Atyraýda polıtsııaǵa qarsylyq kórsetken 5 jigit qamaýǵa alyndy
Atyraý qalalyq polıtsııa basqarmasynyń baspasóz qyzmetinen málim etkendeı, 4 jigit kóshede tóbelesken.
«Atyraý qalasyndaǵy №1 qalalyq polıtsııa bólimine jergilikti ýaqytpen saǵat 23:15-te M. Áýezov kóshesiniń boıyndaǵy kópqabatty turǵyn úıdiń aldynda belgisiz er adamdardyń tóbeleskeni týraly habar tústi. Ýchaskelik polıtsııa ınspektorlary oqıǵa ornyna baryp, tekserý júrgizdi. Sol kezde buzaqylyq jasaǵandar polıtsııa qyzmetkerleriniń zańdy talabyna baǵynbaı, qarsylyq tanytty. Alaıda, tártip saqshylary qoǵamdyq orynda buzaqylyq jasaǵandardy №1 ýchaskelik polıtsııa pýnktine jetkizdi», - dep habarlady qalalyq polıtsııa basqarmasynan.
Ýchaskelik polıtsııa ınspektorlary 1985, 1986, 1987, 1988 jáne 1991 jylǵy jigitterge qatysty QR Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń 434-babynyń 1, 2-bólimderimen 667-babynyń 1-bólimimen ákimshilik hattama toltyrdy. Jınaqtalǵan is qujattary sotqa joldandy. Sot sheshimimen kinálilerge 5 kúnnen 20 kúnge deıin ákimshilik qamaýǵa alý jazasy taǵaıyndaldy.
Eske sala ketelik, buǵan deıin Atyraý oblysynda jarty jylda kisi óltirý qylmysy 55 paıyzǵa óskenin jazǵan edik. Oblys prokýrory Baýyrjan Jumaqanovtyń málimetinshe, bıylǵy 6 aıda qylmys 5%-ǵa ósýmen sıpattalyp otyr. Onyń ishinde kisi óltirý 55%, jol-kólik oqıǵasy - 35%, buzaqylyq - 32%, alaıaqtyq - 27%, ınternet-alaıaqtyq 44% ósken. Balalar qylmysy 48%-ǵa artqan. Sondaı-aq, jol-kólik oqıǵalarynan ólim-jitim 35% óskeni tirkelgen. Al, ár túrli dene jaraqatyn alǵandar sany 7% ósip otyr.
