«Aýyl statýsyn anyqtaýdyń qazaqstandyq úlgisi kerek»-respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda "Basym mindetter atap ótildi" degen taqyryppen maqala basty. Onda Іshki ister mınıstrliginiń jańa basshysy tanystyrylǵannan keıin Elbasy ótkizgen májiliste kóterilgen máseleler jazylǵan. «Prezıdenttiń Jarlyǵymen general-maıor Qalmuhanbet Qasymov Іshki ister mınıstri bolyp taǵaıyndaldy. Quqyq qorǵaý vedomstvosynyń qyzmetkerlerine jańa Іshki ister mınıstrin tanystyra otyryp, Prezıdent polıtsııa jáne ishki ásker qyzmetkerlerine jaqsy jumystary úshin alǵysyn aıtyp, basym mindetterdi atap ótti», - delingen maqalada.
Sondaı-aq basylymnyń búgingi sanynda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń QR Prezıdentiniń kezekten tys saılaýyndaǵy jeńisimen quttyqtaǵan ártúrli sala mamandarynyń pikirleri toptastyrylyp «Búkil eldiń qýanyshy» degen taqyryppen berilip otyr.QR Ulttyq ınjenerlik akademııasynyń birinshi vıtse-prezıdenti, Ulttyq ǵylym akademııasynyń akademıgi Nadır Nadırov bylaı deıdi: «Elimizdiń ǵylymı-ınjenerlik qaýymdastyǵy ótken kezekten tys prezıdent saılaýynda N.Á.Nazarbaevtyń kandıdatýrasyn jappaı qoldady dep aıta alamyn. Onyń belsendi de jasampaz qyzmeti bizge ǵana emes, búkil álemge áıgili. Dál qazir Nursultan Ábishuly óziniń qaıtadan saılanýyna baılanysty álem elderiniń, onyń ishinde, barlyq iri derjavalardyń basshylarynan qyzý quttyqtaý alyp jatqany da tekten-tek emes. Munyń ózi bizdiń Prezıdentimizdiń álemdik deńgeıdegi saıası jáne memlekettik qaıratker ekeniniń aıqyn dáleli, al onyń kezekti jeńisi - álemdik deńgeıdegi oqıǵa».
***
«Erigen qardyń álegi el-jurtty ábigerge saldy». «Aıqyn» basylymy búgingi sanynda osyndaı taqyryppen berilgen maqalada erigen qardyń saldarynan oryn alyp otyrǵan kúrdeli problema jóninde jazylǵan. «Tek qańtardyń ortasyna taman Oral óńirinde jer betin «aq kórpe» japty. Sodan kúni keshege deıin bizdiń jaqta Qudaıdyń qutty kúni qar jaýýmen boldy. Endi kóktem ábden kúshine engen sátte álgi aǵyl-tegil qar kól-kósir sýǵa aınalyp, qala ǵana emes, talaı aýyldy ábigerge salýda. Tasqynnyń tosyn minezi, ásirese Tasqala, Zelenov, Terekti aýdandarynda anyq baıqalýda», - delingen maqalada.
«Keshe Qazaqstannyń jańa Úkimeti tolyq qurammen jumysqa kiristi. Sol kúni jańarǵan Mınıstrler Kabıneti óziniń tuńǵysh jıynyna jıyldy. Bul otyrysqa olar jýrnalısterdi jibermeı, ózara jeke bas qosty. Bizdiń bilýimizshe, Premer-mınıstr Úkimet múshelerimen aldaǵy qyzý jumystyń jón-josyǵy men joba-josparyn pysyqtapty. Árıne, memlekettiń strategııalyq baǵdary belgili, ony Qazaqstan kóshbasshysy aıqyndap qoıǵan. Sondyqtan Úkimetke tek ony iske asyrar taktıkany belgilep, is-qımylǵa sony serpin berý jaıyn qamdaý qalady», - dep jazady «Aıqyn» basylymy. Maqala «Biraz ózgerister boldy» degen taqyryppen berilip otyr.
***
«Alash aınasy» gazetiniń búgingi sanynda «Aýyl statýsyn anyqtaýdyń qazaqstandyq úlgisi kerek» degen taqyryppen problemalyq maqala jaryq kórdi. Basylymnyń habarlaýynsha, qazirgi tańda aýyldan qalaǵa et pen sút burynǵydaı aǵylmaıdy. Maldyń terisi men júni órtelip, jelge ushyp, irip-shirip ár jerde jatyr. Qala qazaǵy aýyldan soǵym etin de kútpeıdi. Qala balasyn aýylǵa demalýǵa jiberý úrdisi de qalyp barady. Sebebi aýyldyń baryn baǵalap, qadirine jet almaýymyzdyń saldarynan búginde aýyldarymyz joıylyp barady. Máselen, Soltústik Qazaqstan oblysynda sońǵy 5 jyldyń kóleminde aımaqtyń kartasynan 48 aýyl joıylǵan. Búgingi kúni Soltústik Qazaqstan oblysy boıynsha 700-de eldi meken qalsa, olardyń árbir onynshysy qazirdiń ózinde «bolashaǵy joq» dep tanylǵan.
Sondaı-aq osy basylym búgingi nómirinde M.Tynyshbaev atyndaǵy Qazaq kólik jáne kommýnıkatsııalar akademııasynyń rektory Ádilbek Botabekovten alynǵan suhbat jarııalandy. Onda joǵary oqý ornynyń rektory elimizdiń bilim berý salasynda oryn alyp otyrǵan olqylyqtar jaıly aıtyp, osy sala qyzmetine qatysy óziniń oıymen bólisedi. Á.Botabekovtyń sózine qaraǵanda, elimizde joǵary oqý oryndaryndaǵy kredıttik bilim berýdiń qazaqstandyq úlgi áli tolyq damymaǵan. Oqý úderisin uıymdastyrýdy retteıtin memlekettik jetekshi qujattar áli joǵary sapada emes. Qazaqstanda bilim berýdiń kredıttik tehnologııasy jappaı qoldanysqa 2004 jyldan bastap engizilýine qaramastan áli de sheshýin tappaǵan máseleler bar. Óıtkeni Qazaqstanda kredıttik tehnologııa burynǵy keńestik dástúrli júıemen býdandastyrylǵan. Osyǵan baılanysty kóptegen qaıshylyqtar týyndaǵan.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymy búgingi sanynda «Konkýrentov ý Lıdera net» atty maqala basyldy. Onda QR Prezıdentiniń kezkten tys saılaý qorytyndysyna arnalǵan Astanada ótken jıyn barysynda kóterilgen máseleler jaıly jazylǵan.
