Aýyldaǵy ózekti problemalar qalaı sheshilip jatyr

None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Búginde aýyl turǵyndarynyń sany 7,7 mıllıonan asyp, eldegi jalpy halyqtyń 41%-yn qurap otyr. El turǵyndarynyń jartysyna jýyǵyn aýyl azamattary quraıtynyn eskersek, eldi mekenderdegi ınfraqurylym máselesi, tabysty arttyrý, ınternet, aýyz sý, sondaı-aq ómir súrý sapasyn jaqsartý máseleleri óte ózekti. Máselen, salystyryp qarasaq, 2021 jylǵy málimetter boıynsha, aýyl men qaladaǵy halyqtyń aqshalaı tabysynyń aıyrmashylyǵy 38%-dy quraǵan. Sondyqtan da aýyl halqynyń tabysyn arttyrý boıynsha keshendi is-sharalar atqarylý kerek deıdi mamandar. Osyǵan baılanysty 28 shildede «AMANAT» partııasy Úkimetpen birlese otyryp, «Aýyl AMANATY» jobasy boıynsha aýqymdy aqparattyq marafondy bastaǵan edi. Onyń maqsaty – aýyl turǵyndarynyń tabysyn, ál-aýqatyn, ómir súrý sapasyn arttyrýǵa kómektesý bolyp otyr. Osy tusta jalpy marafon qalaı iske asady? Joba aıasynda aýyldardaǵy qandaı problemalar sheshimin tabady? Qandaı máselelerge basymdyq beriledi? Aýyl turǵyndary qaı máselelerdiń sheshilgenin qalaıdy? Tolyǵyraq QazAqparat sarapshysynyń materıalynda.

2022 jyldyń sáýir aıynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Halyq tabysyn arttyrýdyń 2025 jylǵa deıingi baǵdarlamasyn» bekitken bolatyn. Sóıtip Prezıdent Úkimetke Parlament Májilisiniń otyrysynda halyqtyń ál-aýqatyn arttyrýǵa baǵyttalǵan sharalardyń tizbesin usynýdy tapsyrdy. Osy tapsyrmany júzege asyrý aıasynda halyqtyń, ásirese, aýyl turǵyndarynyń ómirin jaqsartýǵa baǵyttalǵan «Aýyl amanaty» jobasy qolǵa alyndy.

1 tamyzdan bastap «Aýyl amanaty» jobalyq keńsesi aýyl turǵyndaryna, atap aıtqanda, aýyl kásipkerlerine qoljetimdi múmkindikterdi túsindirýge kóshti. Máselen, jyldyq 2,5%-ben jeńildetilgen nesıeni qalaı alýǵa bolatyny, ne úshin kooperatıv qurý kerek, sonymen qosa memleket qural-jabdyqtardy lızıngke berýge kómektese me degen sekildi saýaldarǵa jaýap berip jatyr.

Jambyl oblysyndaǵy pılottyq joba

2019 jyly halyqtyń tabysyn arttyryp, turǵyndardyń ál-aýqatyn jaqsartý maqsatynda Jambyl oblysynda pılottyq joba iske qosyldy. Oǵan respýblıkalyq bıýdjetten 7,2 mlrd teńge bólindi. Joba aıasynda 2,5 paıyzdyq mólsherlememen qolma-qol aqsha berildi. Atalǵan baǵdarlamaǵa qatysý úshin 11 aýyldy okrýg tańdalyp alynǵan. Nátıjesinde ataýly áleýmettik kómek (AÁK) alýshylar sany 3 esege azaıyp, aýyldardaǵy ortasha aılyq tabys 1,7 ese kóbeıgen. Sonymen qosa jumyssyzdar sany 36%-ǵa azaıǵan.

Bul baǵdarlama bes baǵyt boıynsha júzege asyryldy:

- sharýashylyq jerlerin tıimdi paıdalaný;

- mal men qustyń ónimdiligin arttyrý;

- jem-shóp pen jaıylym máselesin sheshý úshin úlestik jer ýchaskelerin utymdy paıdalaný;

- kooperatıvterdi qajetti tehnıkamen jabdyqtaý;

- aýyldaǵy kásipkerlik jobalardy qarjylandyrý.

