Aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jerlerge jekemenshik quqyǵyn bergen jón be
«Bul másele bir adamda emes, halyqty, eldi, qoǵamdy tolǵandyrady. Árıne, bir jer komıssııasy ǵana bul máseleni sheshe alady deý qate pikir. Óıtkeni, bul máseleni el, qoǵam sheshýi qajet. Degenmen, jeke oı-pikirimdi aıtaıyn. Jer reformasy jónindegi komıssııasynyń 1 jáne 2-otyrysynda aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jerlerge jekemenshik quqyǵyn berýdi ýaqytsha toqtata turý kerektigin aıtqan edim. Sebebi qoǵam, halyq daıyn emes. Qoǵamda ártúrli áńgimeler bar, adamdar áli daıyn emes. Munan bólek, bizde aýyl sharýashylyǵy jerimen baılanysty ózekti máseleler oryn alýda. Máselen - shartty jer úlesi. Shartty jer úlesimen baılanysty qanshama myńdaǵan jer jeke qolǵa ketip otyr. Moratorııdi alyp tastasaq, shartty jer úlesimen baılanysty jer paıdalaný quqyǵyna ıe bolǵan kásiporyndar ol jerlerdi ózderine jekemenshikke aýdarýy múmkin degen sóz bar. Nátıjesinde qansha myńdaǵan shartty jer úlesi ıeleri, qarapaıym aýyl turǵyndary jer paılarynan aıyrylyp qalady», - dedi «Bazarbek&Partners» zańgerlik kompanııasynyń dırektory Baqytjan Bazarbek.
Onyń atap ótýinshe, sondyqtan shartty jer úlesi ıeleriniń tizilimin quryp, ondaı jerlerdiń barlyǵyn esepke alý kerek. Bankke qoıylǵan shartty jer úlesimen baılanysty jerlerdi tekserip esepke alǵan jón. Jerlerdiń qunyn qaıta qarastyrǵan da durys.
«Meniń usynysym Jer kodeksiniń 24-babynyń 1-tarmaǵy, ıaǵnı aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jerlerge jekemenshik quqyǵyn QR azamattary men zańdy tulǵalarǵa qatysty moratorııdi taǵy da 5 ne 7 jylǵa sozý kerek. Sol ýaqyt ótkennen keıin bul máselege qaıta oralaıyq», - dedi zańger.
Al QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Aıdos Sarym jerge qatysty máseleni sheshý ońaı emestigi basa aıtady.
«Jer máselesin sheshýdiń ońaı tásilin bilemin degen adamǵa senbes edim. Ony ashyqtan-ashyq alaıaq deýge de bolady. Eshqandaı sheshim joq ekendigin kórip otyrmyz. Bes jıyn ótti, onda úlken-úlken máseleler qarastyryldy, aıtyldy. Meni qýantqany, jer aınalasynda kóptegen máselede konsensýs bar eken. Eń bastysy bárimizdiń de jerge janymyz ashıdy. Jerdiń durys ıgerilgenin, onda aýyldaǵy aǵaıynnyń qalǵanyn, damyǵanyn, órkendegenin qalaıtynymyz anyq. Bárimizdiń kózimiz jetken másele - jerge memlekettik baqylaý kerek. Jerdiń ıesi memleket deıtin bolsaq, memlekettiń óz oǵan úlken muqııattylyqpen ári qajetti qurylymdar qurý arqyly aralasýy qajettigine de kózimiz jetti. Jer kodeksine talaı ózgeris engizý de qajet. Іshinde uıyqtap jatqan da, jumys istemeı jatqan da, keıbir máselede ádilettilikti qamtamasyz ete almaıtyn da normanyń bar ekendigine kózimiz jetip otyr. Jalpy, Jer reformasy jónindegi komıssııadaǵy qyzý pikirtalastardyń nátıjesinde halyqtyń jerge degen qyzyǵýshylyǵy artta tústi», - dedi depýtat.
Sonymen qatar ol alǵashqy Jer komıssııasynan keıingi 5 jyldyń bosqa ketkendigine toqtalyp ótti.
«Osynda aıtylyp jatqan máseleniń barlyǵyn búginge deıin túgendep, 5 jyldyń ishinde talaı-talaı dúnıeni ózgertip, jasaýǵa bolar edi. Osy 5 jyldyń ózi bizge neni kórsetti? Jer máselesinde ekonomıka, ınvestıtsııa, namys, saıasattan buryn senim qajettigin kórsetip berdi. Eshkim eshkimge senbeıdi. Onyń sebebi de bar. 90-shy jyldardaǵy jekeshelendirý kezinde, odan keıin de talaı opyq jegen halyq bar. Sondyqtan senbeıtindigi anyq. Demek senim degen máselege kelip tireledi. Al búgingi kúni shynyn aıtý kerek, úlken talqylaýǵa shyǵyp jatqan jekemenshik degen máseleni senim joq jerde sheshý múmkin emes. Dál búginde bılikke de, qoǵamǵa da, qoǵam qaıratkerlerine de jan-jaqtan qysym jasalyp jatyr. Másele qorqytqanda, úrkitkende emes. Dál osyndaı shıelenisti ahýalda durys sheshim shyqpaıdy», - dedi Aıdos Sarym.
Sonymen qatar ol «Bazarbek&Partners» zańgerlik kompanııasynyń dırektory Baqytjan Bazarbektiń jer ıeligine qatysty normalarǵa belgilengen moratorıı merzimin 5-7 jylǵa moratorııdi qoldady.
«Aýyl adamdarynyń jerdi satyp alýǵa nıeti bolsa da aqshalary joq. Qor jınasyn. 90-shy jyldardaǵydaı tóbeden taıaqpen urǵandaı bolmasyn. Daıyndyqpen baraıyq. Eń basty sheshilgen másele - jer sheteldikterge satylmaıdy, jalǵa berilmeıdi. Olaı bolsa, tozaqtyń esigi jabyldy deıik. Biraq, tozaqtyń esigin jaba otyryp, jumaqtyń da esigin jaýyp tastamaıyq», - dedi ol.
Májilis depýtaty Bekbolat Tileýhan da aýyl sharýashylyǵy jerlerin jekemenshikke berýge qoǵam áli daıyn emestigin basa aıtady.
«Jeke menshik deıtin sózdiń «J» árpin, jerdi satý deıtin sózdiń «S» árpin aıtý qazir asa qaterli. Eshqandaı qısyn, eshqandaı ýájge túsinýge qabiletsizbiz, qabiletsizbin. Qazir ǵana eshkim túbegeıli qarsy emes dep aıtyldy. Olaı emes. Túbegeıli qarsymyz. Qasymda otyrǵan depýtattar Janarbek Áshimhan, Berik Ábdiǵanıuly jáne men Bekbolat Tileýhan osy máselege túbegeıli qarsy. Óıtkeni, «halyq qalasa han túıesin» soıady. Halyqtyń arasynan shyqqan soń halyqtyń sózin aıtý bizge amanat, mindet. 49 jyl jalǵa berý degen az ýaqyt emes. Ol - jarty ǵasyr, eki býyn. Osy máselege qazirgi qoǵam múldem daıyn emes. Otpen oınap, ýshyqtyryp almaıyq. Jekemenshik deıtin máseleni aıtpaı tura turaıyq», - dedi Bekbolat Tileýhan.
