Atyraýlyq jalbyz ben jaýynqurt ósirýden tabys taýyp otyr

None
None
ATYRAÝ. QazAqparat – Atyraýlyq áıel jalbyz ben jaýynqurt ósirýden tabys taýyp otyr, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Atyraý qalasynda turatyn Anar Bekmambetovanyń aıtýynsha, jaýynqurt – topyraqty qunarlandyrýǵa taptyrmaıtyn tásil. Ol osy kásipti jyl basynda bastaǵan.

«Bul kásipti qolǵa alýymnyń ózi qyzyq boldy. Kúıeýbala jańa jyl merekesine bir qorap jaýynqurtyn ákelip berdi. Bul – kalıfornııalyq jaýyrqurty. Sodan ony zerttep, úıde ósirýdi bastadym. Jaýynqurt kóbeıe tústi. Sosyn taǵy satyp aldym. Qazir 400 myń jetti. Ony 40 sharshy metr aýmaqta ósirip otyrmyn», -deıdi Anar Bekmambetova.

Kásibin úı irgesinen ashqan ol qurttarǵa maldyń tezegin, men jemis-jıdek, kókónisterdiń qaldyǵyn beredi. Mundaı organıkalyq tyńaıtqyshtardy aýyl ishinen tabý qıyn emes. Alaıda, jaýynqurtynyń kalıfornııalyq túri joǵary baǵalanatyndyqtan, onyń kútimi de soǵan saı bolýy qajet.

«Qazir kalıfornııalyq jaýynqurttyń naryqtaǵy quny 1 sharshy metrine 150 myń teńge turady. Qurttardy dernásil kezinde maldyń qıy men jemis-jıdek qaldyǵyna tastaımyn. Úsh aıda qaldyqty qorytyp beredi. Sodan soń qurttardy elekpen elep, satýǵa ázirlep qoıamyn. Qalǵanyn qaıtadan qaldyqtardy qorytýǵa jiberemin. Bul protsess osylaı toqtaýsyz jalǵasa beredi», -deıdi Anar Bekmambetova.

Ol úıiniń aýlasynda tek jaýynqurtty ósirýmen shektelmeıdi. Buǵan qosa jemis-jıdek pen kókónistiń san túrin ósirip otyr. Sonyń qatarynda shetelden tasymaldanatyn Marokko jalbyzy bar.

«Marokko jalbyzyn áriptesimniń keńesimen ósirýdi qolǵa aldym. Áriptesim mundaı jalbyzdyń qat ekenin, satylymdaǵy baǵasy qymbat ekenin aıtty. Rasynda da solaı eken. Birden 1 keli jalbyzdy satyp ákelip, 2 apta ábden tamyr jaıǵansha baptadym. Sodan soń aýlaǵa ektim. Endi suranystyń kóptiginen, jalbyzdardy ósirip úlgermeı otyrmyn», -deıdi kásipker.

Endi ol qurt pen jalbyz ósirý isin keńeıtpek oıy bar. Óıtkeni, oǵan sharýalardan suranys kóp. Qolynan keletin kásipti jandandaryp, bıogýmýspen jergilikti eginshilerdi qamtamasyz etýdi kózdep otyr.

«Qurt ósirýdiń paıdasy mol eken. Aldymen eńbekqorlyqqa beıimdeldim. Ekinshiden, óńirdiń tuzdy topyraǵyn qunarlandyra alamyz. Úshinshiden, kólemin arttyryp, respýblıkany qamtamasyz ete alsaq, syrttan satyp almaımyz. Óz aqshamyz ózimizde qalady», -deıdi baǵban.

Eske sala ketelik, buǵan deıin Atyraý oblysynda kásipkerlikti qoldaýǵa 8 mlrd teńge bólingenin habarlaǵan edik.



Сейчас читают
telegram