Budan biz aýyldaǵy jańa ekonomıkalyq saıasattyń negizi qalaı qalyptasyp jatqanyn kórip otyrmyz. Bul basqa óńirlerdegi aýyl turǵyndary úshin kepildendirilgen tabys kózi bar turaqty jumys oryndaryn ashýǵa múmkindik beredi. Bul degenimiz, halyqtyń, ásirese aýyldan jastardyń ketýin azaıtý jáne turǵyndar arasyndaǵy áleýmettik shıelenis deńgeıin tómendetýge kómektesedi.

Joba qalaı jumys isteıdi?

Joba aıasynda ár aýdan/aýylda saýalnama júrgiziledi. Aýyldarda skrınıng arqyly statıstıkalyq aqparat alǵannan keıinǵ ár eldi mekenniń eńbek, qarjylyq jáne basqa da resýrstaryna nazar aýdara otyryp, geografııalyq belgileri boıynsha sandyq kórsetkishter jınaqtalatyn bolady.

Statıstıkalyq málimetterdi taldaýdy «Aýyl amanaty» jobalyq keńsesi júrgizip, aýyldyń mamandanýy men áleýetti kásipkerliktiń baǵytyn anyqtap, jergilikti ákimdikterge qandaı kómek kórsetý kerektigin anyqtaıtyn bolady. Zertteý nátıjeleri qaı óńirlerde qandaı daqyldardy ósirýge qolaıly ekenin, olardyń aýmaǵynda qandaı óndiristerdi ashýǵa bolatynyn anyqtaýǵa múmkindik beredi.

Máselen, iri qara mal ósirýge, qus sharýashylyǵyn damytýǵa, nan pisirý/kondıterlik óndirisin jetildirýge, týrızmdi damytýǵa jeńildikpen nesıe alýǵa bolady. Al kepildik múlik bolmaǵan jaǵdaıda, turǵyndar menshik ıesiniń kelisimimen notarıaldy túrde kepildik bere otyryp, týystarynan nemese dostarynan kómek suraı alady.

«Skrınıng nátıjeleri boıynsha aımaqqa bólinetin bıýdjettik nesıeniń kólemine jáne aýyldardy kredıtteý qajettiligine baılanysty oblys ákimdikteri kelesi jyly jobaǵa qatysatyn aýyldyq okrýgterdi aıqyndaıtyn bolady. Joba boıynsha mıkronesıe alýǵa úmitkerler jumyssyzdar jáne jumyspen qamtylǵan adamdardyń jekelegen sanattary bolýy múmkin, mysaly, isin jańa bastaǵan kásipkerler»,-dep atap ótti «AMANAT» partııasynyń hatshysy Eldar Jumaǵazıev.

Aýyldy jerlerde qandaı naqty problema bar?

Ár óńirde geografııalyq, demografııalyq jáne taǵy basqa erekshelikterine baılanysty áli kúnge sheshimin tappaǵan problemalar jeterlik. Kóp jaǵdaıda aýylda tómendegideı máseleler problema retinde kóteriledi:

- bos aýyl sharýashylyǵy alqaptarynyń (shabyndyqtar, jaıylymdar, egis alańdary) bolmaýy;

- nesıeniń jetkilikti mólsherin alýǵa múmkindik bermeıtin úıler qunynyń tómen bolýy;

- ınternet sapasynyń tómendigi. Máselen, Egov-tan anyqtamalar alýǵa, Qoldau platformasyn jáne basqa da memlekettik qyzmetterdi paıdalanýǵa múmkindik joq;

- azamattardyń memlekettik baǵdarlamalarǵa senimsizdigi;

- aýyz sýdyń bolmaýy nemese júıelilik problemalary;

- mamandandyrylǵan tehnıkanyń bolmaýy. Máselen, qysqy ýaqytta aýyldar oqshaýlanyp qalady.

