Atyraýda ózge etnostyń ókilderi kúı tartyp, dombyramen qazaqsha án shyrqady
Jaıyq ózeniniń jaǵalaýynda ótken is-sharany Dostyq úıi uıymdastyrdy. Oǵan ózge etnostyń ókilderi qatysyp, dombyramen kúı tartty. Qazaqtyń halyq ánderi men qazaqsha kompozıtorlarynyń shyǵarmalaryn shyrqady.
Qazaqtyń ulttyq aspaby – dombyrany ózdiginen úırengenderdiń qatarynda aǵaıyndy Vıaznıkovtsevter bar. Osy áýlettiń qyzy Faına qazaqsha ánderdi naqyshyna keltire oryndaıdy. Ol ózen jaǵasyndaǵy is-sharada «Qurbym-aı» ánin shyrqady. Al, onyń inisi Mıhaıl Vıaznıkovtsev dombyramen «Toı bastar» men «Adaı» kúıin oryndady.
Atyraýda qazaqtyń ónerin qurmettep, udaıy nasıhattaýshynyń qatarynda Oleg Atanasov «Orys Adaı» dybys jazý stýdııasyn ashqan. Ózi dombyramen án shyrqaıdy. Ulyn da qazaq ónerine baýlyp keledi.
«Qazaq ánderi júrek qylyn sherterdeı áserge bóleıdi. Al, qos shekti dombyranyń áýezdi únin eshbir aspaptan estı almaısyń. Sol sebepten, bala kúnimnen dombyranyń únin estigim turatyn edi. Keıin dombyra tartýdy úırendim. Dombyra tartsam, shabytym oıanady. Qazaqsha án salǵym kelip turady. Qazir qazaq ánderin dombyramen oryndaı alamyn», -deıdi Oleg Atanasov.
Dombyra tartýdy jetik meńgergen oryn jigiti qazaq halqynyń áni «Erkem-aı» men Estaıdyń áni «Qusnı Qorlandy» tamyljyta oryndap berdi.
«Shildeniń birinshi jeksenbisinde ulttyq dombyra kúni atalyp ótedi. Osyǵan oraı bul is-sharany uıymdastyrýdaǵy maqsatymyz – turǵyndarǵa keremet kóńil-kúı syılaý ǵana emes, barshanyń nazaryn qazaqtyń ulttyq aspaby – dombyraǵa, osy aspapty tartýǵa aýdarý», -deıdi is-sharany uıymdastyrýshylar.
Іs-sharany tamashalaýshylar dombyra týraly vıktorınalyq suraqtarǵa jaýap berdi. Ózge konkýrstarǵa qatysty.
Eske sala ketelik, buǵan deıin Atyraýda Jambyl aqynnyń jeke buıymdary kóshpeli kórmege qoıylǵanyn jazǵan edik.
Ashyq kózderden alynǵan foto