn alatyn jol-kólik oqıǵalary. Bundaı jaǵdaılar kóbine ıeleriniń qaraýsyz qaldyrylǵan úı janýarlaryna qatysty bolyp otyr.
«Sońǵy 5 jylda maldy basyp ketken 643 oqıǵa tirkelgen. Mundaı jaǵdaılarda, júrgizýshiler materıaldyq shyǵyn shegip qana qoımaı, aýyr jaraqattanyp, tipti qaza bolyp jatady», - Z. Saǵynov.
Ortalyq bas dırektorynyń málimetinshe, tek ótken jyldyń ózinde respýblıkalyq trassalarda osyndaı 104 jol-kólik oqıǵasy oryn alyp, 140 adam jaraqattansa, 36 adam qaıtys bolǵan.
«Úı janýarlaryn joldar boıynda erkin jaıýdy boldyrmaý úshin menińshe, mal ıeleriniń jaýapkershiligin qataıtý qajet. Sondaı-aq úı janýarlary ıelerin jaýapkershilikke tartý máselesin zańdyq negizde naqty tetiktermen bekitý kerek dep sanaımyn», - dedi Zamır Saǵynov.
Jol sapasyn qadaǵalaý jaqsardy
Jol salasynyń ardageri Damır Álimovtyń atap ótýinshe, elimizde avtomobıl joldaryna bólinetin qarjylandyrý kólemin arttyrý kerek.
«Qazirgi kezde jumys sapasyna qatysty talaptar aıtarlyqtaı joǵarylady. Osy oraıda sońǵy 10-15 jylda salynǵan avtomobıl joldarynyń sapasy da jaqsardy. 2019 jyly Úkimet qaýlysymen «Jol aktıvteri ulttyq sapa ortalyǵy» RMK quryldy. Ótken kezeńdegi jumys tájirıbesi atalǵan mekemeniń qajettigin kórsetti. Onyń jumysy tek avtomobıl joldarymen ǵana shektelmeıdi, ıaǵnı eldi mekenderdegi kósheler de qamtylady. Ortalyq qyzmeti bastalǵaly jergilikti mańyzdaǵy joldardy jáne eldi mekenderdegi kóshelerdi salý kezindegi kemshilikterdi anyqtaýǵa múmkindik berdi», - dedi D. Álimov.
Bul turǵyda merdiger uıymda atqarý qujatnamasynyń bolmaýy, jol salý kezine tehnologııalyq talaptardy eskermeý jáne basqa da jaǵdaılar anyqtalyp keledi.
«Sapa ortalyǵy jumysynyń arqasynda qurylys ári jóndeý barysynda anyqtalǵan kez kelgen ereje buzý jaǵdaıy ashyq jarııalanyp keledi. Qoǵamdyq baqylaý sharalaryna oraı, bul kemshilikter der kezinde joıylady», - dedi sarapshy.