- elektr jelileri qýatynyń tómendigi.

Joba aıasyndaǵy zertteý nátıjesine súıensek, ár oblys ne óńirdegi problemalardyń ártúrli ekenin kóremiz. Máselen, Qyzylorda oblysynyń keıbir aýyldarynda ǵana aýyl sharýashylyǵy damyp keledi, al keı aýdan-aýyldarynda jaıylym men egis alqaptarynyń jetispeýshiligi bar. Aýdan turǵyndary ınternettiń sapasyzdyǵyn, tipti keıbir aýdandarda onyń joqtyǵyn atap ótken.

Al Batys Qazaqstan oblysynda ınfraqurylym máselesiniń durys jolǵa qoıylmaǵany anyqtalǵan. Sondaı-aq aýyl turǵyndarynyń ómir súrý sapasyn jaqsartý, kásipkerlikti damytý úshin, ásirese, joldyń sapasy sekildi problemalardy jedel sheshý qajettigi belgili bolǵan. Sonymen qosa oblys turǵyndary mal sharýashylyǵyn damytýǵa jer tapshy ekenin aıtyp, shaǵymdanǵan. «Budan bólek, jergilikti turǵyndar, kóptegen basqa aýdan turǵyndary sııaqty eginshilikpen aınalysqysy keledi, olardyń tájirıbesi bar jáne óz múmkindikterin keńeıtýge daıyn, sondyqtan birlesken jumys úshin kooperatıvter qurýdy, jem-shóp pen tehnıkany arzan baǵamen satyp alýdy tıimdi dep sanaıdy»,-deıdi jobany uıymdastyrýshylar.

Budan basqa Atyraý oblysynda ınfraqurylymdy qurý jáne aýyz sý tapshylyǵy máselesinen bólek, ózderi óndiretin salany damytýǵa jáne jetildirýge múddeli jastardy oqytý qajet ekenin alǵa tartady. «Olardyń aıtýynsha, belgili bir salada bilim jetkiliksiz, dál qazir týǵan jerge paıdaly bolý úshin kásipkerlik negizderin meńgerý mańyzdy deıdi»,-mobıldi toptyń treneri Zýlfııa Kóbeeva.

Aýyldyq aýmaqtardy damytý máselelerin talqylaý kezinde turǵyndar ekonomıkalyq problemalardan bólek, áleýmettik máselelerdi, atap aıtqanda, jastardyń bos ýaqytyn uıymdastyrý máselesin atap ótken. Jastar – qundy strategııalyq resýrs jáne eldiń adamı kapıtalyn qalyptastyrady. Sondyqtan Qazaqstanda jastar saıasaty - memlekettiń mańyzdy mindetteriniń biri. Sondyqtan da, zertteý nátıjesi boıynsha, aýyl azamattary jastardyń tabysty áleýmettenýi jáne olardyń rýhanı, mádenı-aǵartýshylyq, kásibı jáne fızıkalyq damýy úshin jaǵdaı jasaý qajettiliginiń mańyzydy ekenin aıtyp ótken.

Eske salaıyq, «Aýyl AMANATY» jobasy aıasyndaǵy aqparattyq jumystar 1 tamyzdan bastap júrgizilip, 10 qyrkúıekke deıin jalǵasady. Osy 40 kúnge sozylatyn marafon barysynda 250 myńnan astam aýyl turǵyndary baǵdarlamamen egjeı-tegjeıli tanysady.

Al 2023-2025 jyldar aralyǵynda baǵdarlama aıasynda respýblıkanyń barlyq óńirine jobany iske asyrýǵa jyl saıyn bıýdjettik kredıtter bólý qarastyrylady. Zańnamaǵa túzetýler paketi qazirdiń ózinde daıyndaldy, onyń qabyldanýy qarajat alý mehanızmin aıtarlyqtaı jeńildetedi jáne jobany iske asyrýdyń tıimdiligin arttyrmaq.


Сейчас читают
telegram