Atyraýda úsh adamdy qasaqana óltirip, bireýin jaralaǵan jigit ómir boıyna sottaldy
Atyraý oblysynyń qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylǵan aýdanaralyq sotynda úsh adamdy qasaqana óltirip, bir adamdy qasaqana óltirýge oqtalǵan, atys qarýlaryn ıemdenip, tasymaldap, qoldanǵan K-ǵa qatysty qylmystyq is qaraldy.
Sottalýshy QR Qylmystyq kodeksiniń 287-babynyń 3-bóligimen, 24-babynyń 3-bóligimen, 99-babynyń 2-bóliginiń 1,6-tarmaqtarymen, 99-babynyń 2-bóliginiń 1,6-tarmaqtarymen aıyptalǵan.
«K. basqa nekedegi áıelmen kezdese bastaǵan. Saldarynan áıel úsh balasymen sottalýshyǵa ketip, olarǵa ákesimen aralasýǵa tyıym salǵan. Ýaqyt óte kele, K. kóńildesiniń eki jasóspirim balasyn urǵan. Bul týraly balalary ákesine habarlap, dene jaraqatyn túsirip alǵan beınejazbany kórsetken. Ákesi polıtsııaǵa shaǵymdanǵan. Polıtsııa ýchaskesinde taraptar arasynda kelispeýshilik týyndap, olar bul máseleni keshke kezdesip sheshetin bolyp kelisken», -dep habarlady sottyń baspasóz qyzmeti.
Sol kúni keshte K. ózimen birge eki atys tapanshasyn alyp, kelisken jerge kelgen.
Balalardyń ákesiniń inisi Q. atalǵan jerge týystarymen birge 2 avtokólikpen kelgen.
A. (Q-nyń týysy) kólikten shyqqan kezde K. onyń basyna oq atqan. Keıin avtokólikte otyrǵan N. jáne S-ǵa da oq atqan.
Q. óziniń ómirin saqtaý maqsatynda qasha jónelgen. Alaıda, K. ony qýyp jetip, ekinshi tapanshadan oǵan birneshe ret oq atqan.
Qylmys jasaǵannan keıin K. eki tapanshany jerge kómip tastap, oqıǵa ornynan qashyp ketken. Keıin jolda ustalǵan.
Sottalýshy K-nyń qylmystyq áreketinen jábirlenýshiler Q, N, S. oqıǵa ornynda qaza bolǵan.
Al, jábirlenýshi A. der kezinde kórsetilgen medıtsınalyq kómektiń nátıjesinde Atyraý oblystyq aýrýhanasynyń jansaqtaý bóliminde tiri qalǵan.
Sottalýshy K-nyń kinási jábirlenýshilerdiń, kýálardyń jaýaptarymen, múrdelerdi qaraý, tapanshalardy tabý hattamasymen, saraptama qorytyndylarymen, oqıǵanyń tikeleı beınesi túsirilgen beınejazbamen dáleldengen.
Sot qaýlysymen taǵaıyndalǵan saraptama qorytyndysyna sáıkes, sottalýshy K. qylmys jasaǵan ýaqytta affekt jaǵdaıynda bolmaǵan, psıhıkalyq aýytqý anyqtalmaǵan.
Prokýror jáne jábirlenýshiler sottalýshy K-ny barlyq aıyppen kináli dep tanyp, oǵan ómir boıyna bas bostandyǵynan aıyrý jazasyn taǵaıyndaýdy surady.
Qorǵaý tarapy sottalýshynyń is-áreketin QK-tiń 101-babynyń 2-bóligine (affekt jaǵdaıynda adam óltirý) dárejelep, jeńil jaza taǵaıyndaýdy, QK-tiń 287-babymen taǵylǵan aıyptan aqtaýdy usynǵan.
Al, sottalýshy K. kinásin moıyndamaǵan.
«Atalǵan is boıynsha jazany jeńildetetin jáne aýyrlatatyn mán-jaı anyqtalmady. Sot úkimimen sottalýshy K. QK-tiń 287-babynyń 3-bóligi, 24-babynyń 3-bóligi, 99-babynyń 2-bóligi 1,6-tarmaqtary, 99-babynyń 2-bóliginiń 1,6-tarmaqtarymen kináli dep tanyldy. Sottalýshynyń jeke basyn, jasalǵan qylmystyń sıpaty men dárejesiniń qoǵamǵa qaýiptiligin, onyń qylmys jasaǵanǵa deıingi jáne keıingi minez-qulqyn eskerip, túzelýine jetkilikti qajetti, ádil jaza taǵaıyndaý jáne jańa qylmystardyń aldyn alý qaǵıdalaryn basshylyqqa alyp, túpkilikti ómir boıyna bas bostandyǵynan aıyrý jazasyn taǵaıyndady. Jábirlenýshilerdiń paıdasyna 44 mln teńgeden astam materıaldy jáne moraldy zalal óndirildi», -dep málim etti sottyń baspasóz qyzmetinen.
Sot úkimi zańdy kúshine engen joq.
Eske sala ketelik, buǵan deıin Atyraýda úsh adamdy atyp óltirip, taǵy bireýin jaraqattaǵan jigittiń isi sotqa jetkenin jazǵan edik.
